Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on 99918700028621. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (1 2 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon C.K süüdistatakse KarS § 349 järgi selles, et ta et tema andis 18.09.2017 enda nimele väljastatud ID kaardi nr xxxxx ehk KarS § 350 kohaselt tähtsa isikliku dokumendi XXle eesmärgiga, et viimane saaks selle dokumendi esitamisel omandada õiguse kasiinosse sisenemiseks. XX esitas 18.09.2017 kella 16.08 paiku Tallinnas xxxx asuvas kasiinos C.K-le väljastatud ID kaardi nr xxxxxxxx, et omandada õigus kasiinosse pääsemiseks. Kohus leiab, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses on leidnud tõendamist süüdistatava ja tunnistajate ütlustega ning toimikus olevate kirjalike materjalidega. Süüdistatav ise ei eita oma süüd võõrale isikule oma dokumendi kasutada andmises. Lisaks tema enda ütlustele on tegu tõendatud kasiino töötaja X1 ütlustega (lk 6), kelle sõnul tuli 18.09.2017 kella 16.08 paiku xxxx kasiinosse noormees C.K nimele väljastatud IDkaardiga. Tegemist oli XXiga, kes on kohtueelses menetluses tunnistanud (lk 1), et C.K andis talle kasiinosse minekuks ID-kaardi, kuivõrd tal endal oli kasiino keeld. Asitõendi vaatlusprotokollist (lk 3-4) tulenevalt on kasiinosse jäetud ja politseile üle antud dokument väljastatud C.K nimele. C.K tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 349 järgi, kuivõrd süüdistatav andis oma ID-kaarti teisele isikule kasiinosse pääsemiseks kasutada. Tulenevalt KarS §-st 350 on IDkaart tähtis isiklik dokument. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga ei ole varalist kahju tekitatud. III Prokuröri taotlus ja kohtu s eisukoht

Prokurör taotleb C.K süüdimõistmist KarS § 349 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 85 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 10 eurot on 850 eurot. Lisaks tuleb süüdistataval tasuda igakuiste maksetena ühe aasta jooksul menetluskulud kogusummas 850 eurot. Kohus leiab, et C.K tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt prokuröri ettepanekule. KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on võimalik isikut karistada üksnes rahalise karistusega. Rahalist karistust on võimalik KarS § 44 lg-st 1 tulenevalt mõista vahemikus 30-500 päevamäära. C.K süü hindamisel tuleb võtta arvesse, et tegemist oli üksiku süüteoepisoodiga ning isik ei ole varem samalaadseid süütegusid toime pannud. Eeluurimise käigus on C.K tunnistanud oma tegu ning seda kahetsenud. Seega on põhjendatud süüdistatavale karistuse mõistmine alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades seda, et MTA andmetel oli C.K keskmise päevasissetulek 2016. aastal alla 10 euro, tuleb KarS § 44 lg 2 alusel lähtuda miinimumpäevamäärast 10 eurot. Seega on rahalise karistuse suurus 850 eurot. Kohus leiab, et sellise karistusega on C.K võimalik mõjutada edaspidi taoliste süütegude toimepanemisest hoiduma ja selline karistus vastab õiguskorra kaitsmise huvidele. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud prokuröri taotluses näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS § 253 p 1 ja § 254.

/allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.