Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1 (3)

24.04.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Roman Tarassovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör leidis, et vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja ta ei toeta vabastamist. Roman Tarassov avaldas istungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul on ta muutunud, hakanud paljudesse asjadesse teistmoodi suhtuma ja teab, kuhu abi saamiseks pöörduda. Varem ma ei tunnistanud ta uimastisõltuvust, kuid nüüd saab aru, et tema probleemide põhjuseks on narkootikumide tarvitamine. Vanglas olles on tema võlgnevused vähenenud tulu arvelt, mida saab vanematele kuuluva, kuid tema kasutuses olnud korter välja üürimisest. Vanglas on ta omandanud eriala, käitunud korralikult. Vabaduses on võimalus asuda tööle keevitajana, kuid tõendit selle kohta ei ole. Vabaduses toetavad teda vanemad, vend elab Valgevenes ja töötab Rootsis.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Roman Tarassov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava emale ning vastab elektroonilise valve nõuetele. Korteris elavad kinnipeetava ema ja isa, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Roman Tarassovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vanglas on Roman Tarassov paigutatud eluosakonda, kus paiknevad kinnipeetavad, kes on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni. Selle käigus osales ta sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, sotsiaalprogrammides „12 sammu“, „Tagasilanguse ennetamine“ ja „Jõud muutuda“. Kinnipeetav osales programmides aktiivselt ning on vangla hinnangul meelestatud tervenemisele. Lisaks on Roman Tarassov töötanud vanglas majandusabitöölisena ning asunud omandama keevitaja eriala. Kinnipeetava käitumine on olnud korrektne ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on samuti pigem head. Tal on kindel elukoht, väidetavalt võimalus ka tööle saada, kuna omab erinevaid kutseid ning lähedaste toetus. Jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et Roman Tarassovi vabastamine karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ettenähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole siiski põhjendatud. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle

2 (3)

elutingimused vabaduses on head, ei saa vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Siit järeldub, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku varasemal elukäigul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal ning süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmine ei ole välistatud ka puhtalt kuriteo toimepanemise asjaoludest ning isiku varsemast elukäigust lähtuvalt. Roman Tarassov on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja seda nii varavastaste süütegude, s.o vargused, röövimine, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine kui rahvatervisevastaste süütegude, s.o narkootikumidega seotud süüteod, kuid ka avaliku usalduse vastase süüteo, s.o dokumendi võltsimise eest. Käesolev vanglakaristus on juba viies ja mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Valdavalt on kuriteod tingitud sõltuvusprobleemist ning vajadusest rahaliste vahendite järele. Erinevaid narkootilisi aineid on Roman Tarassov tarvitanud pikka aega. Korduvalt on teda karistatud samaliigiliste süütegude eest, sh ka reaalse vangistusega, kuid see ei ole pannud teda oma käitumist korrigeerima. Väidetav motivatsioon oma elus muudatusi teha tekkis alles käesoleva vangistuse jooksul. Kohus ei ole Roman Tarassovi senist elukäiku arvesse võttes veendunud, et praeguseks ära kantud karistus on piisav, et hinnata, kas toimunud muutused ka tegelikult püsivad on. Süüdimõistetu varasem elukäik on näidanud, et oht tagasilanguseks on suur. Olenemata sellest, et kinnipeetava puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et tema vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks käesoleval hetkel ennatlik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Roman Tarassovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.