Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Enesekaitsele viitavate vigastuste puudumine kinnitab, et XX ei osutanud kägistamisel vastupanu, mis võib olla tingitud suurest joobest või ootamatusest või toimus kägistamine une pealt. Süüdistatava Anton Kuzilenkovi ütluste kohaselt tarvitab sageli alkoholi. Kui hakkab jooma, siis see kestab 1 nädal kuni 10 päeva, nii iga kuu 1-2 korda. Alkoholiprobleem tekkis 2008. Jõi koos XXga. Kainena olid head suhted. Kui tarbisid alkoholi käitus agresiivselt, XX ka. Kui tsükilist välja tulid, siis üksteise vastu pretensioone ei olnud. Kui kained olid, siis vaatasid teineteise sinikaid ja naersid. Joomingu ajal perioodiliselt ärkas üles, jõi alkoholi ja läks uuesti magama. Teoreeriliselt on võimalik, et kägistas XX, kuid ei mäleta oleks seda teinud, on kahtused selles suhtes, et pani selle teo toime. Varasemalt võis XXt selga lüüa. XX on habras, tema käsi on sama tugev kui Kuzilenkovi jalg. Kägistada ei ole teda püüdnud. Rääkis eksperdile, et 07.11 võttis XXl kõrist. Andis aru oma tegevusest, kui ei püüdnud teda kägistada. Sel hetkel kui teda haaras, siis tal kõris midagi nagu raksus, ehmatas ära ja valis kohe kiirabi numbri. XX ütles,et midagi ei valuta ja panin toru hargile, et midagi ei juhtunud. 12.11 oli isade päev kui jooma hakaksid. 17.11 kell 03.00 võibolla keegi magas, uks ei olnud lukustatud, võtmed olid laua peal. Ärkas 04.30, nägi, et XX istub laua ääres ebaloomulikus poosis, pea lauaplaadi all. Siis sai aru, et ta ei hinga. Helistas 112, tundus, et tegi seda kiiresti. Ise XXt ei liigutanud. Kannatanu X1 ütluste kohaselt elas XX xxxx koos elukaaslase Anton Kuzilenkoviga umbes 5 aastat. Kokku olid nad koos elanud 12-13 aastat. XX ja Anton Kuzilenkovi suhted olid päris head, aga kui asi puutus alkoholi, siis need suhted muutusid agressiivseks. Kuzilenkov muutus verbaalselt ja füüsiliselt agressiivseks, nii ema kui ka kannatanu suhtes. Politseile avaldust ei teinud. Aastate jooksul tarvitatava alkoholi hulk järjest suurenes, mõnikord olid neil tsüklid, mis kestsid nädalaid. Nad jäid korterist ilma tasumata arvete ja üürivõla tõttu ning hakkasid elama xxx aadressil. Neil ei olnud alalist töökohta, oli materiaalseid raskusi. Füüsilise agressiooni kohta ei rääkinud ema mitte kunagi. Alkoholi tarvitanuna võis ema olla väga lõbus, vahel väljendas ka verbaalset agressiooni, kuid ei ole kunagi kasutanud füüsilist vägivalda. Süüdistatav helistas 17.11.2017 kell 7.31 hommikul, et ta ärkas üles ja avastas, et ema on külm. Surma põhjusest ei rääkinud. Korteris oli igal ühel oma tuba, kuid köök ja dušš olid ühised. Lapsena on süüdistatav teda jalaga vastu pead löönud, võttis ema jalatsid, sandaalid ja lõi kannatanut vastu nägu. Emal olid jalaga probleemid kuskil põlve piirkonnas, säärest ei saanud jalga painutada. Suitsetas, alkoholisõltuvus. Emaga kohtumistel vigastusi näinud ei ole. Tunnistaja X3 ütluste kohaselt 17.11 ärkasid mehega 7.20. Abikaasa läks wc-sse, nägi naispolitseid, kes vestles Antoniga, teine politseinik kirjutas üles. Elavad ühiskorteris ühine koridor, Kuzilenkovi tuba 124 ja järgmine on tunnistaja tuba 123. WC oli ühine, ühisköök. XX ja Kuzilenkov armastasid juua, kainelt olid nad normaalselt. Purjus olid ebaadekvaatsed. Kuzilenkov on norinud X2ga tüli. Tunnistajaga suhted normaalsed. Kuulis kui süüdistatav ja elukaaslane riidlesid, pärast jälle koos naersid ja jõid. Enne XX surma kuulis nagu laksu, ei saanud aru kas vastu keha. Siis ta hakkas karjuma, et minge kõik ära, pärast jõid edasi koos. XX häält kuulis 16.11 õhtul kell 23.00. Siis pani kõrvaklapid pähe, sest midagi ta viskas vastu seina. Tugevad löögid vastu seina. Neil käis ka külalisi, kellega koos jõid. Kui keegi võõras tuleb, siis XX koer hakkab haukuma. XX armastas joobes norida. Ta noris tüli naabrinaise XXga, nad isegi kaklesid. Kuzilenkov käis 122 korteris raha laenuks küsimas. XX käis purjus peaga alasti mööda koridori, normaalne inimene nii ei teeks. XXl sinikaid näinud ei ole. X2l on ka alkoholiga probleeme. X2 ütles, et nägi tapetut viimati kell 03.00 öösel, et ta oli täiesti umbjoobes, ei saanud isegi vett pudelisse kallata. Tunnistaja X2 ütluste kohaselt nägi XXt viimati 16.vastu 17. öösel kell 3.00. Kuulis, et keegi toimetab ühisköögis, pani tule põlema. XX seisi ja toetas seina najale ja otsis kraani. Aitas tal vee pudelisse kallata. XX keeras ringi, naeratas ja läks oma tuppa. Ta oli purjus. Nende toas ei

olnud kedagi. Kuzilenkov oli nende toas. Võõraid selles toas ei olnud, sest muidu oleks tema koer haukunud. Koer haugub kõigi võõraste peale. Ei haugu nende peale, kes elavad seal korteris. Koer oli tol õhtul rahulik. Kuzilenkovi tol õhtul ei näinud, kuid kuulis kuidas ta XXga rääkis. Süüdistatav on joobes ka tunnistajat rünnanud. Neil oli tihtipeale selline sagin, kui XX tuli kööki ja kui Kuzilenkov ei olnud sellega rahul, siis ta sikutas XX koju või võttis kõrist kinni. Ükskord XX tõstis oma T-särgi üles ja oli näha keha peal suur sinikas, ütles, et mees lõi. Kui XX läks tuppa, kuulis kuidas pudelid kukkusid. Kuulis kolinat, arvas, et mees kukkus. Pärast seda jäi kõik vaikseks. Viimastel päevadel X4i ei näinud. Ise oli tol õhtul kaine. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite kohaselt oli korteri lukk kahjustamata ja korter lukustamata. Toas on laua kõrval maas põrandal näha verekahtlast määrdumist. Voodil olnud tekikoti triibulise mustriga poolel on verekahtlasi määrdumisi. Ruudulise tekikoti mustriga poolel on näha verekahtlast määrdumist. Voodil oleval madratsiäärel ja ruudulisel padjapüüril on näha verekahtlast määrdumist. Toas leidub mitmeid alkoholipudeleid. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tühjad alkoholipudelid toas) kinnitab seega tunnistajate ja süüdistatava ütlusi, mille kohaselt oli korteris juba mitu päeva joodud. Kuzilenkovi ütluste kohaselt oli mingi aeg nende juures X5 oma noormehega. Noormees kägistas Kuzilenkovi. X4 ööbis nende juures mitu päeva. 2 päeva oli juba kindlasti joonud kui X4 ja X5 külas käisid. Alates sellest ajast ei ole pilt päris selge. X3 ütles, et 15.11 käis X4, kuid ei mäleta, millal ta ära läks. Tunnistaja X3 ütluste kohaselt oli 15.11 korteris xxx X4 külas, keda 16.11 enam ei näinud. 16.11 ei näinud ei meest ega naist. 16.11 õhtul võõraste hääli korteris ei kuulnud. Nad olid kahekesi. Tunnistaja X2 ütluste kohaselt XX ja Anton jõid juba 4 päeva kindlasti. Päris joomingu alguses keegi käis, kui ei eksi, siis mees ja naine. See oli nädala alguses kuskil, aga pärast nelja päeva olid nad kahekesi. Eeltsiteeritud omavahel haakuvad tunnistajate ja süüdistatava Kuzilenkovi ütlused kinnitavad, et XX ja Kuzilenkov jõid mitu päeva järjest ning, et neil käis sel ajal ka külalisi. Kuzilenkov ei suuda ise meenutada, millal neil kes külas käis. Tunnistaja X3 ütlustest nähtub, et X4 oli külas

vägivalda XX vastu. Kaineks saades ei ole ta ka varasemalt mäetanud, mida ta joobnuna teinud on ja millist vägivalda kasutanud. On sellest teada saanud üksnes XX vigastuste põhjal. Tunnistajate ja kannatanu ütlused kinnitavad ja seda ei vaidlusta ka A.Kuzilenkov ise, et XX ja Kuzilenkov muutusid alkoholi tarvitades üksteise suhtes vägivaldseks. Nii tunnistajate kui kannatanu ütlused kinnitavad varasemalt korduvalt A.Kuzilenkovi poolt vägivalla tarvitamist XX suhtes. Seega on eluliselt usutav, et A.Kuzilenkov võis alkoholijoobes olles ka sel ööl tarvitada XX suhtes vägivalda. A.Kuzilenkovi enda ütlused kinnitavad, et alkoholisõltuvuse tõttu ei ole ta alkoholi tarvitades võimeline kontrollima joodava alkoholi kogust, mistõttu kestavad alkoholi tarvitamised tsüklitena järjest mitu päeva. Peale kolmandat jooma päeva ei mäleta, mis tegi ja mis toimub. Õiguslikult ei ole aga asjaolu, et isik joob end n.ö mäluauku ja ei mäleta hiljem mida tegi, ei vastutust välistavaks ega õigustavaks asjaoluks. Asjaolu, et A.Kuzilenkov ei mäleta, et ta oleks XXt kägistanud ja XX oleks selle tulemusena surnud, ei välista fakti, et A.Kuzilenkov tõepoolest haaras XXl kõrist kinni ja hoidis kätega kõri ümber seni kuni XX lämbus. Kuivõrd tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud, et XX oli veel kella kolme ajal öösel elus ja peale seda viibisid oma toas XX ja Kuzilenkov üksnes kahekesi, ei saanud keegi kolmas tuvastamata isik XXt kägistada. Arvestades XX köögis käimise ja tema surnukeha leidmise (Kuzilenkovi telefonikõne häirekeskusesse) vahelist lühikest aega (mõni tund) on välistatud, et keegi tuvastamata isik oleks võinud sel ajal korterisse siseneda ja tappa XX. Tunnistaja X2 ütlustest nähtub, et A. Kuzilenkov on ka varem endast välja läinud olukorras, kus XX on tulnud kööki, ja on neil hetkedel teda tuppa tagasi sikutades ka XXl kõrist kinni võtnud. Ka kõnealusel öösel käis XX kella kolme ajal köögis, mistõttu ei ole välistatud ja on eluliselt usutav, et just XX köögis käimine viis A.Kuzilenkovi endast sedavõrd välja, et ta kägistas XX. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 90 kohaselt ei põe Anton Kuzilenkov vaimuhaigust, nõdrameelsust ja tal ei esine vaimutegevuse ajutist riket. Anton Kuzilenkovil esineb alkoholisõltuvus. Anton Kuzilenkovil esines talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal tavaline alkoholijoove. Tal ei esinenenud seisundit, mis oleks teda takistanud oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Asjaolu, et Antpon Kuzilenkov ei mäleta juhtunut on tingitud alkoholijoobe põhjustatud mäluhäiretest. Sellisel juhul inimese käitumine joobes on sihipärane, kuid ta ei suuda oma käitumist hiljem meenutada. Anton Kuzilenkovil esinevad epileptilised krambid alkoholi võõrutusseisundis, kui ta on alkoholi tarvitamise lõpetanud. Antud juhul alkoholi tarvitamine lõppenud ei olnud. Krambihoo ajal ei ole inimene võimeline tegutsema sihipäraselt- ta on teadvuseta, tal esinevad lihastõmblused, kuid kedagi füüsiliselt kahjustada ei suuda. Anton Kuzilenkov oli talle süüksarvatud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest, võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Anton Kuzilenkov on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Tsiteeritud ekspertiisiaktist nähtub, et A.Kuzilenkovi mäluhäired sündmuse osas on tingitud alkoholijoobest. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja selle lisa kohaselt tuvastati A.Kuzilenkovil 17.11.2017 kell 14:03 joove 1,7 mg/l. Lisaks nähtub, et isiku reaktsioonikiirus on väga aeglane, kõne on segane ja aeglane, koordinatsioon väga häiritud, käitumine rahutu, aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid, silmad punetavad. Nimetatud dokumendist võib järeldada, et A.Kuzilenkov oli möödunud ööl tarbinud nii palju alkoholi, et veel järgmisel päeval peale kella 14.00 oli isik märkimisväärses joobeseisundis. Samuti kinnitab hommikune telefonikõne häirekeskusesse, et A.Kuzilenkov oli veel hommikul sellises alkoholijoobes, et ei teadnud isegi oma korteri numbrit. Hinnates eksperdi arvamust ja järgmisel päeval A.Kuzilenkovil tuvastatud joovet kogumis on eluliselt usutav, et A.Kuzilenkov oli ööl vastu 17.11.207 sellises alkoholijoobes, mis on toonud kaasa asjaolu, et ta ei mäleta öiseid sündmusi. Eksperdiarvamusest nähtub, et krambihoo ajal ei ole inimene võimeline tegutsema sihipäraseltta on teadvuseta, tal esinevad lihastõmblused, kuid kedagi füüsiliselt kahjustada ei suuda. Seega

ei ole võimalik, et A.Kuzilenkov oleks võinud epilepsia hooajal eneseteadmata ja tahtest kontrollimata kägistada XXt. Ekspertiisiaktist nähtub ka, et krambihood tekivad Kuzilenkovil peale alkoholi tarvitamise lõpetamist. 17.11.2017-ks ei olnud aga Kuzilenkov alkoholi tarvitamist veel lõpetanud. Nii Kuzilenkovi enda kui tunnistajate ütlused kinnitavad, et veel 16.11 õhtul ja öösel vastu 17.11 jätkus Kuzilenkovi ja XX korteris joomine. Seega on välistatud, et Kuzilenkovil oleks võinud tekkida kõnealusel öösel krambihood tema enda teadmata ja ta oleks võinud kägistada XXt krambihoo tõttu. Ekspertiisiakti nr 17E-GE1309 kohaselt leti korterist XXle ja A.Kuzilenkovile kuuluvat DNA-d. XX küünealusest võetud proovist leiti enam kui ühelt isikult pärit DNA profiil, millest on peamiselt eristatav XX profiiliga kokkulangev DNA profiil. A. Kuzilenkovilt pärineva biloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Sellest eksperdi järeldusest ei nähtu, et XX küüne alt oleks leitud tundmatu isiku DNA-d. Seega ei kinnita see järeldus, et XXt oleks kägistanud korteris viibinud tundmatu isik. Samuti ei lükka asjaolu, et XX küüne alt ei suudetud tuvastada Kuzilenkovi DNA-d ümber väidet, A.Kuzilenkov ei kägistanud XXt. Padja ümber olnud padjapüürilt saadi DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Anton Kuzilenkovi profiiliga. XX DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Asjaolu, et padjapüürilt leiti segaproov, kinnitab, et padjapüüriga võis kokku puutuda varasemalt ka mõni teine korteris viibinud isik, kuid see ei kinnita, et korteris viibis ööl vastu 17.11.2017 tuvastamata isik, kes tappis XX. Arvestades korteri seisukorda (ei olnud ammu koristatud ja räpane), on eluliselt usutav, et padjapüüri ei olnud juba mõnda aega pestud, ja nagu nähtub tunnistajate ja Kuzilenkovi ütlustest käisid korteris mõned päevad enne tapmist võõrad isikud. Kuna tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et alates 16.11.2017 ei viibinud korteris enam võõraid isikuid, ei tõenda korterist DNA segaproovi leidmine, et tundmatu tuvastamata isik oleks kägistanud XXt. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et just Anton Kuzilenkov oli isikuks, kes kägistas XX 17.11.2017 ajavahemikus kell 03.00 kuni 05:45. Kohus asub seisukohale, et Anton Kuzilenkovi käitumises ei esinenud õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitseseisundit KarS § 28 mõistes. Tunnistaja X2 ütluste kohaselt oli XX öösel kella kolme ajal nii purjus, et tal oli probleeme vee võtmisega. Samuti nähtub ka ekspertiisiaktist, et XX oli raskes joobes. Seega ei ole XX joobeastet ja tema ning Kuzilenkovi olulist kasvu ja suuruse vahet arvestades eluliselt usutav ja võimalik, et XX ründas A.Kuzilenkovi ja rünne oli nii intensiivine, et Kuzilenkov oli enesekaitseks sunnitud XXt kägistama. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et süüdistataval ja kannatanul oleks olnud konflikti, mida oleks pidanud lahendama kägistamisega. Tunnistajate ütluste kohaselt sel ööl ei olnud kosta XX ja Kuzilenkovi korterist mingit kaklust. Asjaolu, et XX surunukehal ei tuvastatud enesekaitsele viitavaid vigastusi, kinnitab, et mingit võitlust Kuzilenkovi ja XX vahel ei olnud. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati A.Kuzilenkovil 17.11.2017 vasaku käe triitsepsil kaks paralleelset marrastust umbes 10-12 cm. Parema käe nimetissõrme nukil marrastus, mis on koorikuga kaetud. Seega ei tuvastatud A.Kuzilenkovil ka värskeid vigastusi, mis oleks viidanud võitlusele või rüselusele. On ilmselge, et vastupanu mitte osutava kannatanu kõrist pigistamisel, ei saa rääkida A.Kuzilenkovi käitumises enesekaitsest. Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi tekitades (kägistades) hädakaitses, sest Anton Kuzilenkov ei tõrjunud vahetult või vahetult eelseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Kannatanu surm saabus kägistamise tagajärjel tekitatud vigastuste tõttu ja tema tervislik seisund ja alkoholijoove ei olnud surma põhjuseks. Seega on kannatanu kägistamine Anton Kuzilenkovi

poolt otseses põhjuslikus seoses kannatanu surma saabumisega. Ekspertiisi aktist selgub üheselt, et surma põhjuseks oli mehhaaniline lämbus kaelaelundite pigistusest kätega. Hoides kannatanul kätega kaela ümbert kinni ja pigistades, kusjuures kannatanu ei osutanud sealjuures mingit vastupanu, möönis Anton Kuzilenkov mistahes tagajärje s.h kannatanu surma saabumist, kuid suhtus oma tegevuse tagajärgedesse ükskõikselt pannes seega toime tapmise kaudse tahtlusega. A.Kuzilenkovi poolt 17.11.2017 XX kägistamine xxx Tallinn korteris tuleb kvalifitseerida KarS § 113 lg 1 järgi kui teise isiku tapmine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 113 lg 1 näeb karistuseks ette vangistuse kuus kuni viisteist aastat KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Anton Kuzilenkovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et A.Kuzilenkovi ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tal oli kindel elukoht, kuid puudus töökoht. Arvestades kuriteo asjaolusid, tegemist on äärmiselt jõhkra isiku vastase kuriteoga, A.Kuzilenkov on kägistanud oma elukaaslase s.o naisterahva, kes on temast füüsiliselt nõrgem ning arvestades, et kuritegu pandi toime kannatanu kodus, inimese poolt, keda ta usaldas, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega, mis on pikem kui sanktsiooni alammäär. Arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Anton Kuzilenkovi edaspidi kuritegusid toime panemast), on kohtu arvates teda võimalik karistada sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistusega 10 aastat, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendi CD plaadi jätta kriminaalasja juurde mobiiltelefoni Samsung klahvidega IMEI – koodiga xxxxxxxxxxxx, mis kuulus Kuzilenkovi sõnade kohaselt XXle, kannatanu tagasi ei soovi ja palub hävitada. Eeltoodust tulenevalt juhindudes KrMS § 126 lg p4 alusel mobiiltelefon hävitada kui väärtusetu ese. Kannatanu X1 on esitanud tsiviilhagi summas 865 eurot, millest matmisekulud moodustavad ja matusega seotud sõidukulud. Summa ei sisalda ohvriabi seaduse alusel makstud matusega seotud toetust 448 eurot. Hagiavaldusele on lisatud dokumendid, millest nähtub, et X1 sõidukulud Eestisse seoses matustega olid 41+21+31+21 kokku 114 eurot. Matusekulud 691+ +60 kokku 751 eurot. 751+114 on 865 eurot. Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt on X1le hüvitatud XX matuste korraldamisega seotud kulud summas 448 eurot. Kannatanu X1 kohtuistungil antud

ütluste kohaselt täpsustas, et tema arvates sotsiaalkindlustuse hüvitis ei ole sellest summast maha arvestatud. Järelikult summa ei sisalda ohvriabi summat. Arvestades XX ütlusi ja arvetel toodud kulutuste summat on ilmne, et hagiavalduses toodud summast tuleb maha arvata Sotsiaalkindlustusameti poolt X1le hüvitatud 448 eurot. Seega on lõplik hagisumma 865448=417 eurot. Süüdistatav Anton Kuzilenkov end XX tapmises süüdi ei tunnistanud, kuid tsiviilhagile vastu ei vaielnud. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole vaidlustanud arvetel toodud teenuse maksumust ja sõidupiletite maksumust. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui A.Kuzilenkov ei oleks tapnud XXt, ei oleks X1 pidanud sõitma Soomest Eestisse ega kandma ka matusekulusid, mis tähendab, et kannatanule ei oleks sellega seoses ka kulutusi tekkinud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub eeltoodud põhjustel seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud summas 417 eurot ja kuulub selles summas rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava A.Kuzilnekovi kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb varaline kahju summas 417 eurot süüdistatavalt Anton Kuzilenkvilt välja mõista X1 kasuks. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt A.Kuzilenkovilt välja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1250 eurot 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsjale tasutud 1242 eurot ja ekspertiisikulud seoses DNA ekspertiisidega Anton Kuzilenkovi süü tõendamise jaoks olulises osas vastavalt 1368 eurot. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesoleval juhul kriminaalsjas tehtud DNA ekspertiis aitas kaasa süü küsimuse lahendamisele kuivõrd ekspertiisi abil oli võimalik teha kindlaks, et korteris ei viibinud XX surma hetkel võõraid isikuid. Kriminaalasjas on tehtud DNA ekspertiis nr 17E-GE1309 maksumusega 2964 eurot, ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 172pö) kohaselt oli käesolevas kriminaalasjas ekspertiisiobjektide arv 52. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 24 proovi (lk 168), ehk siis tegemist oli 24 ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr 17E-GE1309 teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte,

mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt oleks DNA-ekspertiisi nr 17E-GE1309 põhjendatud maksumus 24 x57 s.o 1368 eurot, mis võiks kuuluda süüdistatavalt selle ekspertiisiga seoses väljamõistmisele. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus peab süüdistatavalt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha ja mentluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 310 lg 1 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Anton Kuzilenkov KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 aastat. KrMS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg alates 17.11.2017 karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 17.11.2017. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista Anton Kuzilenkovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 1250 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4,5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1242 eurot ja ekspertiisikulud 1368 eurot riigituludesse.

Kohustada Anton Kuzilenkovi tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, ekspertiisikulu sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 321.66 eurot.

ja

Sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminior pangas. Makseinfo viitenumbri saadetakse Tallinan vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Anton Kuzilenkov, kriminaalasi 1-18-1887, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud ekspertiisikulud riig kanda. Välja mõista Anton Kuzilenkovilt X1 kasuks 417 eurot (arvelduskonto EExxxxxxxxxxxxxx) Asitõendid CD plaat jätta kriminaalasja juurde mobiiltelefon Samsung klahvidega IMEI – koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxxx (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasaadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1) konfiskeerida ja hävitada Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 04.06.2018 Kohtunik Liina Pohlak

Rahvakohtunikud

Triina Utt

Ingrid Siska-Mölder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.