Liiklussüüteod

alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks

tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 29. maist 2018. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse E.W selles, et tema, olles 01.03.2017 Tartu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel 7-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 1a ja 6k ning 20.10.2017 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1a 2k ja 28p vangistusega tingimisi katseajaga 1a ja 6k, juhtis 27.05.2018 kella 21:59 paiku, Valga mk Tõrva linnas Valga tn, mootorsõidukit Volkswagen Vento (r/m XXX) seisundis, kui alkoholisisaldus ühe liitris väljahingatavas õhus oli 0,77 mg/l (mõõtetulemus 0,86 mg/l, millest laiendmääramatus 0,09 mg/l). Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF0033. Antud teoga rikkus isik liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt, pani E.W toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse kokkuleppe järgi E.W ka selles et tema, olles 24.12.2016 ja 05.02.2017 juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, süstemaatiliselt, rikkudes LS § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatut, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 27.05.2018 kella 21:59 paiku, Valga mk Tõrva linnas Valga tn, mootorsõidukit Volkswagen Vento (r/m XXX). Mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime

pandud süstemaatiliselt, pani E.W toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava E.W , tema kaitsja Rein Napa ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on E.W-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg-s 2 ja §-s 4231 ettenähtud kuriteo eest KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.10.2017 ja 01.03.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistetakse 2 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loetakse E.W karistuse kandmise aja alguseks 27.05.2018, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest.

2 (3)

Kohtu seisukoht E.W on end talle inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta nõustub kiirmenetluse kohaldamisega, on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb E.W KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada. Tulenevalt KrMS § 312 lg 1 p 7 tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada tõkendi kohaldamise motiivid. Kohus märgib, et E.W puhul esineb tema eelnevaid karistusi arvestades reaalne oht, et ta võib vahistamata jätmisel asuda panema toime uusi liiklusalaseid kuritegusid. Kohtu hinnangul esineb ka oht, et E.W võib asuda talle määratud vangistuse kandmisest kõrvale hoidma. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning arvestades KrMS § 130 lg 41 sätestatuga tuleb E.W vahistada kohtusaalis ning tema karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 27.05.2018, s.o tema kahtlustavana kinnipidamisest. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot, mida vähendada KrMS § 256 5 lg 2 alusel poole võrra, s.o 375 euroni, ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 124,80 eurot (kokku 499,80 eurot), mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Kokkuleppe kohaselt ning KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud kogu ulatuses tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.