Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

2 (4)

Süüdistus Aivar Mansbergi süüdistatakse selles, et tema 11.09.2017 kella 17:30 paiku juhtis Tartumaal Tartu vallas Sojamaa külas mootorsõidukit Audi 80 reg nr XXXXXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,15 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus A.Mansberg kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Aivar Mansberg toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (11.-12.09.2017), mille vältel Aivar Mansberg oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Aivar Mansberg ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Aivar Mansbergilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: Riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 90 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu. Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Arvesse võttes Aivar Mansbergi resotsialiseerumisväljavaateid (tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 200 eurot kuus), on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest 600 eurot riigi kanda. Ülejäänud summa 240 eurot tuleb Aivar Mansbergil ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades teda tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 20 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Aivar Mansberg aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Aivar Mansberg, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

3 (4)

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Aivar Mansberg süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Aivar Mansbergi menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 90 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Aivar Mansberg on nõus menetluskulud vabatahtlikult tasuma, kuid taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks, selgitades, et tema ainsaks sissetulekuks on igakuiselt pension 200 eurot. Ühtlasi avaldas Aivar Mansberg, et on võimeline igakuiselt menetluskulude katteks tasuma 20 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades, et Aivar Mansbergi ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 200 eurot kuus, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Aivar Mansbergi menetluskuludest 600 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Aivar Mansbergi varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 240 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.