Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-16-1521
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 18. aprilli 2018 määrus süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks S.S (isikukood XXX), määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 18. aprilli 2018 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Viru Vangla esitas materjalid S.S-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
on S.S-i puhul tõenäoline. Eelkõige seisneb isiku minevikku silmas pidades oht panna toime isikuvastaseid, aga ka varavastaseid kuritegusid. S.S on pannud minevikus kuritegusid toime korduvalt, sh ka vangistuses viibides. S.S-i puhul ei saa loota ka vangla resotsialiseerivale toimele: ta on olnud vangistuses varemgi, ent sellest hoolimata naasnud kuritegelikule teele. Kinnipeetav on aktiivselt osalenud vaid ühes tervise tugigrupis 2015. a. Ülejäänud rehabiliteerivad tegevused on ta kas katkestanud või ei ole neid alustatud isiku alamotiveerituse tõttu. S.S-i suhtumine vangistuses on allumatu. Ta ei ilmuta märke soovist kinni pidada kehtestatud reeglitest ning käituda ettenähtud korraga kooskõlas. Temas on juurdunud kuritegelikud käitumismudelid ja väärtushinnangud, millest vabanemiseks tal motivatsioon puudub. S.S-i distsiplinaarrikkumised ei anna alust uskuda, et ta on asunud paranemise teele. Talle on määratud 3 distsiplinaarkaristust tööst keeldumise ja talle mittekuuluvate esemete valdamise eest. Rikkumised on toime pandud lühikeste ajavahemike järel ning iseloomustavad kinnipeetava üleolevat hoiakut kehtestatud reeglite suhtes ning enesekesksust. Vangistuse jooksul on S.S pannud toime uue kuriteo. Samuti keeldus ta käitumiskontrolli istungile ilmumast. S.S-i käitumisest vangistuses ei saa kuidagi eeldada, et ta hakkab vabaduses õiguskuulekalt elama. Varem või hiljem paneb ta toime uue kuriteo. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub S.S vabanedes töökoht. Ta ei ole nõustunud ka vangla tööhõives osalema. Viimati töötas ta vabaduses ametlikult 20 aastat tagasi. Töökoha puudumine suurendab kinnipeetava puhul retsidiivsusriski. Kindel töökoht minimeerib riski, et varavastaseid kuritegusid toime pannud S.S hakkaks neid majanduslike raskuste tõttu uuesti sooritama. Seetõttu pani kohus S.S-ile kohustuse asuda tööle või võtta end töötuna arvele Töötukassas 10 päeva jooksul pärast vabanemist. Kohus leidis, et käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo risk väiksem. Riik hoiab S.S silma peal ja võib teda ka aidata (nt kriminaalhooldaja nõustamise kaudu). Karistusjärgset käitumiskontrolli tuleb S.S-i suhtes kohaldada 24 kuuks. Kinnipeetav on uimastisõltlane, kes on ka vangistuses tarvitanud metadooni arsti ettekirjutuseta. Seetõttu on oluline, et S.S hoiduks narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamisest või tarvitamisest. Samuti on S.S toime pannud kuritegusid alkoholijoobes. Seetõttu on põhjendatud S.S-ile kohaldada lisakohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning keelata tal karistusjärgse käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
S.S taotleb tühistada Tartu Maakohtu 18. aprilli 2018. a määrus.
Määruskaebuse esitaja selgitab, et ei saa käesoleval ajal elama asuda XXX aadressile, sest ta läks ema ja naisega tülli. Seega elukoht tal puudub. Ema lubas S.S-ile, et kutsub talle politsei, juhul kui ta peaks sinna ilmuma. Kahtluse korral võib kohus emalt selle kohta kinnitust küsida. Vabanedes soovib S.S koheselt Eestist lahkuda. Samuti palub S.S end vabastada menetluskuludest, sest kaitsja võttis kohtuistungist osa S.S-i teadmata ja toetas valesid asjaolusid. Kuna kaitsja õigusabi osutanud ei ole, tuleks kulud jätta tema enda kanda. Lisaks märgib S.S, et ei teadnud tema suhtes peetavate kohtuistungite kohta midagi, sest kohtukutseid talle ei saadetud ning mingeid selgitusi vanglateenistujad talle ei andnud. Kuna ta kutseid ei saanud, ei saanud tal olla ka kohustust kohtuistungile ilmumiseks.
põhjust esitamata enda ülekuulamisest videolahenduse abil. Samas tagati tema õigused riigi õigusabi andmisega, mistõttu ei olnud otstarbekas ka jõudu kasutades sundtoomist kohaldada. Ei ole usutav, et S.S ei teadnud seoses millega teda kohtuistungile kutsutakse. S.S-i taotlus tema vabastamiseks kaitsja kulude tasumisest ei tulene kohtumäärusest, sest määruse p 7 kohaselt on menetluskulud jäetud riigi kanda.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.