Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 15.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-18-4123/2
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Liiklussüüteod
Menetlusliik: Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg: 15.05.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1309

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-18-4123

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel 15. mai 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi H.V süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav H.V , IK XXX; sünniaeg: 18. juuli 1991. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; perekonnaseis: vabaabielus, 1 alaealine ülalpeetav; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud

KOHTU OTSUSTUS

Süüdi tunnistada H.V KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista seitse (7) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.V kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 13.–15. mai 2018. a, s.o kolm (3) päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda kuus (6) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et kuue (6) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkusest vangistusest tuleb H.V koheselt ära kanda kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse algust arvata alates H.V kinnipidamiskohta saabumisest, mille kohta saadetakse kohtust peale kohtuotsuse jõustumist teatis karistuse kandmise aja ja koha osas. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud karistuse osa, s.o kuus (6) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.V ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on H.V käitumiskontrolli ajal kohustatud:

1.elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod

6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata H.V-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata H.V-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrata H.V-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast alates kinnipidamiskohast vabanemisest hiljemalt ühe (1) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. KarS § 78 p 1 alusel hakata H.V katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata H.V katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista H.V-lt sundraha kolmsada seitsekümmend viis (375) eurot ja kaitsjatasu ükssada kakskümmend neli (124) eurot 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et H.V on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kuue (6) kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700026869. Menetluskulude tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

02.oktoobri 2014. a otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 13. mail 2018. a kella 20:30 paiku Tartus Võru 81 juures mootorsõidukit Audi A6 Avant reg-nr XXXXXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,04 mg/l kohta), omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus H.V kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani H.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale H.V-le karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka 3 päeva (13.–15. mai 2018. a), mille vältel H.V oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetavast 6 kuu 27 päeva pikkusest vangistusest peab H.V ära kandma 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 6 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.V ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et H.V on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et H.V on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. KarS 75 lg 4 alusel võtab H.V endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal.