Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

väärtusega 55 000 eurot, koos sõidukis olnud R.P. kuuluvate esemetega koguväärtusega 86 eurot. Lõhkumisega tekitatud kahju 984 eurot; - 11.12.2015 ajavahemikul kella 00.45-07.20 vahel Harjumaalt, Saku vallast, Saku alevikust, X. aiaga piiratud hoovist H. OÜ-le kuuluv A.L. kasutuses olnud sõiduk BMW 520D XDrive reg.nr X. väärtusega 45 900 eurot koos sõidukis olnud esemetega koguväärtusega 345 eurot; - ajavahemikul 14.12.2015 kella 17.00 - 15.12.2015 kella 07.40 vahel Pärnu linnas, X maja eest Swedbank Liising AS-le kuuluv, V. OÜ ning H.V. kasutuses olnud maastur Toyota Land Cruiser reg.nr X väärtusega 40150 eurot koos H.V. le kuuluvate esemetega koguväärtusega 498.91 eurot; - ajavahemikul 04.02.2016 kella 20.30 - 05.02.2016 kella 07.40 vahel Tartumaal, Ülenurme vallas, Tõrvandi alevikus, X paarismaja eest Swedbank Liising AS kuuluv, OÜ A. ning Ü.T. vastutavas kasutuses olnud sõiduauto BMW Gran Turismo 530D reg.nr X väärtusega 25 000 eurot, koos Ü.T. kuuluvate esemetega koguväärtusega 80 eurot; - ööl vastu 05.02.2016 püüdsid varastada Viljandis, X asuva maja eest aiaga piiratud hoovist Nordea Liisingule kuuluvat, G.E. kasutuses olnud sõiduautot BMW reg.nr X väärtusega 64 900 eurot, kuid vargus jäi kurjategijatest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata; - 05.02.2016 ajavahemikul kella 00.30 – 09.45 vahel püüdsid varastada Viljandis, X asuva eramu ette pargitud M.S. kuuluvat sõiduautot Mercedes-Benz E 350 CDI reg.nr X väärtusega 25 000 eurot ja OÜ-le Laanetagune kuuluvat, kuid M.S. kasutuses olevat sõiduautot Porsche Cayenne reg.nr X väärtusega 40 000 eurot, kuid vargus jäi kurjategijatest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata; - ajavahemikul 11.02.2016 kella 20.00 - 12.02.2016 kella 06.50 vahel Tartumaal, Ülenurme vallas, Räniküla külas, X maja eest P. OÜ-le kuuluva, A.P. kasutuses olnud sõiduauto BMW X5 reg.nr X väärtusega 94 000 eurot koos A.P. kuuluvate esemetega koguväärtusega 2037 eurot.

Koos sõidukiga varastas N. OÜ-le kuuluva autoadapteri väärtusega 100 eurot, Iphone autolaadija väärtusega 70 eurot, Novacon helkurvesti väärtusega 5 eurot, FOX kirjaga vihmavarju väärtusega 70 eurot, 10 võtmest koosneva võtmekimbu väärtusega 100 eurot, 5 võtmes koosneva võtmekimbu koos Euro House Invest võtmehoidjaga väärtusega oli 50 eurot, kaardikoti koos kaartidega väärtusega 50 eurot, Dunlop vedamisenööri väärtusega 20 eurot, 5 erinevat värava- ja aiapult koguväärtusega 320 eurot ning I.B. kuuluva rahakoti väärtusega 100 eurot, 1000 eurot sularaha, ID-kaardi väärtusega 25 eurot, juhiload väärtusega 25 eurot ja paadiload väärtusega 25 eurot ning materiaalse väärtuseta pangakaardid ja pildid, kaks turvaistet koguväärtusega 170 eurot, kaelapadja väärtusega 20 eurot, jalakaitse väärtusega 10 eurot, kolm paari päikeseprille koguväärtusega 500 eurot, materiaalse väärtuseta erinevad meditsiinilised dokumendid, plaadimapi koos erinevate plaatidega koguväärtusega 100 eurot, Hugo Boss villased kindad väärtusega 120 eurot, mobiiltelefoni Samsung väärtusega 20 eurot ning 20 liitrit kütet koguväärtusega 20 eurot. Vargusega tekitasid I.B. varalist kahju summas 2135 eurot ja N. OÜ-le 50 785 eurot; - ajavahemikul 02.12.2015 kella 02.39 kuni kella 02.55 vahel varastasid Tartumaal, Ülenurme vallas, Õssu külas, X. eramaja eest aiaga piiratud territooriumilt SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile kuuluva, kuid OÜ B. ning R.P. vastutavas kasutuses oleva sõiduauto Toyota Land Cruiser 150 reg.nr X. väärtusega 55 000 eurot, koos sõidukiga varastas R.P. kuuluva parfüümi Versace väärtusega 46 eurot, sõiduki registreerimistunnistuse – väärtuseta ning 40 liitrit kütet koguväärtusega 40 eurot. Vargusega tekitati R.P. varalist kahju summas eurot 86 eurot ja OÜle B. kahju summas 55 000 eurot. Lõhkumisega tekitati kahju 984 eurot; - 11.12.2015 ajavahemikul kella 00.45-07.20 vahel varastasid Harjumaalt, Saku vallast, Saku alevikust, X. aiaga piiratud hoovist H. OÜ-le kuuluv A.L. kasutuses olev sõiduk BMW 520D XDrive reg.nr X. väärtusega 45 900 eurot koos sõiduki kütusepaagis olnud ca 15 liitri diiselkütusega väärtusega 15 eurot ja A.L. le kuuluva plastikust koerapuuriga väärtusega 50 eurot, sõidupäevikuga materiaalse väärtuseta, päikseprillidega väärtusega 10 eurot, vihmavarjuga väärtusega 10 eurot, lugemisprillidega väärtusega 60 eurot ja autovärava puldiga taastamisväärtusega 200 eurot. Vargusega tekitasid H. OÜ-le varalist kahju kokku summas 45 900 eurot ja A.L. le summas 345 eurot, - ajavahemikul 14.12.2015 kella 17.00 kuni 15.12.2015 kella 07.40 vahel varastasid Pärnu linnas, X maja eest Swedbank Liising AS-le kuuluva kuid V. OÜ ning H.V. kasutuses olnud maasturi Toyota Land Cruiser reg.nr X väärtusega 40150 eurot, milles oli H.V. le kuuluvad Polaroid päikeseprillid väärtusega 30 eurot, meeste nahkkindad väärtusega 46 eurot, Nike plätud väärtusega 30 eurot, Regio Eesti teedeatlas väärtusega 23 eurot, vihmavari väärtusega 22 eurot, seljatoe puidust riidepuu väärtusega 17 eurot, iPhone laadija väärtusega 15 eurot, autolaadija adapter Insmat väärtusega 13 eurot, pleed väärtusega 10 eurot, helkurvest väärtusega 6 eurot, lumehari kaabitsaga väärtusega 6 eurot ning CD järgnevad plaadid: Ewert And The Two Dragons väärtusega 12,99 eurot, Curly Strings väärtusega 13,99 eurot, 2 tk Kõrsikud koguväärtusega 27,98 eurot, Liisi Koikson väärtusega 13,99 eurot, Brainstorm väärtusega 13,99 eurot, Lauri Saatpalu väärtusega 14,99 eurot, Mati Nuude väärtusega 18,99 eurot, Smilers väärtusega 18,99 eurot, Yanni väärtusega 15 eurot, Evelin Samuel väärtusega 15 eurot, ABBA Gold väärtusega 15 eurot, Tracy Chapman väärtusega 15 eurot, 2 tk James Blunt koguväärtusega 30 eurot, Jaan Tätte, Marko Matvere väärtusega 15 eurot, Rammstain väärtusega 15 eurot, ja Leonard Cohen väärtusega 25 eurot. Vargusega tekitasid V. OÜ-le varalist kahju kokku summas 40150 eurot ja H.V. le summas 498,91 eurot; - ajavahemikul 04.02.2016 kella 20.30 kuni 05.02.2016 kella 07.40 vahel varastasid Tartumaal, Ülenurme vallas, Tõrvandi alevikus X paarismaja eest Swedbank Liising AS-le kuuluva kuid OÜ A. ning Ü.T. vastutavas kasutuses oleva sõiduauto BMW Gran Turismo 530D reg.nr X väärtusega 25 000 eurot, milles oli turvatool Maxi-Cosi Tobi väärtusega 55 eurot, umbes 30

liitrit kütet koguväärtusega 25 eurot. Vargusega tekitasid Ü.T. varalist kahju kokku summas 25 080 eurot; - ööl vastu 05.02.2016 püüdsid varastada Viljandis, X asuva maja eest aiaga piiratud hoovist Norde Liisingule kuuluvat, kuid G. E kasutuses olevat sõiduautot BMW reg.nr X väärtusega 64 900 eurot, kuid vargus jäi lõpule viimata kurjategijatest mitteolenevatel põhjustel; - 05.02.2016 ajavahemikul kella 00.30 – 09.45 vahel püüdsid varastada Viljandis, X asuva eramu ette pargitud M.S. le kuuluvat sõiduautot Mercedes-Benz E 350 CDI reg.nr X väärtusega 25 000 eurot ja OÜ-le Laanetagune kuuluvat, kuid M.S. kasutuses olevat sõiduautot Porsche Cayenne reg.nr X väärtusega 40 000 eurot, kuid vargus jäi lõpule viimata kurjategijatest mitteolenevatel põhjustel; - ajavahemikul 11.02.2016 kella 20 kuni 12.02.2016 kella 06.50 vahel varastasid Tartumaal, Ülenurme vallas, Räniküla külas, X maja eest P. OÜ-le kuuluva ning A.P. kasutuses oleva sõiduauto BMW X5 reg.nr X väärtusega 94 000 eurot koos selles olnud A.P. kuuluva 26 paberilehel isikliku ja firmaga seotud dokumentatsioon – väärtuseta, villase mütsi Descente väärtusega 40 eurot, 7 tk Zewa Soft pabersalvräti pakki – väärtuseta, 1 paar stringe – väärtuseta, 2 tk mõõdulinti WÜRTH koguväärtusega 20 eurot, autolaadija PRESIDENT väärtusega 8 eurot, avatud veepudeli Värska Originaal – väärtuseta, avatud toosi tikke – väärtuseta, parkimiskella Nordea – väärtuseta, plastiktopsi – väärtuseta, autolaadija – väärtuseta, Hoist kliendikaardi – väärtuseta, markeri Pentel Pen - väärtuseta, paberilehe Power Tack logoga – väärtuseta, WÜRTH välgumihkli – väärtuseta, 3tk pastakat Volvo – väärtuseta, mälupulga Goodram twister – väärtuseta, Olympus vutlari – väärtuseta, kreemituubi Zovirax – väärtuseta, kokku 17 võtit koos ühe võtmehoidajaga- väärtuseta, kõrvaklapid Nokia – väärtuseta, huulepalsami Blistex – väärtuseta, 2tk punast värvi ümbrikut – väärtuseta, P. OÜ PIN koodi lehte – väärtuseta, 3 pakki kondoome Durex – väärtuseta, 3 pakki Oral Jelly – väärtuseta, Neste Oil kliendikaardi OÜ P. nimele – väärtuseta, 2 pappkarpi koos veoauto õhufiltriga koguväärtusega 100 eurot, käsiraadiojaama PRESIDENT väärtusega 150 eurot, fotoaparaadi Nikon väärtusega 200 eurot, laste turvatool Cybex väärtusega 347 eurot, sõiduki apteegikomplekti – väärtuseta, 2tk karpi koos kahe õlifiltriga koguväärtusega 20 eurot, helkurvesti – väärtuseta, vahukustuti ja tõkiskingad musta kotiga - väärtuseta, koormakatte – väärtuseta, kompressorifiltri väärtusega 45 eurot, 1 paar töökindaid väärtusega 2 eurot, kompressori vooliku väärtusega 42 eurot, WÜRTH klaasipesu lisandi pudeli väärtusega 5 eurot, 2 tk koormakinnitusrihma – väärtuseta, Infrapuna kaamera väärtusega 98 eurot, WÜRTH infrapuna ruumimõõdiku koos kotiga koguväärtusega 100 eurot, sülearvuti autolaadija väärtusega 30 eurot, pagasiruumi mati BMW väärtusega 100 eurot, alkomeetri väärtusega 160 eurot, mobiiltelefon Nokia koos SIM kaardiga koguväärtusega 50 eurot ning rahakoti Police väärtusega 70 eurot, milles oli A.P. nimele väljastatud juhiluba - väärtuseta, paberileht PIN koodiga Premium kaardile – väärtuseta, Swedbank pangakaart – väärtuseta, Swedbank ärikaart – väärtuseta, Premium7 kliendikaart – väärtuseta, Bauhof kliendikaart – väärtuseta, Stockmann kliendikaart – väärtuseta ning 450 eurot sularaha. Vargusega tekitasid A.P. varalist kahju kokku summas 96 037 eurot.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust arvestati süüdimõistetute puhul alates 30.08.2016. KarS § 54 lg 1 alusel mõisteti J. Tiškevičiusele ja E. Pauliukonisele lisakaristused – Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat, mis KarS § 55 lg 2 alusel hakkab kulgema alates süüdimõistetute faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist.

ülekuulamise lõpus ütles, et BMW 640 eest saadud raha jagasid nad ära lihtsalt omavahel (tunnistaja ja N). Varem tunnistaja rääkis, et seda autot maha ei müüdud ja raha ei saanud. Maakohus ei tuvastanud tunnistaja maakohtus antud ütlustes vastuolusid. Kaitsjate nimetatud vastuoluga maakohus ei nõustu. Küsimus esitati tunnistaja küsitlemise kolmanda päeva lõpus. Enne BMW 640 eest saadud raha kohta küsimuse esitamist küsitlesid süüdistatavad tunnistajat tema vabanemise aja ja menetlejaga seotud lepingu asjaoludel. Maakohus juhtis korduvalt tähelepanu asjaolule, et tunnistaja ei pea vastama temaga kriminaalmenetluse lõpetamise järel sõlmitud lepingu asjaolude kohta, samuti palus maakohus süüdistatavatel küsimuse esitada ilma pika seletuseta ja sissejuhatuseta. Tunnistajale küsitlemisvooru lõpus esitatud sissejuhatuste ja eelnevate seletustega esitatud küsimused juhtisid tunnistaja tähelepanu küsimusest kõrvale ning olid seetõttu eksitavad. Riigikohtu 25.12.2015 otsuse nr 3-1-1-100-15 p-s 19 on märgitud, et kaassüüdistatava ütluste hindamisele ei näe seadus ette kitsendusi või erandeid ja neid tuleb hinnata üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. O.S. ei ole kriminaalasjas kaassüüdistatav. O.S. le oli esitatud kahtlustus, kuid tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kohtueelses menetluses süüdistusakti koostamata.

kinnipidamise olustiku skeem, sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa, tehnilise uuringu protokoll koos fototabeliga; O.S. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, N.U. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja isiku läbivaatuse protokoll ja G.V. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja isiku läbivaatuse protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, tunnistajate G.V. , N.U. ütlused maakohtus. Tunnistajate G.V. , N.U. ja A.R. ütlused haakuvad omavahel ning iga tunnistaja kinnitab teiste tunnistajate ütlusi. Tunnistajad G.V. ja N.U. kirjeldavad samaselt nende paiknemist sõidukis Eestisse tulles, tegutsemist seadmega sõiduki hõivamisel sündmuskohal ja sõidukite juhtimist tagasiteel. Tunnistajate ütlused on samased selles, et politsei seatud teetõkkesse sõitis esimesena BMW X5, millest väljus üks isik, ja tema järel sõitis Audi S4, millest väljus kaks isikut. G.V. nägi teel Audi S4 järel politseiautot ja sõitis neist mööda. Ta jõudis esimesena ees olevasse teetõkkesse. Mõlemad sõidukeid juhtinud tunnistajad kinnitavad peatumist pärast võõra sõiduki hõivamist. Peatumisel anti G.V. juhitud sõidukisse raadiosaatja sidepidamiseks kahe sõiduki vahel. Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab tunnistajate G.V. ja N.U. ütlusi ning tõendab teo toimepanemise aega ja sündmuskohale jõudmiseks kasutatud sõiduvahendit. Protokoll kajastab Otepää foori kaamera salvestist 12.02.2016 kella 00:49:30-00:49:40, millest nähtub kuriteosündmusega seonduva sõiduki Audi S4 liikumine Otepäält Tartu poole. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et sõiduauto BMW X5 reg.nr P. varastati Tartumaal, Ülenurme vallas, Räniküla külas, X maja eest, kuhu sõiduki kasutaja A.P. oli sõiduki jätnud 11.02.2016 kella 20.00 ajal ja avastas selle kadumise 12.02.2016 kella 06.50 ajal. Eelnimetatud suuliste ja dokumentaalsete tõendite kogum tõendab sõiduauto BMW X5 reg.nr P. varguse toimepanemise ajavahemikku 12.02.2016 kell 00:49:40, mil tuvastati Audi liikumine Tartu suunas kuni 12.02.2016 kella 3-ni, kui Audi koos BMW X5-ga Viljandimaal kinni peeti. Teo toimepanemise aeg on süüdistuses märgitud 11.02.2016 kella 20.00 - 12.02.2016 kella 06.50 vahel. 16.02.2016 teostati sõiduki BMW X5 reg.nr X vaatlust. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab varguse objekti. Protokollist nähtub varastatud sõiduki BMW X5 reg.nr X seisukord, sh vigastused ja kuuliaugud ja sõidukist leitud esemed ning protokollis on märgitud sõiduki salongist võetud DNA-proovide asukohad käigukangilt ja roolilt. Sõidukil tuvastatud vigastused on tekkinud sõiduki kinnipidamisel kasutatud meetmete rakendamisest. Tunnistajate G.V. ja N.U. ütluste usaldusväärsuses BMW X5 reg.nr P. varguse asjaolude kohta ei ole maakohtul põhjust kahelda. Tunnistajad olid teo toimepanijad. Nad kirjeldasid sõiduki hõivamist viisil, mida kinnitavad dokumentaalsed tõendid ja tunnistaja O.S. ütlused. Tunnistaja O.S. kinnitas maakohtus antud ütlustega enda osalemist sõiduauto vargusel viisil, mida kirjeldasid teised sõiduki varguse täideviijad, tunnistajad G.V. ja N.U. . Tunnistaja O.S. ütluste järgi 12.02.2016 tulid nad BMW X5 võtma, oli uus X5. Varasematel kordadel nägid seda Ülenurmes, Tartu lähedal ja teadsid, kus see seisab. Auto võtsid kolmekesi: tunnistaja, G ja N. Saabusid Eestisse koos, auto seisis maja juures. G. istus BMW rooli. Tunnistaja oli Audis kõrvalistmel, N oli Audi roolis. Nad sõitsid Audiga kodu suunas. Sõites, piiri lähedal politsei ootas neid ja pidas kinni. Tunnistaja ei näinud enam BMW-d, hüppas koos N. autost välja ja hakkasid jooksma. Politsei pidas teda metsas kinni.

elektroonilised seadmed koos A4 formaadis venekeelse trükitud tekstiga. Kõik eelnimetatud esemed on kriminaalasjas asitõenditeks. Sõidukist Audi S4 reg.nr X leitud A4 formaadis paberileht, dokumendi koopia ja selle tõlge kinnitavad, et tegemist on sõidukite varastamiseks kasutatud elektrooniliste seadmete kasutusjuhendiga. Ka tunnistaja O.S. ütlused tõendavad, et dokumendi näol on tegemist seadmete kasutusjuhendiga. Autotehnilise ja infotehnoloogilise ekspertiisiakt nr 16E-LA0004 koos fototabeliga tõendab varguste toimepanemise viisi, s.o varastatud sõidukite seotust sõidukist Audi reg.nr X leitud elektrooniliste seadmetega: suurem helehall plastikkorpusega paneel (seade 1), väiksem helehall plastikkorpusega paneel (seade 2), musta värvi plastikkorpusega seade koos antenniga (seade 3) ja musta värvi laadija. Ekspertiisiakti kohaselt saab võtmevaba käivitussüsteemiga (keyless-go) sõidukitel tekitada seadme 1 ja seadme 2 abil juhtmevaba sidekanali auto ja selle originaalvõtme vahele. Auto originaalvõti, saades kätte justkui auto poolt saadetud signaali, edastab omakorda võtmepuldi töösagedusel elektroonse kinnituse autole uste avamiseks ja auto käivitamiseks. Seadmed 1 ja 2 töötavad koostoimivatena ning inimfaktori kaasabil on neid võimalik kasutada võtmevaba süsteemi omavate sõidukite uste avamiseks, sõidukite käivitamiseks ja varastamiseks. Uurimiseksperimentide protokollid tõendavad varguste toimepanemise viisi. Eksperimentidega on tõendatud, et sõidukist Audi reg.nr X leitud elektrooniliste seadmetega saab avada ja käivitada erinevaid sõidukeid. Eksperimendis kasutati järgmisi sõidukeid, millel on võtmevaba, keyless-go süsteem: BMW G11 7. seeria, BMW X6 40D, BMW X1 XDrive 20D, MercedesBenz GLE, Mercedes-Benz GL, Grand Cherokey Jeep (2011), Grand Cherokey Jeep (2015), Lexus NX 300H, Toyota Land Cruiser 150, Toyota RAV4, Bentley, Škoda Superb, Audi Q5. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert Ahto Edovaldi maakohtus antud ütlustega on tõendatud sõidukite varguste toimepanemise viis. Sõidukist Audi leitud elektrooniliste seadmetega, millised on kajastatud autotehnilise ja infotehnoloogilise ekspertiisiaktis nr 16ELA0004 ja millega viidi läbi uurimiseksperimendid erinevate mudelitega sõidukitele, on võimalik kasutada võtmevaba avamis- ja käivitussüsteemiga sõidukite uste avamiseks ja mootori käivitamiseks. Eksperdi ütluste kohaselt on tegemist seadmetega, mis võimaldavad võtmevaba avamise ja käivitussüsteemidega autode võtme ja auto signaali pikendada. Kui tavaolukorras auto uks avaneb juhul, kui see võti on taskus, kusagilt 1 meetri kauguselt, siis nende seadmetega võib selle tööpiirkonna viia oluliselt kaugemale. Suurem heledat värvi seade võtab vastu seda signaali, mida väiksem halli värvi seade auto juurest saadab. Väiksema halli värvi seadmega nagu kasutusjuhendis kirjas on, tuleb minna auto juurde. Seal tuleb leida üles antenn, mis keyless-go (võtmevaba süsteemi) võimaldab. See on reeglina kusagil käepideme juures, käivitamiseks on käivitusnupu juures. Seda seadet tuleb selle juures hoida. Suurema seadmega tuleb minna sinna, kus eeldatavalt on sõiduki võti. Väiksemast seadmest saadetakse signaal suuremasse ja suurem seade omakorda saadab signaali võtmele, kes omakorda saadab signaali tagasi autole. Kui see ring toimib, siis uksed avanevad ja autot on võimalik käivitada. Kasutusjuhend A4 formaadis oli venekeelne. Sellel on kirjas, et nendel seadmetel on on-off (sisse-välja) lülitamise klahv. Suurema seadmega tuleb minna võtme juurde ja väikese seadmega tuleb minna auto juurde. Selgelt on öeldud, et suurel seadmel sisse lülitada positsioon 1 ja vastavalt sellele ka väiksemal positsioon 1. Tunnistaja N.U. ütluste järgi O. andis varguse jaoks neile seadeldise ja ütles, et minge. O. seletas, kuidas vahendid töötavad ja kõik oli väga lihtne. Eestisse sõites oli neil autos relv, mis oli ilmselt O. oma. Seadeldis, millega võõraid autosid varastada, koosneb 2 osast: üks suurem, teine väiksem. Ta nägi seadet esimest korda autos. Auto vargus toimus reaalselt nii, et O. lülitas sisse nii väiksema kui suurema seadeldise osa. O. ütles, et suurema osaga tuleb minna ukse juurde ja väiksema osaga auto juurde. Tunnistajal oli suurem ja G väiksem osa seadeldisest. Seadeldis aitas autosse pääseda, mis võttis lukust lahti ja pani auto käima. Seadeldisega oskaks ümber käia isegi 5-aastane laps. O.S. istus Audi kõrvalistmel seni kui nemad G toimetasid

seadeldistega maja ukse ja auto juures. Ekspert kinnitas tunnistajate G.V. ja N.U. ütlusi selles, et elektrooniliste seadmete kasutamine sõiduki avamiseks ja käivitamiseks oli väga lihtne ega vajanud erioskusi, samuti seadme kasutamise viisi.

Sõiduki turuväärtus oli 50 000 eurot, mille ulatuses sai N. kahju. If P&C Insurance AS 18.12.2015 teade tõendab Porsche Cayenne Diesel väärtust ja vargusega tekitatud kahju ulatust. Sõiduki vargusega kannatanutele I.B. tekitatud kahju on tõendatud osaliselt, 2095 euro ulatuses ja OÜ-le N. tekitatud kahju on tõendatud süüdistuses märgitud ulatuses. OÜ-le N. tekitatud kahju ületab KarS § 121 p 2 sätestatud suure kahju ulatust.

Kannatanu ütluste järgi jäi autosse koera puur, plastmassist suur kast, vihmavari ja prillid. Kütust oli autos kindlasti pool paaki. Kannatanu ütlustega on tõendatud vargusega tekitatud kahju suurus. Seesam Insurance AS 17.12.2015 maksmisotsus tõendab BMW 520D XDRIVE X väärtust ja vargusega tekitatud kahju hüvitamise ulatust. Otsuse kohaselt hinnati sõiduki väärtuseks 45 900 eurot. Tõend kinnitab kannatanu ütlusi kahju ulatuse kohta. Sõiduki vargusega kannatanule H. OÜ tekitatud kahju on tõendatud süüdistuses märgitud ulatuses. Tekitatud kahju ületab KarS § 121 p 2 sätestatud suure kahju ulatust.

N.U. DNA-profiiliga. Ekspert püstitas alternatiivsete hüpoteeside paari. Hüpoteeside tõenäosussuhe saadi 1012. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1012 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb N.U. lt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Riigikohus on 3-1-1-29-14 otsuse p-s 11.2 märkinud, et juhtudel, mil DNAekspertiisiarvamuses kasutatakse sõnu “isiku DNA sisaldumist ei saa välistada”, tegemist olukorraga, mil ekspert möönab võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust. Kolleegium leiab, et võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust mööndes on ekspert teinud järelduse, mis on käsitatav tõenäoliku eksperdiarvamusena, ja sellist eksperdiarvamust sisaldav ekspertiisiakt on tõendina lubatav. Antud juhul on DNA-ekspert pidanud proovis leiduva bioloogilise materjali pärinemist N.U. lt 1012 korda tõenäosemaks, kui selle pärinemist juhuslikult valitud tundmatult isikult. Maakohus leiab, et ekspertiisiakt tõendab N.U. t isikuna, kes varastas sõiduki Õssu külas, X. eramu juurest. Ekspertiisiaktist nr 16E-TJ0014 nähtub 12.02.2016 kinnipeetud isikute jalatsite seotus varem toimunud sõidukite varguste sündmuskohtadega. Eksperdiarvamuse kohaselt 05.02.2016 X , Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, Tartumaa fotofailidele jäädvustunud jalatsijälg on tõenäoliselt jäetud pakendis nr 2 (N.U. l kinnipidamisel jalas olnud) esitatud parema jala jalatsiga; 05.02.2016 X , Viljandi fotofailidele jäädvustunud jalatsijälg võib olla jäetud pakendis nr 2 (N.U. l kinnipidamisel jalas olnud) esitatud parema jala jalatsiga; 05.02.2016 X , Viljandi fotofailidele jäädvustunud jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud pakendis nr 2 (N.U. l kinnipidamisel jalas olnud) esitatud jalatsitega; 05.02.2016 X, Ülenurme vald, Tartumaa fotofailidele jäädvustunud jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud pakendis nr 2 (N.U. l kinnipidamisel jalas olnud) esitatud jalatsitega.

ole usutavad G.V. ütlused, et ta relva ei näinud. Eeltoodud asjaoludel hindas maakohus eelnimetatud tunnistajate ütlusi mitteusaldusväärseteks (v. a 12.02.2016 BMW X5 varguse episood, milles tunnistajad enda süüd tunnistavad) ja jätab need tõendite hulgast kõrvale, mida lubab eelpool nimetatud Riigikohtu 25.12.2015 otsuse 3-1-1-100-15 p-s 17 antud seisukoht.

autodest Eestis, mida varastada ja nende asukoht, kus nad seisavad. Tunnistaja selgitas, et nimekirjas märgitud tähed tähistavad erinevaid autosid, T-täht on Toyota; A, A6, A7 ja A8 on Audid; X6 on BMW X6, Q on Audi A5 ja F10 on BMW F10. S-täht on vana ja N-täht on uus. A10 ja A9 ühel real tähendab, et ühes kohas seisab kaks autot. Tunnistajate maakohtus antud ütlused kinnitavad O.S. ütlusi selle kohta, et paberitele märgitud Eesti aadressidel asusid autod, mis olid tähistatud vastava tähega. Tunnistajad on andnud ütlusi selle kohta, millised on nende aadressid ning nende kasutuses olnud autode kohta (sh nende avamine), mis on samuti kajastatud paberilehtedel. Eestis asuvate võtmevaba käivitussüsteemiga keylessgo sõidukite kohta koostatud nimekirja, mida sõidukite vargusi toimepannud isikud kaasas kandsid, hindas maakohus varguse objektide andmebaasiks. Andmebaas sisaldas sõidukeid Eesti Vabariigi piires lõunast põhjapiirini. Laiaulatusliku andmebaasi olemasolu sõidukite kohta, mida on võimalik käivitada varaste kasutuses olnud seadeldistega, kinnitab sõidukite varastamisel kuritegeliku ühenduse tegevust. Varguste ulatus ja varaste käes olev andmebaas annab alust järeldada, et kuriteokoosseis on laiem kui KarS § 199 lg 2 p 7 järgi varguste toimepanemine grupi poolt.

Uuritud tõenditega on tuvastatud, et legaalse autoäriga ei tegelenud süüdistatavad ega tunnistaja. Tunnistaja O.S. andis ütlusi, et „meil oli Julius Tiškevičiuse ja Evaldas Pauliukonisega räägitud, eelnevalt oli läbi räägitud, et sõidetakse Eestisse”, “alguses vaatasime millised autod on Eestis. Mina küsisin ja mulle öeldi, et sellist autot oleks vaja. Julius ütles”. Eelpool kirjeldatud ütlustes tunnistaja viitab temale endale teadaolevale teabele autode olemasolu kohta, mida ta Juliusega arutas. Kokkulepete kohta andis tunnistaja järgmisi vastuseid: “Küsimus (K): mis kokkulepe teil siis oli Julius Tiškevičiuse ja Evaldas Pauliukonisega seoses Eestiga? Vastus (V): kokkulepe oli, et nende kaudu saab auto maha müüa. Et kui on vaja, siis saavad teha autovõtmed, selle eest peab maksma 500 eurot” (3. kd, tl 130). “K: kuidas oli kokku lepitud, et kes teile raha maksab kui auto on varastatud? V: mõnikord keegi andis otsekohe raha. Mõnikord kui teadsime, et probleeme ei teki siis anti hiljem (3. kd, tl 132 pöördel). Tunnistaja vastusest järeldub, et konkreetset kokkulepet ei olnud. Asjad kujunesid vastavalt olukorrale, mida ei olnud ette teada. Tunnistaja vastab sageli küsimustele „kui oli räägitud, oli räägitud”. Tunnistaja ütlustes ei ole selgelt kirjeldatud kuritegeliku ühenduse loomise viisi. Tunnistaja ütlustest ei saa kohus järeldada, et süüdistatavad värbasid teda loodud kuritegelikku ühendusse. Samuti ei ole tunnistaja ütlustes üksikasjalikke kirjeldusi süüdistatavate juhtivast tegevusest kuritegelikus ühenduses. Küsimusele, et kuidas juhtus nii, et N ja G ka nendes Eestis toime pandud vargustes osalesid vastas tunnistaja, et oli selline ettepanek, kui nad Juliusega rääkisid. Tunnistaja tundis neid ja tegi ettepaneku N ja G. Tunnistaja teadis, et ka neile pakub see huvi. Tunnistaja oli kuulnud, linnas räägiti, et nemad olid varem kokku puutunud sedalaadi vargustega. Pakkuski neile, nemad nõustusid. Eelpool kirjeldatud ütlused ei viita süüdistatavatele kui kuritegelikku ühendusse liikmete värbajatele.

isikud, kellest ta oma ülekuulamistel rääkis. Süüdistatavate tundmist kinnitas tunnistaja O.S. ka kohtuistungil antud ütlustega.

J. Tiškevičiuse ütluste järgi oli perel kolm laenu. Laenu võtsid veel 2008 littides korteriostuks, 100% laenuga ostetud korter. Järgmine oli maja laen 2012. Ostsid maja, mille ehitus oli lõpetamata, sees elada ei saanud veel. Aknaid ei olnud ja siseviimistlust – vanne, mööblit, plaate, põrandaid. Pangalaenu igakuine tagasimakse on 280 – 300 eurot kuus. Nad kolisid majja 2015 lõpus, kui korter uputati üle. Olid sunnitud kolima majja, mis ei olnud lõpuni sisustatud. Süüdistatav on võtnud vennalt suure laenu maja sisustamiseks. Vennale pidid laenu tagastama korteri müügist, kuid laen on tagastama. Korterit ei ole saanud müüa, sest käivad vaidlused üleujutuse põhjustaja ja kahjude hüvitaja üle. J. Tiškevičiuse sissetulekute ja väljaminekute vahekorda hinnates olid tema rahalised kohustused ilmselt ülejõu käivad. Kuigi abikaasa sissetulekud tasakaalustasid väljaminekuid, ei muuda see süüdistatava enda olukorda, kus ta on laenukoormust suurendanud vennalt võetud laenuga saamata ise täiendavat sissetulekut. Süüdistataval oli vajadus raha järele ilmne.

tunne kedagi ja süüdistatav viis teda kokku inimesega, keda teadis sellega tegelevat. Ehitajad olid palgatud maja ehitamiseks. Süüdistatava J. Tiškevičiuse ütluste järgi jättis O. akende eest tasumata inimesele, keda süüdistatav soovitas, maksis ainult ettemaksu. Aknad paigaldati Panevežyses ja sellest hetkest hakkas O. ennast varjama, lülitas telefoni välja või ei võtnud vastu ka siis, kui süüdistatav helistas.

N.U. alates 16.11.2015 ning G.V. alates 25.11.2015 sõidukeid kuni nende kinnipidamiseni 12.02.2016. Maakohus hindab tunnistajate G.V. ja N.U. ütlusi kuritegelikku ühendusse kuulumise eitamises mitteusaldusväärseteks. Kokkuleppemenetluses isikute süüdimõistmine ei eelda süüdistatavate süü tunnistamist. Kuritegelikku ühendusse kuulumise eitamine ei välista G.V. ja N.U. ega süüdistatavate süüd tegutsemises kuritegelikus ühenduses. Tunnistajate G.V. ja N.U. ütluste järgi nad teavad, et O.S. suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, sest ta süüdistas teisi, aga ise ütles, et tema ise ei ole midagi teinud. N.U. ütluste järgi O. valetas selleks, et päästa oma sõbrad. Tunnistajate ütlused ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega. O.S. suhtes lõpetati kriminaalmenetlus just seetõttu, et ta tunnistas enda süüd samades kuritegudes, milles oli süüdistus esitatud G.V. le ja N.U. le ning arutatavas kriminaalasjas E. Pauliukonisele ja J. Tiškevičiusele. Kriminaalmenetlus lõpetati seoses O.S. le andestamisega kuriteo asjaolude selgitamiseks osutatud abi eest. O.S. ütlused on varguse süüdistuse üheks tõendiks. Ütlused haakuvad teiste tõenditega. O.S. on seostanud ütlusi kõigi süüdistuses kirjeldatud sõidukite varguste sündmuskohtadega, ka katse staadiumi jäänud tegude sündmuskohtadega. Usaldusväärse tõendina on maakohus võtnud tunnistaja ütlused tõendite kogumis aluseks varguse episoodide tõendamisel. Maakohtul ei olnud põhjust tunnistaja O.S. ütlusi kõrvale jätta ka KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuse tõendatuse analüüsimisel ja hindamisel.

käivitamiseks oli vaja teha uus võtmepult ja see ülesanne oli samuti süüdistatavatel. Maakohtul ei tekkinud kahtlusi, et võtmevaba käivitussüsteemiga sõidukite käivitamiseks süüdistatavate käsutuses olnud seadme abil oli võimalik sõidukil nn kompuutri eemaldamisega kopeerida sõidukile sobiv võtmepult. Seda võimalust kinnitas kohtus ka ekspert A. Edovald. Eksperdi ütluste järgi OBD (pardadiagnostika) pistik koos selle seadmega ise kirjutab uue võtme autole, ei ole mingi probleem. Uue võtmepuldi valmistamine oli vajalik sõiduki müümiseks, et sõiduki kasutamine oleks järgmisele omanikule võimalik.

lõpuni, kuigi väsimusest enam füüsiliselt vastupanu ei osutanud. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab varastatud sõiduki kinnipidamisel põgenenud ühe isiku, N.U. kinnipidamise asjaolusid. Kinnipidamise aeg ja koht tõendavad põgenemise aktiivsust. Tunnistaja I.P. ütlustega on tõendatud, et tema andis Karksi-Nuias X eramu turvakaamera salvestuse politseile. Isiku sisenemist hoovi nägi tunnistaja kaamerasalvestise ekraanilt ja kohe järgnesid politseinikud. Tunnistaja O.S. ütluste järgi täpselt ei oska öelda, kas see oli Julius või Evaldas, kes talle ütles (nad olid koos), et nad saavad aidata, kui politsei sekkub. Tunnistaja sai aru nii, et neil on tutvusi, et nad aitaksid, et ei peaks kaua vangis istuma. Julius koos Evaldasega pakkusid abi, kui tekib konflikte teiste isikutega, seoses rahaga, teiste asjade pärast, sest kõik on mittelegaalne. Tunnistaja kuritegeliku ühenduse ühe liikmena vajas konfliktide vältimiseks ja õiguskaitseorganite võimaliku sekkumise tõttu toetust ja süüdistatavad kinnitasid talle toetuse olemasolu. Dokumentaalsed tõendid tõendavad, et sõidukeid varastanud ühenduse liikmete 12.02.2016 kinnipidamise järel asus N.U. kunstlikult tõendeid looma. Seda kinnitavad dokumentaalsed ja suulised tõendid. Asitõendiks on 15.03.2016 Tartu arestimaja boksist nr 4 leitud leedukeelne kiri ja 21.04.2016 O.S. poolt politseile üle antud leedukeelne kiri. Käekirjaekspertiisiakti nr 16E-DK0064 kohaselt 07.03.2016 ja 09.03.2016 Tartu arestimaja boksist nr 2 ja 07.03.2016 ja 15.03.2016 Tartu arestimaja boksist nr 4 leitud kirjad, samuti 21.04.2016 O.S. poolt politseile üle antud kirja on kirjutanud N.U. . ja, mis on kirjutatud N.U. poolt. Tunnistaja N.U. kinnitas, et ta oma kahtlustatavana täiendava ülekuulamise protokollis 08.03.2016 rääkis Toomase-nimelisest isikust sellepärast, et kartis O. reeta. Ta kartis O., kuna viimane oli talle autoriteet. Tunnistaja kinnitas, et vanglas äravõetud kirjad on tema poolt kirjutatud O.. Ta mõtles nii valetada ja kogu süü veeretada väljamõeldud Toomase kaela, et mitte öelda, et seda tegi O.. Ta püüdis võtta kontakti O. ja oma väljamõeldud Toomasest rääkida, et ka tema sellest räägiks ülekuulamisel. Ta ise ei ole seda kirja O.S. le üle andnud. Tunnistaja T.L. ütlused kinnitavad pärast 12.02.2016 Tartu arestimajas jalutusboksides seintele kirjutatud leedukeelsete väljendite leidmist ja kirjade tuvastamist. Tunnistaja töötas sel ajal Tartu arestimajas valvegrupi vanemana ning O.S. ja N.U. olid samas arestimajas kinnipeetavad. Kui N.U. arestimajast ära, viidi, siis kirju enam ei olnud. Süüdistatava E. Pauliukonise ütluste järgi pärast O.S. kinnipidamist külastas O abikaasa süüdistatava elukohta. Ta tuli süüdistatava abikaasa juurde ostetud kassi näitama, mida lapsed tahtsid näha. Väitis, et kass maksis 7500, ta tõi selle kassi näha, mingi metsik kass. See oli 28.02.2016. O abikaasa ütles, et tõid kassi Inglismaalt ja neil on ostetud ka isane kass, mis pidi veel rohkem maksma. O juttu ei olnud. Võib-olla nad abikaasaga rääkisid, süüdistatav ei tea sellest oma abikaasa kaudu ega ka muidu. Kogu vestlus oli kassidest. Kui süüdistatav ise kinni peeti, oli ta šokis. Maakohtu hinnangul on süüdistatava eelkirjeldatud ütlused tõendiks ühenduse liikme kuriteolt kinnipidamise järel toetusest pereliikmetele. Pärast korduvalt õnnestunud sõidukite vargusi ühenduse kolme liikme kinnipidamine oli ootamatu ja põhjustas šoki kinnipeetute pereliikmetele. Süüdistatava ütluste järgi O oli siis juba kinni peetud, kuid temast ei räägitud. See asjaolu kinnitab isikute šokiseisundit. E. Pauliukonise kui ühenduse ühe liikme perekonnas O.S. lähedaste võõrustamine on toetus ühenduse liikme lähedastele. Käsitletaval juhul ei ole tegemist enam ainult kuritegeliku ühenduse liikmete sõprussuhetega.

süüdistataval oli majandusliku kasu saamise eesmärk, teadsid nad kuritegeliku ühenduse liikmetena vargustega selle eesmärgi saavutamist taotledes, et panevad toime süüteokoosseisule vastava teo ja tahtsid seda. Süüdistatavad tegutsesid kuritegeliku ühenduse liikmetena otsese tahtlusega. Kuritegeliku ühenduse liikmeks olemine on lõpule viidud hetkest, kui isik alustab oma aktiivse panuse andmisega kuritegeliku ühenduse tegevusse. Süüdistatavad andsid ühenduse tegevusse oma aktiivse panuse juba varguste toimepanemiseks kasutatava vahendi muretsemisega koos selle kasutusjuhendiga. Subjektiivsest küljest on vargused toime pandud kavatsetult. Kuritegeliku grupi liikmed võtsid teadlikult võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles varguse objektiks olevad sõidukid eelnevalt välja valinud.

perekonnad ja lähedaste tugev toetus, mis annab alust eelnimetatud eeldusteks. Neil põhjustel pidas maakohus võimalikuks mõlema süüdistatava vabastamist osaliselt vangistusest tingimisi KarS § 73 lg-te 1, 2 alusel. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel ka süüdistatavate eelvangistuses viibitud aega.

Kui varastatud sõiduk oli liisitud, kuid kindlustatud liisinguandja kasuks, ei saa see vabastada varguse toimepanijat tekitatud kahju hüvitamise kohustusest omavastutuse osas, kui selle sissenõudjaks on omaniku asemel liisinguvõtja kui asja tegelik kasutaja.

Apellatsioonid

raskendades sel moel süüdistatava ja tema kaitsjate võimalusi valmistuda nõuetekohaselt ning õigeaegselt tunnistaja ülekuulamiseks kaugülekuulamisel, piiras tunnistaja ülekuulamise aega (tehniliste takistuste tõttu) ega andnud piisavalt aega esitada kõik küsimused tunnistajale.

prognoositavad. Kuigi kohus ignoreerib tõendeid, mis esitati kohtuistungil, on ilmselge, et süüdistataval ei olnud mingit motiivi ega vajadust panna toime kuriteod selleks, et rahuldada finantsvajadusi. Kohtu sellised järeldused on ebaseaduslikud, seetõttu tuleb kohtuotsus tühistada. Rikutud on õiguspõhimõtet, et mitte süüdistatav ei ole kohustatud tõestama oma süütust, vaid riiklik süüdistaja. Kohtumenetluses ei uuritud iseloomuomadusi, elustiile (tunnistajate N.U. ja G.V. omi), ei võetud arvesse esitatud tõendeid, mis näitavad nimetatud isikute täiesti vastupidist elustiili kui süüdistataval, kuid tehakse järeldus, et kõigi nimetatud isikute (süüdistatav, E. Pauliukonise, O.S. , G.V. , N.U. ) majanduslik seis on sarnane, sarnased iseloomud ja elustiilid ühendasid neid emotsionaalselt ja olid aluseks kuritegeliku ühenduse moodustumiseks. Selline väide on juriidiline absurd ja täielik õiguslik nihilism, kuna isikud, kes isegi ei tunne üksteist, mis on tõendatud tõenditega, on hüpoteetiliselt seotud eeldusega, et kõik osalesid kuritegeliku ühenduse tegevuses. Ei ole mingeid objektiivseid tõendeid, et J. Tiškevičius või E. Pauliukonis oleksid suhelnud G.V. ja N.U. ga. Tunnistaja O.S. antud ütlustest ei ole isegi võimalik tuvastada, kas kaebaja neid isikuid teadis või tundis, see erineb sellest, kui räägitakse isikute pidevast suhtlemisest ühises grupis. Kohus ei hinnanud tõendeid, et reaalselt elas süüdistatav teises linnas, faktiliselt oli ta täielikult hõivatud tööga Kaunases, pidevalt oli koos V. R, kes teadis, kus ta on tööajal, lisaks suheldi pidevalt pärast tööd, Panevežyses käis harva.

tsiviilhagide väljamõistmine. ́

süüdistusfunktsiooni. Kaitsja on seisukohal, et taotluse kaugülekuulamiseks Hispaania Kuningriigi pädevale õigusasutusele saanuks esitada Tartu Maakohus, mitte prokuratuur, tulenevalt KrMS § 69 lg 1 ja KrMS § 468 lg 1. KrMS § 468 lg 5 sätestab, et kaugülekuulamist juhib ja suunab taotleva riigi pädeva õigusasutuse esindaja oma riigi menetlusseaduse kohaselt, kelleks antud asjas Tartu Maakohus. Ebaõige on maakohtu tõlgendus KrMS § 468 lg 5, et prokuratuur on Eesti Vabariigis pädev õigusasutus, kes võib KrMS § 468 lg 5 kohaselt kaugülekuulamist juhtida ja suunata. Ta võib ka kaugülekuulamist ette valmistada ja korraldada ning antud juhul on kohus andnud selleks loa. Kaitsja ei nõustu maakohtuga ka selles, et tunnistaja kaugülekuulamiseks KrMS § 69 lg 2 p 1 ettenähtud tehniliste lahenduste abil ei ole nõutav süüdistatava nõusolek. Kaitsja on seisukohal ja juhindub KrMS § 96 lg 3 tõlgendusest, mis on antud kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes 2012 KrMS § 468 kommentaaride p-s 1, mille kohaselt kuna tunnistaja audiovisuaalse kaugülekuulamine on erand kriminaalmenetluse vahetu ja suulisuse põhimõtte osas (§ 15 lg 1), siis eeldab see kaitseõiguse tagamise seisukohalt, et kahtlustatav ja süüdistatav on nõus tunnistaja kaugülekuulamisega (§ 69 lg 3). KrMS § 69 lg 3 sätestab, et kaugülekuulamine telefonitsi on lubatud vaid ülekuulatava ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut ei ole vaja anonüümse tunnistaja telefonitsi kaugülekuulamisel. Maakohus on olulisem rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna on tunnistaja üle kuulanud ilma süüdistatava nõusolekuta. Seega on tunnistaja ütlused lubamatu tõend, millega ei saa arvestada süüdistatava süü tuvastamisel. Samuti heidetakse ette kohtule lugupidamatut suhtumist kaitsjasse.

süüdistatavate süü. E. Pauliukonise süü on tõendamata. O.S. ütlused ei haaku tõenditega. Kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit selle kohta, et E. Pauliukonis oleks tegelenud kunagi varastatud sõiduautode müügiga. Tõendatud ei ole ka see, et E. Pauliukonisel oleks olemas vähemgi puutumus Eestist varastatud sõidukite müügiga. Veel vähem on tõendatud, et süüdistuses märgitud sõiduautod üldse oleks Leetu jõudnud või et need oleks müüdud E. Pauliukonise või kaassüüdistatava kaudu Venemaale või Kasahstani. Toimunud kriminaalmenetluses ei ole pärast süüdistatavate kinnipidamist toimunud ühtegi menetlustoimingut või päringut Leedu suunas, puuduvad vaatlused, jälitamistoimingud. Pole kogutud ühtegi tõendit, mis võiksid tõendada süüdistatavate süüd. Kaitsja ei näe ühtegi põhjendust, miks kohtulik eeluurimine ei ole tegelenud sellega.

O.S. ütlused, mis antud kohtulikul uurimisel, ei ole olnud piisavad tõendamaks süüdistatavate süüd KarS § 256 lg 1 järgi, mis tähendab, et sisuliselt on O.S. andnud valeütlusi nii eeluurimisel kui ka kohtulikul uurimisel ja tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 205 lg 1 järgi ei ole olnud õige.

Kaugülekuulamine oli korraldatud selliselt, et osa ajast läks kaduma, kuna prokuratuur kas tahtlikult või tahtmatult ei suutnud korraldada nõuetekohast ühendust Hispaania kohtuga. Samuti ei olnud kaitsjatele ega süüdistatavatele võimaldatud piisavalt aega, et “kroontunnistajat” piisava põhjalikkusega küsitleda. Kohus on kaitsjate ja süüdistatavate küsitlust kiirustanud, kuna Hispaania kohtuga kokku lepitud aeg “kroontunnistaja” ülekuulamiseks on lõppemas. Selle tulemusena jäi süüdistatavatel osa küsimustest tunnistajale esitamata ja seega ka nendele vastused saamata, mis võis mõjutada ka ebaõige otsuse tegemist. Seega kaugülekuulamise kaudu ei võimaldatud kaitsjatele ega süüdistatavatele kvaliteetset ega põhjalikku tunnistaja ülekuulamist. Näiteks, tänu kaugülekuulamisele ei olnud kaitsjatel võimalik normaalselt näidata tunnistajatele pilte jms-st, kuna tehniliselt oli kaugülekuulamine prokuratuuri poolt korraldatud selliselt, et tunnistaja eriti ei näinud talle kaitsjate ja süüdistatavate poolt esitatavaid fotosid ja dokumente. Tulenevalt ülaltoodust on kaitsjad seisukohal, et tunnistaja O.S. poolt kaugülekuulamise teel antud ütlused on lubamatu tõend, kuna selle saamisel on oluliselt rikutud tõendi kogumise korda ehk KrMS § 69 lg 1 nõudeid. Seega tuleb O.S. poolt kaugülekuulamise teel antud ütlused jätta täielikult kõrvale.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (21. jaanuari 1999. a otsus Garcķa Ruiz vs Hispaania, p 26 ja 5. mai 2011. a otsus Ilyadi vs Venemaa, p 39.) (RKKKo nr 3-1-1-48-12).

mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-139-05). Kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral on kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumine käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses „põhjenduse puudumisena“. Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib „põhjenduse“ kui terviku, mitte üksikute „põhjenduste“ puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (RKKKo nr 3-1-1-11-15). Seda käesolevast maakohtu otsusest järeldada ei saa. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kaebaja nende järeldustega nõustub või mitte (RKKKo-d nr 3-1-1-90-09, 3-1-1-39-11). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Käesolevas kriminaalasjas ringkonnakohus maakohtu otsuse motiveeritud põhiosa ja resolutiivosa vahel selliseid vastuolusid ei tuvastanud.

I

II

vältida eksimusi ja vigu, mis viiksid õiguskaitseorganitele vahelejäämise korral organiseeritud kuritegevuse avastamisele selle isikulistes sidemetes ning käsuliinides. Eeltoodust tulenevalt on ainetu süüdistatava J. Tiškevičiuse kaitsjate apellatsiooni põhiväide, et nende jaoks on maakohtu otsuses liiga umbmääraselt kirjeldatud süüdistatavale omistatavaid tegusid ja vähe on tõendeid, mis kinnitaksid süüdistatava süüd. Tutvudes asja materjalidega saab ringkonnakohus järeldada, et kohtueelne ja kohtulik uurimine on läbi viidud parimate võimaluste piires.

toimumise ajaks pole O.S. ütluste osas enam põhimõtteliselt võimalik mingit uut üllatuslikku kaitsetaktikat kujundada ja seetõttu korratakse apellatsioonides juba maakohtus esitatud väiteid.

kaugülekuulamise, piiras sellega süüdistatavate võimalust tunnistaja igakülgsele ja võrdsele küsitlemisele ning lõi prokurörile äärmiselt mugavad tingimused. Kaitsjad püüavad kaugülekuulamist näidata mitteseaduslikuna ja leiavad muuhulgas, et kohus ei saanud kirjaga anda sellekohast ülesannet prokurörile, vaid oleks pidanud tegema määruse ja siis oleks kaitsjad ja süüdistatavad saanud esitada omapoolseid vastuväiteid.

le 69 juba põhjendanud, et käesoleval juhul süüdistatavate nõusolekut O.S. kaugülekuulamiseks polnud vaja. Inimõiguste Konventsiooni art 6 lg 3 p d ei anna samuti süüdistatavatele piiramatut õigust nõuda tunnistaja kohtusse kutsumist. Maakohtu istungitel peetud protokollis on muuhulgas jälgitav, et kaitsetaktikaliselt on mahukas energia- ja ajaressurss raisatud tunnistaja O.S. küsitlemisel sellele, kas O.S. kardab kedagi ja kas teda on vaja kuritegeliku maailma eest kaitsta. On mõistetav, et kaitsjad ja süüdistatavad soovisid tunnistaja O.S. maakohtusse toomist, et teda vahetult kohtusaalis ristküsitleda. Maakohtus menetlust läbi viies tuvastas maakohus tunnistaja ülekuulamise käigus, et puudus vajadus tunnistaja kaugülekuulamiseks tunnistaja kaitsmist silmas pidades, sest tunnistaja ei avaldanud ülekuulamise ajal otsest hirmu süüdistatavate suhtes. Küll pidas maakohus õigustatult põhjendatuks O.S. kaugülekuulamist KrMS § 69 lg 1 alusel, seoses asjaoluga, et tunnistaja vahetu ülekuulamine on raskendatud tema asukoha kaugusega kohtuistungi toimumise kohast ja välisriigis viibimisega. Süüdistatavatele ja kaitsjatele anti kohane ja adekvaatne võimalus küsitleda süüdistatavate vastu tunnistusi andnud O.S. t. Tunnistaja kaugülekuulamine ei mõjutanud kuidagi süüdistatavate põhiõigust õiglasele kohtumenetlusele, sest O.S. ütlused pole saadud õigusvastaselt. Pole võimalik mõista kuidas rikuti kaugülekuualmise käigus süüdistatavate õigusi, sest neil oli võimalik takistusteta jälgida istungi kulgu.

asjaolu, et tunnistaja ütlused ei riimu üheselt mõne teise asjas kogutud tõendiga ei muuda tunnistaja ütlusi aprioorselt ebausaldusväärseks. Ka n-ö riimumata tõend ei pruugi olla ebausaldusväärne (RKKKo otsused asjades nr 3-1-1-89-12, p 14; 3-1-1-10-17, p 10).

kuriteopaikades Eestis, mis on kajastatud vastavas protokollis ja kus ta kirjeldanud kuritegude toimepanemise spetsiifikat ja seoseid süüdistatavatega. Siinkohal on asjakohatu väide, et O.S. ütlused on sedavõrd üldise iseloomuga, et neist üksi ei piisa süüteokahtluse tõestamiseks väljaspool mõistlikku kahtlust ja nende põhjal pole kuidagi võimalik tõendada süüdistatavate süüd. J. Tiškevičiuse kaitsjad, kes püüavad olulise isikulise tõendi tõeväärtust igati lammutada ja pühendavad ka apellatsioonis palju ruumi sellele, rõhutavad korduvalt et „kroontunnistaja“ tahab kaitsta oma teisi tegelikke kuriteokaaslasi ning sellepärast annab süüstavaid ütlusi süüdistatavate vastu. Kaitsetees, et „kergem on rääkida tegelikust kui välja mõeldud inimesest“, ei veena aga ringkonnakohut. Väljapakutavate kaitseversioonide mitmekesisuse juures leitakse, et O.S. on saanud ütluste andmise eest kelleltki mingeid hüvesid ja tegelikult varjab ta kuriteo tegelikke toimepanijaid A hüüdnimega „S“, D hüüdnimega „S“ ja E. Kuna eelnimetatute vastu ütluste andmine olevat tunnistaja elule ja tervisele reaalselt ohtlik, siis on ta otsustanud anda ütlusi käesolevas asjas süüdistatavate J. Tiškevičiuse ja E. Pauliukonise, kui täiesti kõrvaliste süütute isikute suhtes, kes ei ole tegelikult mingisuguse kuritegeliku maailmaga seotud ja keda tal ei ole vaja karta. Juba maakohtus esitasid kaitsjad versiooni, et tegelikud autovargad, kes olid kuritegude toimepanemisel O.S. kaasosalised, on käesoleval ajal veel Leedus vabaduses. Sellise üldsõnalise ja asjakohatu versiooni kinnituseks puuduvad asjas aga tõendid ja ei lükka kuidagi ümber O.S. ütlusi. Kohtueelsel uurimisel on O.S. le esitatud küsimus, kas ta teab nimetada isikuid, kes Leedus veel tegelevad autovargustega ja O.S. on seepeale nimetanud rea nimesid. Maakohtu istungil esitasid kaitsjad tunnistaja O.S. le korduvalt küsimusi ja pinnisid teda, et kas mitte need tema poolt varasemalt nimetatud isikud ei osalenud uuritavate autovarguste toimepanemises. Tunnistaja O.S. on endale seepeale kindlaks jäänud ja kinnitanud korduvalt oma ütlusi just E. Pauliukonise ja J. Tiškevičiuse kui autovarguste kaasosaliste osas. Maakohus on hinnanud ja ümber lükanud ka kaitseväite mille kohaselt, et G.V. , O.S. ja N.U. olid kuritegeliku ühenduse liikmed, mida juhtis keegi E nimeline isik. Maakohus on juba motiveerinud, et O.S. poolt nimetatud suhtlus E nimelise isikuga ei lükka ümber tunnistaja enda ütlusi ja tema kuulumist kuritegelikku ühendusse koos süüdistatavate J. Tiškevičiuse ja E. Pauliukonisega.

süüdistatavad olid omavahel tuttavad. Väheoluline pole maakohtu poolt viidatu, et süüdistatavate ja O.S. vaheline suhtlus saavutas aktiivsuse 2014 aastal, s.o süüdistustes kirjeldatud kuritegudele (2015 lõpp ja 2016 algus) eelnevalt.

osavõtul toimunud rohke söögi ja alkoholiga pidusid ning tähtpäevi, mis toimusid ka mõned aastad enne kuriteosündmusi. Siinkohal ringkonnakohus nõustub prokuröri poolt kohtuvaidlustes märgituga, et maakohtu otsuse motiveerivas põhiosas esineb mõningaid stilistilise küsitavusega sõnakasutusi, kuid see ei tähenda, et maakohtu analüüsi või järelduse mõte jääb arusaamatuks. Samas taoline maakohtu nägemus ja lühikirjeldus süüdistatavate elulaadist pole otsuse motiveerivale osale otseselt etteheidetav ja ei väära kuidagi ka ringkonnakohtu arusaama konkreetselt süüdistuste osas uuritavatest tõenditest ja järeldustest käesolevas kriminaalasjas. Maakohtu otsusele ei saa seetõttu ette heita, et tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega.

kohaldas (s.o KarS § 255 lg 1). Samas paiknevad mõlemad kuriteo kvalifikatsioonid (KarS § 255 ja 256) avaliku julgeoleku vastaste süütegude jaos kõrvuti ja nende süüteokoosseisu mõte ei ole ka süüdistustes väljaloetavalt kardinaalselt erinev. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt kõrvaldati maakohtu kõnealune viga süüdistatava teo ümberkvalifitseerimisel aga apellatsioonimenetluses, kus süüdistatavatel ja kaitsjatel oli võimalik avaldada oma seisukoht KarS § 255 lg 1 kohaldamise kohta. (RKKKo nr 1-17-1327 p 19). Seega on J. Tiškevičiuse ja E. Pauliukonise süüditunnistamine KarS § 255 lg 1 järgi seaduslik.

Eesti Vabariigi hiljutises kohtupraktikas on järeldatud, et kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuse osas ei ole isegi oluline, et kõik sellise ühenduse liikmed üksteist tunneksid. Kuritegelikus ühenduses on oluline selle ajaline püsivus, liikmete kindel rollijaotus ja suunatus teatud kuritegude toimepanemisele (Tln RKKo nr 1-16-7180, p 29.1-29.3). Need asjaolud on maakohtu otsuses ka käesolevas asjas tuvastamist leidnud. Alusetu on samuti kaitsjate väide, et tõendamist pole leidnud, et varastatud sõidukid oleksid Leedu Vabariiki jõudnud, sest sellekohased tõendid puuduvad. Selle väite lükkavad ümber O.S. detailsed ütlused. Tõendiks, et ühendus eksisteeris ja eesmärgipäraselt tegutses, avaldub ilmekalt ja jälgitavalt tunnistaja O.S. ütlustest, kuidas kavandati Eestist sõidukite varguse toimepanemist ja maakohtu sellekohased põhjendused süüdistatavate kuritegelikku ühendusse kuulumise osas on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega kuritegeliku ühenduse liikmed panid varalise kasu eesmärgil ja kavatsetult pikema aja jooksul piiriüleselt toime kallite autode vargusi süüdistuses märgitud ajaperioodil ja nende liikmete vahel eksisteeris kindel ülesannete jaotus. Muuhulgas on tuvastatud, et sõidukite varastamiseks vajaliku elektroonilise tehnika, millega Eesti Vabariigis sõidukitesse siseneda, muretsesid süüdistatavad ja varastatud sõidukitele turu leidmise ja müügiga tegelesid süüdistatavad. Samuti oli süüdistatavate ülesandeks varastatud sõidukite võtmevaba käivitussüsteemiga uuesti käivitamiseks teha uus võtmepult. Tunnistades süüdistatavad süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ei olnud maakohtul keeldu arvestada karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 1 tunnustel omakasu motiivi.

IV

Maakohus mõistis kannatanu OÜ B. tsiviilhagi 1000 euro võrra suuremas summas välja, kuna kindlustusandja otsusest nähtuvalt oli omavastutuse osa 8250 eurot, mitte 7250 eurot. Maakohus asus seisukohale, et tegemist on kannatanupoolse ilmse arvutusveaga tsiviilhagi koostamisel, mida kannatanu ei ole tähele pannud, kuid kohus ei saa kaitsjate hinnangul kalduda kõrvale tsiviilhagi summast ning mõista välja suuremat summat.

V

VI

Tiškevičiuse kaitsjate vandeadvokaat A. Lillo ja vandeadvokaadi abi A. Maljukovi apellatsioon rahuldada osaliselt, süüdistatava E. Pauliukonise kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Paabumetsa ja süüdistatav J. Tiškevičiuse apellatsioonid jäävad rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.