Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

vangistuse päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o kokku üldkasuliku tööga 327 (kolmsada kakskümmend seitse) tundi.

päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu: Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse J.T selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ajavahemikul 14.11.201716.11.2017 tungis juhiukse klaasi lõhkumise teel Tallinnas Ädala tn 3 maja juures xxxx kuuluvasse ja xxxx kasutuses olevasse sõiduautosse Volkswagen Golf, registreerimisnumber xxxx, väärtusega 750 eurot, mille järel eemaldas osa roolisamba plastikkattest, avades juurdepääsu süüteluku juhtmetele ja starterinupule selleks, et auto mootor käsitsi käivitada, kuid tehnilistel põhjustel tal ei õnnestunud seda teha. Selliselt J.T , võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katsega, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 17.04.2018.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Reintop, süüdistatav J.T ja tema kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et prokurör nõuab kohtus J.T süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi 5 kuulise vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Harju Maakohtu 05.09.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o 5 kuu ja 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 10 kuud ja 27 päeva. KarS § 69 lg 1 - 4 sätete alusel palutakse asendada vangistus üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 327 üldkasuliku töö tunniga ning selle tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab J.T järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 sätestatud kohustusi. Käesolevas kriminaalasjas on VÕS § 1043 alusel kannatanu Xxxxesitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 150,01 eurot, Süüdistatava ema Tatjana J.T on tunnistatud käesolevas kriminaalasjas tsiviilkostjaks. Kohus selgitab, et kannatanu võib nõuda kahju hüvitamise kohustuse täielikku või osalist täitmist süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule on kahju tekkinud süüdistatava süülise käitumise tulemusena ning esitatud tsiviilhagi on põhjendatud. Kokkulepet sõlmides ja selle juurde jäädes on J.T tsiviilhagi omaks võtnud ja see kuulub rahuldamisele, väljamõistmisele J.T-lt või viimase rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt kannatanu kasuks. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 02.05.2018.a toimunud kohtuistungil süüdistatav J.T tunnistas temale KarS § 215 lg 2 p 1 - 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises end süüdi ning selgitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud, nõustus sõlmitud kokkuleppega, kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Reintop jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. xxxx jäi sõlmitud kokkuleppe juurde,

taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav J.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et J.T tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 215 lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4, 6 ja 9 ja § 176 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ning ekspertiisi kulud. Teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 750.eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.T-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi summas 210.- (s.h kohtuistung 30 eurot) eurot. Lisaks sellele on käesoleva kriminaalmenetluse käigus tekkinud seoses ekspertiisi tegemisega kulud summas 627.- eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Alaealiselt süüdistatavalt võib jätta menetluskulud tervikuna välja mõistmata, jättes need riigi kanda. Seega vastavalt kokkuleppes märgitule ja arvestades süüdistatava alaealisust ja majanduslikku olukorda jätab kohus menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. Kohtunik Katre Poljakova /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.