Liiklussüüteod



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 07.07.2017 kohtuotsusega asjas nr 1-17-5990 tunnistati Margus Poljakov süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra määrates karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Margus Poljakovile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19. aprilli 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3206 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti Margus Poljakovile lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 31.01.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Poljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele - risk ühiskonnas. Oht seisneb alkoholijoobes juhtimistes, millega tekib oht ühiskonnale tervikuna. Oht on kõige suurem siis, kui isik tarbib alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38%. Arvestades kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Karistust kannab § 424 järgi ja see on 8 reaalne vangistus. Alkoholi proovis esimest korda 20-21 aastaselt. Käis ka Raja tn kliinikumis vestlemas ja arstid ütlesid, et tulge ikka tagasi, et see on haigus, aga ei läinud tagasi ja see oli viga. Pandi tablett naha alla ja see toimis. Kui kinnipeetav süüdi mõisteti, lubas kohtule, et enam tema nimi kohtmajas ei kõla ja kavatseb oma sõna pidada. Pöördub vabatahtlikult psühhiaatrite poole. Mis puutub vargustesse, siis on sellele seltskonnale selja pööranud ja seda enam ei ole juhtunud. Vangistuses on käinud tööl koristamas. Distsiplinaarkaristus on vangistuse algusest kui ei olnud millegagi vett keeta, siis tegi ise veekeetja. Vabaduses hakkab võlgnevusi tasuma. Kindlat töökohta ei ole, aga iseloomustuses on kirjas võimalik töökoht AP K. ja prokurör Toomas Liiva jättis isegi juhtimisõiguse alles. XXX kuulub emale ja ema elab esimesel korrusel ja kinnipeetavale jääb teine korrus. Emaga on läbisaamine väga hea. Lastega saab samuti hästi läbi ja on ka sõber E. T. , kes ei ole karistatud ning kellel pole alkoholiprobleemi. Alkoholi tarvitas varasemalt seltskonnaga, üksi ei tarvita. Süüdimõistetu kinnitas, et peab katseajal vastu ja soovib tööd saada, sest kõige suurem mure on võlgnevused. Kinnitab, et saab autojuhina Eestis töötada ka elektroonilise valve kohustuse ajal. Raviga on loomulikult nõus, soovib väga vabaneda sõltuvusest. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et lubab, et ei pea enam kunagi Tartu Vangla laua tagant rääkima. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Margus Poljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Margus Poljakovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Margus Poljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Margus Poljakov kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Margus Poljakov on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 10 kuu, so. üle 1/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressil XXX, mis kuulub kinnipeetava ema V. P. Kodukülastusel selgus, et M.Poljakovi kasutuses on maja teine korrus, kus asub köök ja üks tuba, maja on ahiküttega. Elukoht sobib elektroonilise valve paigaldamiseks ning vajalik nõusolek isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul saab kinnipeetava käitumist vangistuse jooksul pidada rahuldavaks. Kinnipeetaval on küll üks distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole olnud ohtliku rikkumisega ning viimase poole aasta jooksul isik uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Margus Poljakov on vangistuse jooksul osalenud majandusabitöödel ning asja materjalidest ei nähtu, et isikul oleks probleeme agressiivsusega ning suheldes ametnikega on kinnipeetav viisakas. Kohtu hinnangul kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Kuigi garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole, nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et telefonivestluses AP K. juhataja P. L. väitis viimane, et kui kinnipeetav ise on huvitatud ja tahab tööd teha, siis töömehi on alati vaja ning ta on valmis vabanemisjärgselt M.Poljakoviga suhtlema ja sobivuse korral ka tööd pakkuma. Kinnipeetav on vangla iseloomustusest nähtuvalt enne vangistust enamuse ajast olnud tööga hõivatud ning ka vangistuse jooksul on osalenud tööhõives, mis kinnitab, et Margus Poljakov ei ole tööpõlgur. Kui isikul ei õnnestu saada töökohta OÜs AP K. , on tal kindlasti Töötukassa abil võimalus töökoht leida. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Töökoha olemasolu võimaldab isikul asuda võlgnevusi likvideerima, pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks ning võimaldab aega veeta sisukalt. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel toetav lähivõrgustik. Kinnipeetavale on toeks eelkõige tema ema, kes on isikut ka vangistuse ajal toetanud, aga ka lapsed, kellega suhted on head. Samuti on kinnipeetav välja toonud ka seadusekuuleka sõbra. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Kinnipeetav on tunnistanud ka ise, et alkohol on probleemiks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt langes süüdimõistetu 7-10 päevastesse joomatsüklitesse, millele järgnesid kuni 10-kuised kained perioodid. Margus Poljakov selgitas istungil, et on käinud ka Raja tänaval asuvas Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus alkoholiprobleemiga seonduvalt vestlemas ning arstid palusid tal ka tagasi tulla, kuna see on haigus. Paraku ta seda ei teinud ning mõistab hetkel, et see oli viga.

Samuti märkis süüdimõistetu, et raviga on loomulikult nõus, kuna soovib väga vabaneda sõltuvusest. Kohtu hinnangul kinnitavad isiku ütlused, et ta mõistab alkoholiprobleemi ja selle tõsidust. Margus Poljakovi selgitustes väljendub tema soov saada selles osas abi ja ravi, et tulevikus loobuda alkoholi tarvitamisest. On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. Kohtu hinnangul on põhjendatud kinnipeetavale määrata KarS § 75 lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused sellest, et kohustused on tingimusteta täitmiseks, ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud anda Margus Poljakovile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.