Liiklussüüteod

Kriminaalasi nr 1-18-3350 Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kriminaalasi nr 1-18-3350 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Kriminaalasjas nr 18274000004 süüdistatakse J.V `it selles, et tema, vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata, millega pani toime Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, juhtis 06.01.2018 kella 05.37 ajal Saare maakonnas **a juures xt`le kuuluvat ja tema kasutuses olnud mootorsõidukit – sõiduautot ***registreerimismärgiga *** - isikuna, kellel esines narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove, sest toksikoloogiaeksperiisiakti nr 3I ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi akti nr 18E-LÕX0016 kohaselt leiti J.V uriinist kokaiini, zopiklooni ja alprasolaami.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, mistõttu juhtis J.V mootorsõidukit narkootilise ja muude psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud ja muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, ei taju aega ja kohta, väga häiritud koordinatsioon, rahutus, värisemine), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega J.V , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus J.V ’le nõutud karistus: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 ( kaheksateist) kuulise katseajaga Süüdistatav J.V andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub vastavalt karistuskokkuleppele määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab J.V süüdi kuriteos KarS § 424 lg 1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 lg 1 sanktsiooni piiresse. Arvestades süüdlase isikut ja kuriteo

Kriminaalasi nr 1-18-3350 toimepanemise asjaolusid on põhjendatud J.V suhtes kohaldada ka KarS §-s 73 sätestatud, see on mõistetud tähtajalise vangistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Tsiviilhagi- ei ole Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Asitõendid - Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500 eurot = 750 EUR-i. - ekspertiisitasu. KrMS § 175 lg1 p3 ja 180 lg1 alusel kuulub ekspertiisitasu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Kriminaalasjas on teostatud toksikoloogiaekspertiis, mille maksumus on 95 eurot. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. J.V ’ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses- ja kohtumenetluses osalemise eest põhjendatud tasu ja kulu kokku 128,88 eurot, mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.