Liiklussüüteod

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kohesele täitmisele kuuluvast karistusest kantuks 1 päev eelvangistust (20.01.2018) ja kandmisele kuulub 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Otsuse jõustumisel on K. Belov kohustatud vabatahtlikult ilmuma Vanglasse. Kui K. Belov hoidub kõrvale vangistuse kandmisest, tuleb Põhja prefektuuril kohaldada tema suhtes sundtoomist. Vangistuse kandmise alguseks on tema vanglasse ilmumise päev või kõrvalehoidumise korral tema kinnipidamise päev. Ülejäänud osa karistusest s.o 1 aasta 7 kuud ja 21 päeva vangistust, asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega 1 aasta 7 kuud ja 21 päeva vangistust asendada 591 (viiesaja üheksakümne ühe) tunni üldkasuliku tööga ning see tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul pärast vangistuse ärakandmist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Konstantin Belovi süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 23.07.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 20.01.2018 kella 03.01 ajal Maardus Vana-Narva mnt 24C maja juures, liikudes suunaga Vana-Narva maantee poole, mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis – alkoholijoove 0,85 mg/l . Sellise käitumisega rikkus K. Belov liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani K. Belov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör K. Belovi süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 23.05.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta ja 21 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 9 kuud ja 21 päeva. KarS § 65 lg 3 ja § 74 lg 1, 2 ja 5 alusel kuulub koheselt reaalsele kandmisele 2 kuud vangistust (millest eelvangistusena kantud 1 päev). Ülejäänud karistus - 1 aasta 7 kuud ja 21 päeva vangistust asendada KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 591 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. ÜKT tegemise ajal on K. Belov allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja täitma kohustused KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 8 alusel. K. Belovil tuleb tasuda menetluskuludena sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 210 eurot, s.o kokku 960 eurot, mida on võimalik maksta ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on kokkuleppe allkirjastanud vabatahtlikult kaitsja juuresolekul ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkuleppe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, K. Belovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 250, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.