Liiklussüüteod

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319).

SÜÜDISTUS

Nikita Roštšinit süüdistatakse selles, et tema 29.10.2017 kella 02.53 ajal aadressil Loksa linn, Posti tn 19 asuva baari Mere juures, rikkus Korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Nikita Roštšin teiste isikute juuresolekul lõi kannatanut Valerii Shamrai ́t rusikaga, millel oli peal nukiraud mitmel korral vastu pead ja keha, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi, nimelt vastavalt kiirabikaardile - pea pindmisi hulgivigastusi. Nikita Roštšin häiris oma sellise tegevusega ka kõrvalisi isikuid. Oma tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivalla ning relvana kasutatava muu esemega, pani Nikita Roštšin toime KarS § 263 lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Nikita Roštšinit süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 30.07.17.a kella 09.33 ajal Tallinnas, Ümera 5 juures, mootorsõidukit Lexus GC300 registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,14 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,04 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani Nikita Roštšin toime KarS § 424 (alates kehtiv 01.11.17 § 424 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuur abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Nikita Roštšin ja tema kaitsja Marina Leis käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe. KarS § 263 lg 1 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Nikita Roštšin ́ile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 424 (alates kehtiv 01.11.17 § 424 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Nikita Roštšin ́ile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg alates 3031.07.17, s.o. 2 päeva, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 9 kuud 28 päeva vangistust.

Antud karistus vastavalt KarS § 74 lg-le 1 jätta süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 12-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 pdes 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: a. elama kohtu määratud alalises elukohas; b. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; e. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. f. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Kohtukulud: kokkuleppe sõlmimise hetkel kaitsjatasu kokku summas 90 eurot, narkootilisi ainete uuringu kulud summas 183 euro jatta riigi kanda, süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele KrMS § 179 alusel sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel 750 eurot. Süüdistatav taotleb ja nõustub tasuma sundraha ja menetluskulud ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Nikita Roštšin talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti kuuluvad menetluskulud vastavalt kokku lepitule välja mõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.