Liiklussüüteod

mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Kalle Ploomipuu pani toime teadlikult kõrvalehoidmise täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht Kalle Ploomipuu tunnistas end süüdi korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja teadlikult täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumises. Süüdistatav ei soovinud kohtuistungil anda ütlusi, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 05.01.2018.a. kella 20.50 ajal juhtis Kalle Ploomipuu Tallinnas Pärnu maanteel mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis. Antud asjaolu on leidnud tõendamist lisaks süüdistatava poolt süü tunnistamisele kohtuistungil ka tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt jõi ta enne sõidukit juhtima asumist kolm purki õlut. Sõitma minemise põhjus oli soov parkida auto Järve Selveri ja Statoili-vahelisest tasulisest parkimiskohast ümber Silikaadi hoovi. Kui ta oli auto ära parkinud, saabus politsei, kes tuvastas tõendusliku alkomeetriga joobe 1,04 mg/l. Kalle Ploomipuu sõnul oli ta teadlik juhtimisõiguse puudumisest, sest see oli temalt karistusena kaheksaks kuuks ära võetud. Kalle Ploomipuu joovet 05.01.2018.a kella 20.50 ajal sõidukit juhtides tõendab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati Kalle Ploomipuu joobeseisundi kindlakstegemiseks 05.01.2018.a. kell 21.24 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110Typ MKIII EST nr ARM-0085, mille lõplik lugem oli 1,14 mg/l, laiendmääramatusega 1,10 mg/l, mistõttu oli Kalle Ploomipuu väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,04 mg/l kohta. Samuti on Kalle Ploomipuu süü tõendamist leidnud tunnistaja Mait Viese ütlustega, mille kohaselt märkas ta 05.01.2018.a tööl olles koos patrullpolitseinik Ilja Samoiloviga kahtlast sõidukit Ford Mondeo reg.nr-ga xxxx, mis liikus Risti tänavalt Pärnu mnt 238 (Järve Keskus) territooriumile kell 20.50 ja mille ta peatas sinise - punase vilkuriga. Sõiduk peatus Pärnu mnt 238 parklas. Juhiks osutus Kalle Ploomipuu. I. Samoilov kontrollis isikut indikaatorvahendiga ja näiduks oli 1,00 mg/l. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et Kalle Ploomipuu peeti kinni 05.01.2018.a. kell 20.50 ajal Tallinnas Pärnu mnt 238 juures Ford Mondeo reg.märgiga xxxx roolis. Süüdistatava joobeseisundit kinnitavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud kontrollile allutatud isiku joobele viitavad tunnused, milleks on häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged häired koordinatsioonis, apaatne käitumine. Kriminaaltoimikus on ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Kalle Ploomipuu sõiduki juhtimiselt 05.01.2018.a. kell 20.50 kuni aluse äralangemiseni, kuna tema kontrollimisel järelevalve käigus selgus, et oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis (juhi suust on tunda alkoholilõhna), tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja tal puudub vastava sõiduki kasutamise õigus. KarS § 424 lg 2 järgi saab isikut kriminaalkorras vastutusele võtta, kui ta juhtis korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, millisteks on alkoholijoove või narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kalle Ploomipuul tuvastati 05.01.2018.a. kella 21.24 tõenduslikku alkomeetriga tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,04 mg/l kohta. Nähtuvalt Harju Maakohtu 08.06.2017.a. otsusest on Kalle Ploomipuud karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 9 kuud 25 päeva, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Kalle Ploomipuu poolt KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Kalle Ploomipuule inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Kalle Ploomipuu käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis Kalle Ploomipuu, et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistas ta, et tarvitas enne sõitma asumist kolm purki õlut. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist- alkoholijoobest- ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Kalle Ploomipuu pani kuriteo toime kavatsetult. Samuti on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud Kalle Ploomipuu süü 16.06.2017.a täitmisele pööratud 08.06.2017.a. Harju Maakohtu otsusega süüteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvale hoidumises 05.01.2018.a. Süüdistatav Kalle Ploomipuu tunnistas, et juhtides 05.01.2018.a tuttavale kuuluvat mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr-ga xxxx, oli ta teadlik Harju Maakohtu 08.06.2017.a. kohtuotsusest, millega mõisteti talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 8-ks kuuks. Kalle Ploomipuu poolt sõiduauto juhtimise fakti kinnitab ka 05.01.2018.a. isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Kalle Ploomipuu peeti kinni Ford Mondeo reg.märgiga xxxx roolis ja 05.01.2018.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Samuti kinnitavad Kalle Ploomipuu poolt mootorsõiduki juhtimise fakti ka tunnistaja xxxx ütlused. Kalle Ploomipuule KarS § 329 järgi inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes hoiab teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest. Harju Maakohtu 08.06.2017.a. otsusega võeti Kalle Ploomipuult KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks kuuks. Kohtuotsus jõustus 16.06.2017.a. Kalle Ploomipuu on ka ise kinnitanud, et ta oli teadlik Harju Maakohtu otsusest ning teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega kaheksaks kuuks. Maanteeameti vastusest nähtub, et Harju Maakohtu 08.06.2017.a. kohtuotsuse alusel on kantud 19.06.2017.a. liiklusregistrisse Kalle Ploomipuult mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheksaks kuuks, alates 16.06.2017.a kuni 15.02.2018.a. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Kalle Ploomipuu juhtis 05.01.2018.a.kella 20.50 ajal Tallinnas Pärnu maanteel mootorsõidukit Ford Mondeo reg.märgiga xxxx ajal, mil tal oli jõustunud kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud lisakaristusena ning nimetatud otsus oli täitmisele pööratud. Kohus leiab, et Kalle Ploomipuu tegevuses on tõendatud ka subjektiivne külg. KarS § 329 koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kalle Ploomipuu teadis, et temalt on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud. Seda kinnitas ta nii kohtuistungil, kui

kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega. Vaatamata sellele asus autorooli, et sõiduk teise kohta parkida. Seega juhtis süüdistatav mootorsõidukit 05.01.2018.a., olles teadlik lisakaristuse kehtivusest, mis tähendab, et ta pani teo toime kavatsetult. Eelnevat arvesse võttes hoidus Kalle Ploomipuu teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolud puuduvad. Karistamine Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seaduseandja ette kuni nelja-aastase vangistuse. KarS § 424 lg lg 4 p. 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja p. 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistustena rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kuna Kalle Ploomipuu on 05.01.2018.a. pannud faktiliselt toime ühe teo, kuid täitnud sellega kaks süüteokoosseisu – juhtinud korduvalt mootorsõidukit joobes ning ühtlasi hoidunud teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Seega tuleb talle mõista KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o KarS § 424 lg 2 järgi. Kuivõrd KarS § 424 lg 2 sanktsioon ei näe ette rahalist karistust, siis tuleb Kalle Ploomipuud karistada vangistusega. Kalle Ploomipuu puhul ei ole tegemist isikuga, kes oleks kuriteo toime pannud esmakordselt või juhuslike asjaolude kokkulangemise tõttu. Vastupidi, karistusregistri andmetel on Kalle Ploomipuud karistatud kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Arutatava kuriteo pani süüdistatav toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga- selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kalle Ploomipuu näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kalle Ploomipuu karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kalle Ploomipuud on eelnevalt kriminaalkorras karistatud kahel korral liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Teda on karistatud vangistusega, millest teda tingimisi vabastati, kui ka vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Seega teadis Kalle Ploomipuu, et kuriteo toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivaid, s.o vabadust piiravaid tagajärgi. Viimati karistati Kalle Ploomipuud Harju Maakohtu 08.06.2017.a. otsusega KarS § 424 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti liitkaristusena vangistus 1 aasta 9 kuud 25 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga, tähtajaga 24 kuud. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 8 kuuks. Kohtuotsus jõustus 16.06.2017.a. Kõigest 6 kuu möödumisel eelmisest kohtuotsusest pani Kalle Ploomipuu toime uue samalaadse liiklusalase kuriteo ning samal ajal teadlikult hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Kalle Ploomipuu on varem eelnevalt kriminaalkorras kahel korral liiklusalaste süütegude eest karistatud, kuid süüdistatav ei

ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist. Süüdistatava enda ütlustest lähtuvalt pani ta mõlemad kuriteod toime kavatsetult. Tarvitades eelnevalt alkoholi, on Kalle Ploomipuu end ise viinud seisundisse, milline on juhile keelatud ja vaatamata sellele pidas vajalikuks sõidukit juhtida. Süüd suurendab ka asjaolu, et Kalle Ploomipuu juhtis mootorsõidukit ajal, mil temalt oli kohtuotsusega lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 järgi peab kohus võimalikuks karistada Kalle Ploomipuud sanktsiooni keskmises määras, s.o 2-aastase vangistusega. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb Kalle Ploomipuule mõistetud karistust vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 1 aasta 4 kuud vangistust. Kuna süüdistatav juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal, siis tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid ning suurendada talle mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nimelt sätestab KarS § 69 lg 7 üheselt ja alternatiive välistavalt, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lõikes 6 sätestatud vahekorras ning liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kalle Ploomipuul on tehtud 240 tundi ja tegemata on 415 üldkasuliku töö tundi. Seega kuulub mõistetud karistus suurendamisele eelmise, s.o 08.06.2017.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata vangistuse - 1 aasta 1 kuu 25 päeva võrra. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg kaks päeva, s.o 05.01.2018.a 06.01.2018.a., kandmisele kuulub vangistus 2 aastat 5 kuud 23 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Kohus jätab Kalle Ploomipuu suhtes kohaldatud tõkendi –elukohast lahkumise keeld- kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale määratud tasu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Kalle Ploomipuul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega mõistab kohus Kalle Ploomipuult välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 750 eurot ja kaitsjatasu 210 eurot. Kuivõrd taotlust menetluskulude osade kaupa tasumiseks ei esitatud, siis kuuluvad kriminaalmenetluse kulud kogusummas 960 eurot tasumisele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 27.04.2018.a kell 13.00.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.