Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04.04.2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-3598
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid A. T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
A. T, isikukood xxxx, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 08.11.2017 ja lõpp 08.05.2018
Kohtuasja läbivaatamise aeg
02.04.2018, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 761 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada A. T temale Viru Maakohtu 19.05.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 04.05.2017 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5 ja § 78 p 2 määrata A. T katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 6 (kuus) kuud ning allutada A. T katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada A. T katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx , xxxx ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada A. Tt katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 5, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle 1 (ühe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest või võtma end Töötukassas arvele; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske alkoholi tarvitamise valdkonnas. Määrata A. T i kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldus-osakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada A. T karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, A. Ti le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 19.05.2016 otsusega tunnistati A. T süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 1-aastase katseajaga. Katseajaks allutati A. T kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati täitma KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p -des 2, 4 sätestatud lisakohustusi . Viru Maakohtu 04.05.2017 määrusega pöörati täitmisele A. Tle Viru Maakohtu 19.05.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.11.2017. Viru Vangla, vaatamata vägivaldse kuriteo toimepanemise riskile, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tegemist on teise astme kuriteoga ja seega kohustusliku vabastamisega, kuna isik on karistusest pool ära kandnud. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti A. T vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et ei soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega.
Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 761 lg 2 kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § -s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et kuna KarS § 761 lg- s 2 toodud tingimused on täidetud, tuleb A. T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. A. T oli toimepandud kuriteo ajal alaealine, toimepandud teo puhul on tegemist teise astme kuriteoga ning ta on praeguseks talle Viru Maakohtu 19.05.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 04.05.2017 määrusega täitmisele pööratud karistusest 6 kuud vangistust ära kandnud enam kui 4 kuud. Seega on ta ära kandnud üle poole talle mõistetud karistusest, mis on rohkem kui 4 kuud. Kuigi kinnipeetav on kohtuistungil avaldanud, et ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, on käesoleval ajal ja tingimustel isiku vabastamine kohustuslik. Kohus selgitab, et praegusel juhul puudub kohtul otsustusruum, vaid mõistetud karistusest vabaneb ennetähtaegselt isik automaatselt pärast teatud karistusaja ärakandmist. Vabanemise sidumine muude eeldustega, sh KarS § 76 lg-s 4 sätestatud tingimuste või isiku enda seisukohaga vabanemise suhtes, ei ole lubatud. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastades saab talle anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Tegemist on isikuga, kes viibib vanglas esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada eriti potentsiaalseks edaspidise käitumise kujundamisel. Kuivõrd kuriteo toimepanemist soodustas alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju, võib eeldada, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kes on teda varem alkoholijoobes olles mõjutanud kuritegu toime panema, samuti ei tunnista kinnipeetav probleemi seoses alkoholi liigtarvitamisega, mistõttu peab kohus vajalikuks kohaldada isikule katseajaks lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et nad ei saaks isikut uuest mõjutada kuritegusid toime panema ning osalema sotsiaalprogrammis, mis maandab riske just alkoholi tarvitamise valdkonnas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. T kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga 6 kuud alates vabanemisest. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.