Liiklussüüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 08.03.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 12.12.2017.a kohtuotsusega tunnistati F.J süüdi KarS § 424 ja § 4231 järgi ja mõisteti talle KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.11.2017.a ja lõpp on 05.11.2018.a. F.J kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda, neist 5 on kehtivad, vangistuses viibib teist

korda. Vangistuse ajal töötab, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. F.J kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanedes F.J töökoht puudub. Xxxx on esitanud 20.02.2018 tõendi, milles kinnitavad, et Xxxx on valmis pakkuma F.J-ile võimalust osaleda nende 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis, kus nad pakuvad koostöös Justiitsministeeriumiga majutusteenust koos nõustamisteenusega. Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kohaselt Xxxx nõustaja kinnitas, et Xxxx on valmis F.J vastu võtma, Xxxxon ka vastavad tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks. F.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha F.J vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja ei nõustu prokuröri ja vangla arvamusega. F.J soovib vabaneda elektroonilise valvega ja minna ravile Lootuse Külla. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et F.J võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.J isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 4 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda Xxxx, kus tal on võimalik osaleda sõltuvusest taastumise programmis. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks enamuste kuritegude puhul alkohol. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab F.J tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada

järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. KrMS § 180 alusel tuleb F.J hüvitada ka kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt, arvestades F.J varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus 30 eurot riigi kanda ning 30 eurot mõistab välja süüdimõistetult

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.