Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Oma tahtliku tegevusega P.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht P.R tunnistas end täielikult süüdi talle süüks arvatud kuriteos. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlustega. Süüdistatava poolt toimepandud varguse katse on tõendatud: 1) AS-i Prisma Peremarket avaldusega nr 7197, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele 19.03.2018.a. kell 17.22 XXX õigusvastase teo toimepannud isik P.R , kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat maksmata kaupa Ballantine ́s Finest maksumusega 35,99 eurot. 2) Tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli ta 19.03.2018.a. tööl XXX. Turvakaamerast märkas ta naisterahvast (valge mütsi, tumeda jope, siniste teksade, musta käekotiga), kes võttis alkoholiosakonna riiulist ühe pudeli alkoholi ja pani ostukorvi. Saalis liikudes võttis ta ostukorvist pudeli ja puuviljaosakonnas pani selle käekotti. Kella 17.22 ajal, läbides kassarivi ja turvaväravad, ei tasunud ta käekotis oleva alkoholi eest. Teavitas turvatöötajat, kes naisterahva peale kassarivide läbimist kinni pidas. 3) Tunnistaja XXX ütlustega, millest nähtub, et ta oli tööl 19.03.2018.a. XXX oma tööpostil kassade ees, kui sai keskuselt teate, et kinni tuleb pidada heleda mütsi, siniste teksade, tume-lilla jopega ja musta käekotiga naisterahvas. Kui kirjeldatud naisterahvas oli läbinud kella 17.22 ajal kassarivi, palus ta naisterahva läbivaatusele kinnipidamise ruumi. Kontrolli käigus võttis isik oma käekotist Ballantine’s Finest pudeli, mille eest ta polnud tasunud. Tasumata kaup summas 35.99 eurot on kauplusele Prisma Peremarket tagastatud. 4) USS Security õigusrikkuja kinnipidamise aktiga, millest nähtub, et 19.03.2018.a. kell 17.22 pidas turvatöötaja XXX kinni P.R-i põhjusel, et naisterahvas läbis kassaderivi ja turvaväravad, jättes tasumata poele kuuluva kauba eest maksumusega 35.99 eurot. Isik on üle antud patrullpolitseinikule. 5) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli 19.03.2018.a. kell 17.22 XXX, XXX Prisma kaupluses kaupa varastada üritanud isikuna kinni peetud P.R. 6) Kahtlustatava P.R-i ütlustega, milles ta tunnistab varguse katse toimepanemist. Ta läks kella 16.00-17.00 paiku Prisma poodi XXX eesmärgiga süüa osta, kaasas oli 5 eurot. Tal oli seljas must-lillakas jope, valge müts, jalas sinised teksad ja käes must käekott. Kui ta sisenes müügisaali, tuli tal mõte võtta ka alkoholi. Ta suundus alkoholiosakonda, kus võttis ühe pudeli Ballantines ja pani ostukorvi. Juurviljaosakonnas peitis pudeli käekotti. Kassas maksis vaid paprika eest, alkoholi eest ei maksnud. Saalis ootas turvatöötaja, kes pidas ta kinni ja toimetas turvaruumi. Vabatahtlikult andis turvatöötajale välja pudeli. Kahetseb väga, varguse pani toime rumaluse pärast. KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava P.R-i poolt toime pandud tegu oli suunatud võõra vallasasja vastu. Tõendamist on leidnud, et P.R-i poolt toime pandud vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest kaupluse turvatöötaja jälgis teda turvakaamerast ning P.R peeti kinni vahetult peale kassarivi läbimist kin ni. Seetõttu on kvalifikatsioon läbi KarS§ 25 lg 2 õige. Õige on ka varguse katse toimepanemine P.R-i poolt süstemaatiliselt. Riigikohus on lahendis 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et

P.R-ist on eelnevalt korduvalt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, seega saab väita, et varastamine on jätkuvalt tema elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on P.R kuus kehtivat kriminaalkaristust süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Viimati mõisteti P.R kriminaalkorras süüdi ja karistati 24.07.2017.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega. Tallinna Ringkonnakohus 31.08.2017.a. jättis P.R-i apellatsiooni läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määrusest nähtub, et P.R pani vargused toime 07.07.2017.a., 16.07.2017.a., 22.07.2017.a. Süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt 02.02.2018.a ja juba 1,5 kuud hiljem püüdis uuesti varastada. Lisaks on P.R ka kuus kehtivat väärteokaristust väheväärtusliku asja varguste eest, s.h kaks viimast tegu on toime pandud 24.05.2017 ja 04.05.2017.a. Kuivõrd süüdistatav jätkuvalt paneb toime varavastaseid süütegusid, siis saab asuda seisukohale, et süüdistatav sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest ja see on tema elustiil. Kohus leiab, et P.R pani talle süüks arvatud kuriteo toime kavatsetult, sest süüdistatava enda ütlustest nähtub, et kaupluse ostusaali sisenedes tekkis mõte võtta alkoholi, ta pani eelnevalt ostukorvi pandud ühe pudeli alkoholi Ballantines kaasas olnud käekotti ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata. P.R põhjendas varguse toimepanemist enda rumalusega. Kohtuistungil selgitas, et ta ei oska seletada, miks ta varastab, saab aru oma tegudest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.R-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kriminaalmenetluse käigus. Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna P.R on isikuks, keda on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Varavastase süüteo toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus ka tema puhul täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Lisaks ei ole süüdistataval

ametlikku töökohta, talle on määratud 100% invaliidsust, seega puuduvad tal piisavad rahalised vahendid rahalise karistuse täitmiseks. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega isikule, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes omab kuut kehtivat karistust, järjekordse samalaadse kuriteo eest kergemaliigilise karistuse mõistmine. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavat ei ole varasemad karistused mõjutanud õiguskuulekale teel asumisele, vaid ta jätkab kuritegude toimepanemist. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Hinnates P.R-i süü suurust, tuleb arvestada, et P.R-ile inkrimineeritakse ühe varguse toimepanemist, mis jäi katse staadiumi, varalist kahju kauplusele ei tekkinud, ka varastatu väärtus ei olnud suur. Seega võib süüdistatava süüd hinnata on väikseks. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS § 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 süüdistatava poolt kohtumenetluses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodust tulenevalt võib karistus jääda tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus ei nõustu süüdistatava väitega, et tal ei esine probleeme alkoholi tarvitamisega. Juhul kui isikul ei ole probleeme alkoholiga, siis on õigustatud küsimus, miks süüdistatav korduvalt varastab alkoholi. Nimelt mõisteti P.R viimati süüdi kolme varguse toimepanemises, kus lisaks muudele asjadele varastas ta kõigil kordadel ka alkoholi. Samuti varastas P.R alkoholi 24.05.2017.a., mille eest teda karistati väärteokorras rahatrahviga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et P.R-ist tuleb KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi karistada vangistusega 6 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et ta ei suuda hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning jätkab pärast karistuse ära kandmist samalaadset õigusvastast käitumist, mistõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. Karistuse algust lugeda alates kinnipidamisest, s.o 19.03.2018.a. Kohus ei nõustu süüdistatava ja tema kaitsja taotlusega asendada vangistus üldkasuliku tööga. Üldkasuliku tööga vangistuse asendamine lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. P.R ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna süüdistatava suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks. Seda näitab ilmekalt P.R-i eelnev elukäik. Nimelt nähtub karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 24.07.2017.a. otsusest, et P.R-ist on varasemalt, s.o 26.06.2017.a. karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega, mis asendatud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga ja juba mõne nädala möödumist pani ta toime järjekordsed vargused. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et P.R on diagnoositud 100% invaliidsus, põhjusel, et ta põeb Sellest tulenevalt puudub kohtul ka veendumus, et P.R on võimeline üldkasulikku tööd tegema.

Kohus leiab, et P.R-i suhtes tuleb KrMS § 130 lg 4 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tõkendit - vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.03.2018.a. Seda põhjendusega, et kohtul puudub kindlus, et P.R läheb vabatahtlikult karistust kandma. Seda eelkõige põhjendusel, et P.R-ist on varasemalt karistatud reaalse vangistusega, süüdistatav ise avaldas soovi asendada vangistus üldkasuliku tööga. Seega on küllaltki tõenäoline karistuse kandmisest kõrvalehoidumine kinnipidamisasutusse taas sattumise vältimiseks. Tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kui kohtuotsus ei ole karistuse ärakandmise ajaks jõustunud, siis karistuse ärakandmisel.

Kriminaalmenetluse kulud

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 256 5 lg 2 tulenevalt vähendab poole võrra, s.o 375 eurot. Lisaks sellele tasu õigusabi osutamise eest kokku 120 eurot, mis kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. KrMS § 180 lg 3 võimaldab küll menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist taotlust ei ole ka kohtuistungil menetlusosalised esitanud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes menetluskulude korraga täies ulatuses tasumine on raskendatud.

Kohus juhindub KrMS § 2561 , § 2564 , § 2565 lg 1 p 2, § 233 – 238, § 306, § 313 . Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 13.04.2018.a. kell 13.00.

(digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.