1-18-1028/4 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 138 (sada kolmkümmend kaheksa) eurot, s.o kokku 888 (kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul 74 euro kaupa kuus tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Üllar Kaasik, 1-18-1028, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Üllar Kaasiku poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Üllar Kaasikut süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 24.08.2017 kell 23:10 ajal Anija vallas, Jägala-Käravete 11 kilomeetril suunaga Jägala poole, mootorsõidukit Nissan Almera registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,85 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/l). Oma sellise käitumisega Üllar Kaasik rikkus LS § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Üllar Kaasik pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 06.02.2018 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav Üllar Kaasik ja tema kaitsja Talvi Vaske järgneva kokkuleppe: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Üllar Kaasikule karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.