Liiklussüüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 02.02.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S.F-i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

tingimisi

Harju Maakohtu 01.11.2017.a kohtuotsusega tunnistati S.F süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (7 kuud vangistust) eelmise, s.o Harju Maakohtu 16.07.2016.a otsusega mõistetud karistuse ära

kandmata osa (8 kuu ja 7 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 3 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 01.09.2017.a ja lõpp on 08.12.2018.a. S.F-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et S.F-i on kriminaalkorras varasemalt korduvalt karistatud. Vägivald on vähenenud, oht avalikkusele on aga säilinud, kuritegude soodusteguriks on alkohol. Üldine käitumine on vangistuses hea, suhtlemine ametnikega viisakas. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Põhihariduse omandas lihtsustatud õppekava järgi Xxxx koolis (xxxx), samas läbis ka 1-a maalrikoolituse, omandades kutse. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Isik on peamiselt ametlikult töötanud – pärast kooli lõpetamist 1989.a töötas xxxx maaparanduses, mis lõpetas tegevuse 1990-ndatel. Alates 2004.a töötas OÜ-s xxxx pesutehniku ametikohal (masinate ja seadmete survepesu) kuni firma tegevuse ootamatu lõpetamiseni. Pärast seda tegi lepinguga hooajatööd ja nädalavahetustel ÜKT-d. Rahaline sissetulek oli olemas, majanduslikult tuli toime. Iseloomustuse kohaselt on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" vahemikus 25.01.2017.a - 22.03.2017.a. Oma olemuselt on lihtsa, konkreetse mõtlemisega. Osales sotsiaalprogrammides (Eluviisitreening, lähisuhte vägivald) aktiivselt ja huvitatult, kaasates ka teisi grupiliikmeid aruteludesse. Isik on motiveeritud elama õiguskuulekalt, kuid ei saa aru, miks käitub vastupidiselt eesmärgile. Vestlusel kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Varem on katseajad ettenähtud korras läbinud, kuid kaks viimast tegu on toime pandud katseajal. Saab üldiselt aru oma süüst ja tunnistab muutuste vajalikkust, on läbinud nii paarisuhte vägivalla kui eluviisitreeningu programmid ja saanud läbiviijatelt positiivse tagasiside. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 35%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Vangla S.F-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. S.F-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava ema Xxxx elab rahvastikuregistri andmetel Xxxxalevikus, kuid suhted ema ja poja vahel on katkenud. S.F on elukaaslane Xxxx, kes on S.F-i vanglas viibimise ajal tema enda sõnul elanud nende ühisel elamispinnal. Elukaaslasel on alkoholiprobleem. S.F soovib vangistusest koos elektroonilise järelevalve kohustusega vabaneda aadressile xxxx, kus asub tootmishoone ning kuhu on S.F-ile elamiseks kohandatud 1 tuba. Pesemisvõimalus ja tualettruum asuvad koridoris. Kinnistusraamatu andmetel on hoone omanik OÜ Xxxx. Kirjalikku üürilepingut OÜ Xxxx ja S.F-i vahel sõlmitud ei ole, kuid OÜ Xxxx juhatuse liige Xxxxlubab S.F seal elada suulise kokkuleppe alusel. Kokkuleppe kohaselt on selles toas õigus elada ka S.F-i elukaaslasel Xxxx . Elamistingimused on minimalistlikud. Kindel töökoht vabanemisel puudub, kuid Xxxx sõnul leiab ta S.F-ile tööd. S.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et saab hakkama kohustusega mitte tarvitada alkoholi, on alkoholi kahjulikust mõjust aru saanud. Kaitsja leidis, et isiku vabastamiseks on vajalikud eeldused olemas. S.F on oma järeldused karistusest teinud. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, milles märgib, et Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha S.F-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve kohaldamisega, (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla

seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et S.F-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.F-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab eeskätt asjaoluga, et S.F on vangistuses viibides käitunud korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Suhtlemine ametnikega on olnud viisakas. Vanglast saadud iseloomustuse kohaselt on S.F läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" vahemikus 25.01.2017.a - 22.03.2017.a. Oma olemuselt on lihtsa ja konkreetse mõtlemisega. Osales sotsiaalprogrammides (Eluviisitreening, lähisuhte vägivald) aktiivselt ja huvitatult, kaasates ka teisi grupiliikmeid aruteludesse. S.F on seega motiveeritud elama õiguskuulekalt. Vestlusel kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Saab üldiselt oma süüst aru ja tunnistab muutuste vajalikkust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 35%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 42%. Kohtu hinnangul eeltoodud riskinäitajad ei ole kuigivõrd kõrged. S.F on küll probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid ta teadvustab probleemi olemasolu ning soovib alkoholi tarvitamise lõpetada. Kohtu hinnangul aitab siinkohal kaasa isikule lisakohustuse määramine psühhiaatri poole pöördumise näol, kelle abil saab S.F astuda vastavasisulisi samme alkoholiprobleemi lahendamise suunas. Kohus usub, et oma hoiakuid saab kinnipeetav muuta ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks S.F-ile taasühiskonnastamise põhimõtteid ja tegevuskavasid järgides kriminaalhooldusel olles parema resotsialiseerumisvõimaluse ning sotsiaalprogrammides omandatud teadmiste kinnistamise ühiskonnas kriminaalhooldusametniku nõustamise ja järelevalve teostamise abil. Samuti võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada S.F-i üle käitumiskontrolli ning teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Määratud lisakohustuste täitmise näol saab isik süvendada kohtus veendumust, et ta soovib asuda paranemise teele ja edaspidise elu rajada seadusekuulekale eluviisile. Seejuures peab S.F olema teadlik kohtu poolt määratud lisakohustuste rikkumise tagajärgedest, et sellisel juhul saab kohus kaaluda karistuse täitmisele pööramise küsimust kriminaalhooldaja vastavasisulise ettekande alusel. S.F saab seega teha kõik endast oleneva, et vältida sellise situatsiooni tekkimist. Kohus arvestab ka asjaoluga, et vabastamise aluseks olev vajalik eeldus elukoha olemasolu näol on täidetud, mis võimaldab elektroonilise valve rakendamist. Samuti on S.F võimalus asuda tööle Xxxx OÜ-sse. S.F saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ja selle kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute

ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Seejuures saab katseajal hinnata S.F-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused, asunud paranemise teele ning edaspidises elus võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.