Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 31.01.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.J-i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

tingimisi

Harju Maakohtu 28.09.2017.a kohtuotsusega tunnistati H.J süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 7, 9 järgi ja karistati teda vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. Samuti tunnistati H.J süüdi KarS § 213 lg. 2 p. 1, 4 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta ja 2 kuud. Karistuse kandmise algus oli 15.03.2017.a ja lõpp on 15.05.2018.a. H.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras varasemalt korduvalt karistatud. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tulenevalt vangistusseaduse § 16 lg-st 1 ei koostatud kinnipeetavale H.J-ile individuaalset täitmiskava, kuna tema reaalselt ära kandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat. Isikut on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud: noomitus – TV KK p 4.3 rikkumise eest (saatmise ajal keelatud tegevus) ning noomitus – TV KK punkti 1.11.1 rikkumise eest. Vangiregistri andmetel on isikul kesk-eriharidus, mis on omandatud Rummu erikoolis 2007. aastal. H.J on lõpetanud Xxxx merekooli, Xxxx elektriku eriala ja XxxxVanglas omandas keevitaja kutse. Varasemalt on H.J olnud tõsiseid probleeme alkoholi kuritarvitamisega, isik on väidetavalt olnud kahel korral ravil, viimati aastal 2010.a. Informatsiooni selle kohta, et alkoholi joobes oleks kasutanud vägivalda, puudub. H.J-i sõnul ei ole ta pikemat aega alkoholi tarvitanud, vastupidised andmed vanglal selle kohta puuduvad. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 55% ja vägivaldse kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 26%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsenti järgmise kahe aasta jooksul, toetab vangla isiku tingimisi enne tähtaegset vabanemist.

H.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et H.J on vanglapäringu taotluse kohaselt lähedastest inimestest esitatud abikaasa Xxxxja poeg Xxxx. H.J on taotlenud vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist aadressile Xxxx. Kodukülastust aadressile ei toimunud, kuna kriminaalhooldusametnik ei saanud kontakti Xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub H.J garanteeritud töökoht, taotluses on esitanud küll kaks vabanemisjärgset töökohta: Autopesula xxxx ja xxxx, kuid antud töökohtade tööandjate kontakte H.J pole esitanud, seega puudub kinnitav informatsioon, et kinnipeetav vabanemise korral saaks tööle asuda. 15.02.2018.a saabus kohtule kriminaalhooldaja vastus, mille kohaselt kontrolliti aadressi xxxx ning selgus, et antud korteri elamistingimused on head, korteri omanik Xxxx andis kirjaliku nõusoleku H.J-i korterisse elama asumiseks. H.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et uusi kuritegusid ta sooritama ei hakka. Soovib vabaduses koheselt tööle asuda. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, milles märgib, et Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha H.J-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga. KrMS § 432 lg. 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et H.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab asjaoluga, et H.J on karistusest ära kandnud ligi aasta. Isikut on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud: TV KK p 4.3 ning TV KK punkti 1.11.1 rikkumise eest, kuid milliste eest sai ta karistada noomitusega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 55% ja vägivaldse kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 26%, neist esimene riskinäitaja on küll keskmisest kõrgem, kuid kinnipeetava ohtlikkuse taset hinnates on vangla toetanud H.J-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kohus usub, et oma hoiakuid saab kinnipeetav muuta ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks H.J-ile taasühiskonnastamise põhimõtteid ja tegevuskavasid järgides kriminaalhooldusel olles parema resotsialiseerumisvõimaluse ning selle läbi omandatud teadmiste kinnistamise ühiskonnas kriminaalhooldusametniku nõustamise ja järelevalve teostamise abil. Samuti võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada H.J-i üle käitumiskontrolli ning teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vabanemisel on H.J olemas kindel elukoht ning sotsiaalsed sidemed endise abikaasaga, mis on vabastamise

alusks olevad vajalikud eeldused. Kindel töökoht vabanemisel küll puudub, kuid H.J soovib koheselt tööle asuda. H.J saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ja selle kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Seejuures saab katseajal hinnata H.J-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused, asunud paranemise teele ning edaspidises elus võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.