1-18-1690/2 - Liiklussüüteod - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Kriminaalasi nr 1-18-1690 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. I episood: Anneli Martin`it süüdistatakse selles, et tema ületades lubatud suurimat sõidukiirust ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis tahtlikult 16.01.2018 kella 01.45 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas Tallinna tänaval ja Talve tänaval (peatati Talve tänav 93 ees) mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxx, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 0.80 mg/l). LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/. KorS § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Seega pani Anneli Martin toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuriteo Kvalifikatsioon : KarS § 424 lg 1. II episood: Samuti süüdistatakse Anneli Martin`it selles, et tema olles 16.01.2018 kella 01.45 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas Talve tänav 93 ees xxxxxxxxxxxx joobeseisundis juhtimiselt s.o kuriteo toimepanemiselt Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna välijuhi Andres Vassar’i poolt kinni peetud, esines 16.01.2018 kella 01.50 ajal joobeseisundi tuvastamise protseduuride ajal xx’ina. Anneli Martin teades, et on joobeseisundis, esitas tahtlikult xx’i nõusolekuta Kuressaare politseijaoskonnas aadressil Transvaali 58, Kuressaare joobeseisundi tuvastamisel xx isikuandmed s.o tema ees- ja perekonnanime ning kasutas xx allkirja eesmärgiga varjata tema poolt toime pandud kuritegu s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Anneli Martin`i poolt xx`i isikut tuvastada võimaldavate isikuandmete kasutamise tulemusel koostas Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna välijuht Andres Vassar indikaatorvahendi kasutamise ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid xxi nimele. Seega pani Anneli Martin toime teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise eesmärgiga varjata kuritegu. Kuriteo Kvalifikatsioon : KarS § 1572 Prokuröri poolt kohtus süüdistatavale taotletud karistus:

Kriminaalasi nr 1-18-1690 KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 7 /seitse/ kuud. KarS § 1572 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 2 /kaks/ kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks vangistus 9 /üheksa/ kuud, mida ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 9 /üheksa/ kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. Süüdistatav Anneli Martin andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kahetseb toimepandut. Palub menetluskulu ajatada 6-le kuule. Prokurör ja kaitsja jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Anneli Martin süüdi kuritegudes KarS §-de 424 lg1 ja 1572 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistused. Kokkulepitud karistused jääb KarS §-de 424 lg1 ja 1572 sanktsiooni piiresse. Asitõendid - Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed, mille saatust kohus peaks määrama. Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500 eurot = 750 EUR-i.