lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-6436/25

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-6436/25
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1078
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-6436/9Viru Maakohus Narva kohtumaja25.07.20171-17-6436/21Viru Maakohus Narva kohtumaja09.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-6436

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 9. jaanuari 2018 määrus Aleksandr Kuznetsovile Viru Maakohtu 25. juuli 2017 otsusega mõistetud karistuse KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksandr 38304102211), määruskaebus

Kuznetsov

(isikukood

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 9. jaanuari 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 25.07.2017 otsusega karistati Aleksandr Kuznetsovi KarS § 4231 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamine alates 13.03.2017 kuni 14.03.2017, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti A. Kuznetsovile lõplikult ärakandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.02.2017 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (3 kuud 29 päeva) ning mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati A. Kuznetsovile mõistetud karistus, 9 kuud 27 vangistust, 297 tunni üldkasuliku tööga ning KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati A. Kuznetsovi üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule, elukohaga XXX, Narva. Kohtuotsus jõustus 10.08.2017.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 11.09.20261-26-6420/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-2842/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-6185/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
2.13.10.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles A. Kuznetsovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 09.01.2018 määrusega pöörati täitmisele A. Kuznetsovile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loetakse A. Kuznetsovi vanglasse saabumise aeg.
3.1.Maakohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus A. Kuznetsovi suhtes on kulgenud mitterahuldavalt, kuna isik ei täida talle määratud kontrollnõudeid ega soorita üldkasulikku tööd. A. Kuznetsov on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Hooldusalune ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3-l ettenähtud korral ning ei olnud ametnikuga ühendust võtnud kuni erakorralise ettekande esitamiseni. Ametnik ei saanud hooldusalusega kontakti telefoni teel helistades isiku elukaaslasele ega koduskülastuse käigus, kuna keegi ametnikule ust ei avanud. Isik käis registreerimisel 1-l korral, mil talle selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Sellele vaatamata on hooldusalune isik rikkunud registreerimiskohustust ning üldkasuliku töö tegemise nõudeid, kuna ta ei ole sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Kohtuistungil teavitas hooldusalune, et oli vahepeal haige, kuid ei esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kinnitamiseks.
3.2.Kuigi hooldusalune palus kohtuistungil võimalust hakata sooritama üldkasuliku töö tunde, arvestades A. Kuznetsovi senist käitumist üldkasuliku töö tegemise ajal ja suhtumist talle antud võimalusse mõistetud karistus kanda vabaduses, puudus maakohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ning järgida üldkasuliku töö tegemise korda. Määruskaebus
4.Viru Maakohtu 09.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Kuznetsov, kes palub tühistada maakohtu määruse, mis on süüdimõistetu hinnangul põhjendamatu. A. Kuznetsov toob välja, et tal oleks veel piisavalt aega üldkasuliku töö tunde sooritada. Süüdimõistetu hinnangul olid tal mõjuvad põhjused – ta asus tasustatavale tööle ning ta oli haige. Esimesel kriminaalhooldaja külastamisel 07.09.2017 teavitas ta kriminaalhooldajat, et vormistas ennast tasustatavale tööle tööhõiveameti suunamisel ja ei saa antud hetkel töötamise graafikut määrata. Järgmise külastuse ajal pidid nad kriminaalhooldajaga ajad kokku leppima, aga sel samal kuul jäi ta haigeks, oli kahtlustus kopsupõletikule, tundis ennast halvasti. Nii kui hakkas parem, hakkas A. Kuznetsov tööle Sillamäel – see oli ajutine töö, poolteist kuud, 12 h päevas töötati ja puhkepäevadel samuti. Narvas ta peaaegu ei käinudki, elas Sillamäel. Tööd jätta süüdimõistetu ei saanud, kuna otsis seda kaua ja tal olid olulised materiaalsed raskused. A. Kuznetsov toob välja, et teatas kriminaalhooldajale ka, et tal on probleemid tervisega, aga ei saanud esitada arstitõendit, kuna perearst ütles, et väljastab tõendi ainult päringu peale. Haigestumine ei olnud seotud süüdimõistetu põhihaigusega, seoses millega on tal invaliidsus. Tema ülalpidamisel on poeg Daniil, sündinud 2004. Antud hetkel süüdimõistetu ei tööta ja tal on võimalus üldkasuliku töö tunnid ära teha.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
6.Kuigi KarS § 69 lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine ning kontrollnõuete mittetäitmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kohtukolleegium, et A. Kuznetsovi puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud.
7.A. Kuznetsov on rikkunud määratud kontrollnõuet käia kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel, kuid ei ole sooritanud ka üldkasulikku tööd. Süüdimõistetul on küll väidetavalt mõjuvad põhjused registreerimisel mittekäimiseks ning üldkasuliku töö mittesooritamiseks, kuid tegemist on üksnes paljasõnaliste ning ennastõigustavate väidetega. Koos määruskaebusega on süüdimõistetu esitanud 2 arstitõendit kuupäevadega 19.01.2018, millede mõlema puhul on välja toodud, et puudus 15.09.2017-29.09.2017 ja 06.11.2017-20.11.2017, kuna oli ravil. Seejuures ei selgu tõendist, mis raviga oli tegemist, kuidas see on seotud väidetava süüdimõistetu haigusega ning seotust sellega ei tuua välja ka määruskaebuses. Ei ole välistatud, et nimetatud tõendid on seotud hoopis määruskaebuses välja toodud süüdimõistetu invaliidsusega. Asjaolu, et isik töötas samal ajal, kui ta oli määratud kriminaalhooldusele ning tal tuli üldkasuliku töö tunde sooritada, ei ole mõjuv põhjus. On positiivne, et süüdimõistetul oli olemas töökoht, kuid A. Kuznetsov oli ka teadlik talle mõistetud karistusest ning tagajärgedest. Tasustataval tööl töötamine ei ole iseenesest takistuseks üldkasuliku töö sooritamiseks, kuid A. Kuznetsov õigustab ennast üksnes töötamise vajadusega, kuid unustab, et talle on määratud ka karistus, mida tal tuleb kanda. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mille alusel peaks andma süüdimõistetule võimaluse jätkata üldkasuliku töö tundide sooritamist. Lisaks peab ringkonnakohus veel vajalikuks märkida, et üldkasuliku töö määramist, kriminaalhooldust ja selle ajaks määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt ning sooritada üldkasuliku töö tunnid, mitte leida iga rikkumise jaoks ennastõigustavaid asjaolusid. Käesoleval ajal jääb igasugune süüdimõistetu enda initsiatiiv üldkasulik töö edukalt sooritada puudulikuks. Praeguseks ajaks on KarS § 69 lg-st 6 tulenevad alternatiivsed võimalused ennast ammendanud.
8.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 9. jaanuari 2018 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

(allkiri)

(allkiri)

(allkiri)

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.09.20261-26-6218/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20261-26-6180/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja