Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne (15) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 18.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1284 tunnistati S.T süüdi KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.09.2016 otsusega nr 1-16-6925 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 7 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 20.12.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, millest kuus karistust on kustunud, neljas reaalne vangistus. Käesolevat vangistust kannab alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimise eest, millega põhjustas avarii. Varasemad kustunud kuriteod (1985-2000) on eriliigilised (salajane vargus, mootorsõiduki ärandamine, raske kehavigastuse tahtlik tekitamine, mootorrattaga lubadeta sõit). Viimased kaks kuritegu on samalaadsed (alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine). Toimepandud kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja oskamatus mõelda oma tegude tagajärgedele. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. 21.09.2017-16.11.2017 läbis kinnipeetav alkoholi tarvitamise muutmisele suunatud programmi Eluviisitreening. Programmi läbiviija hinnangul toimus kokkusaamisi seitse. Aruteludes oli aktiivne, kodutöid täitis kohusetundlikult. Huvi teema vastu on olemas, kuid valmisolek sõltuvuskäitumisega seoses elustiili muuta on kõikuv. Kuigi enda sõnul on olnud perioode, kus

on pikemaks ajaks suutnud eluviisi muuta, siis tundub olevat piisavalt muretu ja optimistlik ning vähendab probleemi suurust ning hindab üle enda võimet riskiolukordades oma käitumist suunata ja kontrollida. Tagasilanguse teemas arutatud probleemi sügavust, näiteks korduvalt kaotatud töökohtadest ja muust taolisest lähtudes. Tehtud treeningplaan ei pruugi anda pikaajaliselt tõhusat tulemust. Toeks oleks Anonüümsed Alkohoolikud taolise grupiga liitumine ja/või tugiisiku olemasolu. On teadlik seltskonna mõjust kui riskiolukorrast, usub, et tuleb toime vajadusel eemaldumisega. Alates 01.10.2017 töötab vangla tööhõives majandusabitöölisena. Vangistuse jooksul on käitumine olnud korrektne, suheldes vanglateenistuse ametnikega probleeme olnud ei ole. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus, kaasliiklejad. Oht seisneb joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises, millega võib põhjustada avarii. Oht on kõige tõenäolisem, kui on tarvitanud kanget alkoholi ja on vajadus kusagile sõita. Ohtlikkus võib suureneda, kui ootamatutes olukordades on vaja teha kiireid otsuseid. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 14%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 26%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla S.T vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku arvamus S.T lähisuhtlusvõrgustiku moodustab elukaaslane R. J. , viimase tütar XXX, õde M. M. ja vend H. M. Õel ja vennal on oma pere. XXX elab Tartus. Kriminaalse taustaga suhtlusringkonna kohta andmed puuduvad. Õe ütluste kohaselt probleeme tekitas alkoholi kuritarvitamine. Vabanedes soovib S.T elama asuda oma endisesse elukohta XXX. Korter asub ridaelamus, kus II korrusel on 3 tuba, I korrusel tuba, köök ja abiruumid. Korter vajab renoveerimist, on elamiskõlbulik. Korter kuulub S.T õde M. M. Õde andis nõusoleku S.T ja R. J. edasiseks elamiseks tema korteris. Korteris on katlaküte ja ka puuküte. R. J. ütluste kohaselt on tal raske töö kõrvalt kütta elamist. R . J. töötab XXX. Tal on töövõimetus 80 %. R. J. ütluste kohaselt on S.T võimalus tööle asuda C. . Ta on ka varem seal töötanud. R . J.arvas, et enne S.T vabanemist ei ole mõistlik C . juhtkonnaga tööle võtmise osas vestelda, sest C. on alati olemas vabu töökohti. Vabaduses on kõige olulisem S.T enda soov ja tahe seaduskuulekalt käituda ja seatud eesmärke täita. Uue kuriteo riski suurendab alkoholi tarvitamine.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistust kannab 4. korda ja alkoholijoobes mootorsõidukiga sõitmise eest. Vangistuse jooksul on läbinud kursused kuidas endaga hakkama saada ja õppinud , mis tegema peaks. Kõige esimene asi on see, kui tekivad olukorrad kus võib libastuda ja tarbima hakata, tuleb seltskonnast koheselt lahkuda ja kiusatusele mitte järgi anda. On nõus vabaduses katseajal ravil käima. Novembri lõpus viidi üle avavanglasse ja töötab hetkel T. U. . Töö meeldib. Vabanemise korral läheb C. tööle abitöölisena ja sealt on võimalik edasi liikuda. Enne vangistust töötas seal. Elama hakkaks elukaaslasega koos. Lõpetuseks märkis süüdistatav, et saab aru, et on oma lähedased oma käitumisega kannatama pa nnud ja usub, et ei peta ühiskonda ja lähedasi vabanedes enne tähtaega.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa S.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega S.T tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et isiku puhul on materiaalsed ja formaalsed eeldused vabanemiseks. Vangistuse jooksul puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et isik on võimeline alluma korrale. Ta on saanud vanglas abi, mis tähendab, et alkoholiga enam probleeme ei teki, samuti on ta nõus minema vabaduses ravile. Tal on olemas elukoht, töökoht ja elukaaslane kes teda toetab. Kõik alused on vabastamiseks olemas. Kuivõrd isik vabaneb juuli kuus, ongi mõistlik, et vabastada ta käitumiskontrolli alla. Ta on teadlik, et eirates nõudmisi sattub ta tagasi vanglasse.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. S.T kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. S.T karistusaega hakati arvestama alates 25.05.2017. Kohtuistungi toimumise ajaks on S.T ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 8 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile XXX. Korter asub ridaelamus ning kuulub S.T õde M. M. . Õde andis nõusoleku S.T ja R . J. edasiseks elamiseks tema korteris. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. Samuti on kinnipeetav 2017 aasta novembrikuus üle viidud avavanglasse ning ta töötab vanglast väljaspool Tartu Uksetehases. Vangla on märkinud, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne ning suheldes vanglateenistuse ametnikega, ei ole esinenud probleeme. Kohus on seisukohal, et S.T käitumine vanglas kinnitab tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Samuti on äärmiselt positiivne, et kinnipeetaval on võimalik vabanemise korral asuda tööle OÜ-s C. . Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas lähedaste tugi. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama koos oma elukaaslasega, kellega suhted on head. Elukoha osas on kinnipeetavat toetanud tema õde, kes võimaldab S.T-le ja tema elukaaslasele elada õele kuuluvas korteris. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi liigtarbimine. Kinnipeetav on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetav märkis, et on nõus kohtu poolt määratavale ravile allumisega. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isikul on tahe ja teadmine kuidas konkreetset riski maandada ja loobuda alkoholi tarbimisest. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning loobuda alkoholi tarvitamisest. Seega on põhjendatud anda S.T-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik ilma alkoholita ning seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.