Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuusk. Kohtuotsus jõustus 09.12.2017.a. Karistuse kandmise algus oli 24.07.2017 ja lõpp on 22.07.2019.a. O.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, sh 2 arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab teist korda. Varasemalt karistatud avaliku korra raske rikkumise eest, mootorsõidukite joobes juhtimise eest. Valdavalt toime pannud kuritegusid, mis on seotud mootorsõidukite joobes juhtimisega. Vägivalda kasutanud ühel korral. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Individuaalset täitmiskava ei ole koostatud, kuid on toimunud vestlus inspektor-kontaktisikuga teemal alkoholi kuritarvitamine. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. O.T kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et isiku lähivõrgustikku kuuluvad tema elukaaslane, alaealine laps, ema, kellega suhted on rahuldavad. Lähedased on teadlikud kinnipeetava senisest käitumisest ja tema probleemist alkoholi tarvitamisega. Vabanemisel soovib elama asuda elukaaslase ja poja juurde Tulika 66-9, korteris elab veel elukaaslase ema. Elukaaslane ja tema ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamisele nimetatud aadressile. Elukoht vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid elukaaslane ja tema ema on nõus vajadusel isikut materiaalselt toetama. O.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega. Enam ei hakka kuritegusid sooritama. Kannab karistust KarS § 424 eest, samuti on olnud analoogseid kuritegusid varem. Kahetseb tehtut, on enda jaoks teinud järeldused. Tahab veeta aega oma lapsega. Tunnistab alkoholiprolbeemide esinemist, on nõus pöörduma psühhiaatri poole ja alluma ravile. Pöördus endise tööandja poole, kes lubas temaga vabanedes rääkida. Auto või alkoholi puudumine, samuti pere olemasolu on piisavaks, et ta enam ei istuks rooli, olles alkoholijoobes. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha O.T vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja oli seisukohal, et isikut võib usaldada, kuid ta peab minema alkoholivastasele ravile. Alkohol takistab ka töö tegemist. Vabastamine on põhjendatud, kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kaitsja ja kinnipeetava arvamuse, leiab, et O.T võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui poole vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks ka alkohol. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab O.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas O.T-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38 %, mis on pigem keskmine näitaja, kuid iseloomustusest nähtub, et uute kuritegude toimepanemise oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ning jätkuvalt ei teadvusta probleeme enda suhetes, käitumises ja hoiakutes ning ei loobu riskivast ja hoolimatust eluviisist. Pärast vabanemist on O.T olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste – elukaaslase ja laste - toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka O.T, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Ühtlasi on O.T väljendanud soovi ja motivatsiooni täita püstitatud eesmärgid – asuda tööle ning loobuda alkoholist, isiku hoiakust nähtub soov muutuda. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.