1-17-11723/3 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Nimelt, Xxxx kokkuleppel Aleksandr Stõtsjukiga kandis OÜ Xxxx pangakontolt nr XXXXXXXXXXX fiktiivsete arvete alusel raha Xxxx OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXX perioodil jaanuar kuni juuni 2017 kokku summas 144 930 eurot, peale mida kandis selle edasi XxxxOÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXX perioodil jaanuar kuni aprill 2017 kokku summas 108 672 eurot ning samuti OÜ Xxxxpangakontodele nr XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX perioodil mai ja juuni 2017 kokku summas 265 629,60 eurot, kust seejärel kandis selle edasi XxxxOÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXX perioodil mai ja juuni 2017 kokku summas 233 563,20 eurot. XxxxOÜ ja XxxxOÜ pangakontodelt teostas edaspidiseid ülekandeid Aleksandr Stõtsjuk enda kontrolli all reaalselt majandustegevust mitteomavate ettevõtete XxxxOÜ (12412340, juhatuse liige alates 24.08.2016 Aleksandr Stõtsjuk), XxxxOÜ ( xxxx , juhatuse liige alates 24.01.2017 xxxx ), XxxxOÜ ( xxxx juhatuse liige perioodil 25.02.2015-27.06.2017 xxxx , ettevõtte kustutatud äriregistrist alates 27.06.2017), XxxxOÜ ( xxxx , juhatuse liige alates 01.12.2015 xxxx ), Xxxx OÜ ( xxxx , juhatuse liige xxxx ), XxxxOÜ ( xxxx , juhatuse liige Aleksandr Zelenkevics), Xxxx OÜ ( xxxx , juhatuse liige perioodil 08.04.2014-19.06.2017 xxxx, ettevõtte kustutatud alates 19.06.2017) pangakontodele, kust see hiljem võeti läbi ATM-ide xxxx ja tema abiliste xxxx ning xxxx poolt sularahana välja. Väljavõetud sularaha tagastati Xxxx . Eelkirjeldatud tegevusega rikkus OÜ Xxxx käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) § 29 lg 3. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Nii esitas OÜ Xxxx juhatuse liige Xxxx, Aleksandr Stõtsjuki, xxxx ning xxxx kaasabil ajavahemikul 20.02.2017 kuni 20.07.2017 maksuhaldurile interneti teel raamatupidaja xxxx vahendusel läbi e-maksuameti jaanuar kuni juuni 2017 käibedeklaratsioonides valeandmeid, eesmärgiga varjata OÜ Xxxx käibemaksukohustust kokku summas 79 414,84 eurot alljärgnevalt: 01.2017 deklaratsioon esitatud 20.02.2017 – 20%-line käive (KMD 1.real) 17 328,94 eurot, käibemaksu summa sellest (KMD 4.real) 3 465,79 eurot ja sisendkäibemaks (KMD 5.real) 3 328,07 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks (KMD 12.real) 137,72 eurot. Tegelikkuses oli 20%-line käive 17 328,94 eurot, käibemaksu summa sellest 3 465,79 eurot ja sisendkäibemaks 1 459,74 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 2 006,05 eurot. Seega on OÜ Xxxx varjanud maksukohustust summas 1 868,33 eurot. 02.2017 deklaratsioon esitatud 20.03.2017 – 20%-line käive (KMD 1.real) 28 208,00 eurot, käibemaksu summa sellest (KMD 4.real) 5 641,60 eurot ja sisendkäibemaks (KMD 5.real) 5 338,67 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks (KMD 12.real) 302,93 eurot. Tegelikkuses oli 20%-line käive 28 208,00 eurot, käibemaksu summa sellest 5 641,60 eurot ja sisendkäibemaks 641,60 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 641,60 eurot. Seega on OÜ Xxxx varjanud maksukohustust summas 5 000,00 eurot. 03.2017 deklaratsioon esitatud 20.04.2017 – 20%-line käive (KMD 1.real) 13 300,00 eurot, käibemaksu summa sellest (KMD 4.real) 2 660,00 eurot ja sisendkäibemaks (KMD 5.real) 2 931,41 eurot. Tagastamisele kuuluv käibemaks (KMD 12.real) 271, 41 eurot. Tegelikkuses oli 20%-line käive 13 300,00 eurot, käibemaksu summa sellest 2 660,00 eurot ja sisendkäibemaks 531,41 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 2 128,59 eurot. Seega on OÜ Xxxx varjanud maksukohustust summas 2 400,00 eurot. 04.2017 deklaratsioon esitatud 22.05.2017 – 20%-line käive (KMD 1.real) 73 312,00 eurot, käibemaksu summa sellest (KMD 4.real) 14 662,40 eurot ja sisendkäibemaks (KMD 5.real) 14 092,41 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks (KMD 12.real) 569,99 eurot. Tegelikkuses oli 20%-line käive 73 312,00 eurot, käibemaksu summa sellest 14 662,40 eurot ja sisendkäibemaks

Nimelt, xxxx kokkuleppel Aleksandr Stõtsjukiga kandis OÜ xxxx pangakontolt nr XXXXXXXXX fiktiivsete arvete alusel raha XxxxOÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXX perioodil jaanuar kuni mai 2017 kokku summas 224 579,00 eurot ning XxxxOÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXX perioodil aprill kuni juuni 2017 kokku summas 72 083,64 eurot. XxxxOÜ ja XxxxOÜ pangakontodelt teostas edaspidiseid ülekandeid Aleksandr Stõtsjuk enda kontrolli all reaalselt majandustegevust mitteomavate ettevõtete XxxxOÜ (12412340, juhatuse liige alates 24.08.2016 Aleksandr Stõtsjuk), XxxxOÜ ( xxxx , juhatuse liige alates 24.01.2017 xxxx ), XxxxOÜ ( xxxx juhatuse liige perioodil 25.02.2015-27.06.2017 xxxx , ettevõtte kustutatud äriregistrist alates 27.06.2017), XxxxOÜ ( xxxx , juhatuse liige alates 01.12.2015 xxxx ), Xxxx OÜ ( xxxx , juhatuse liige xxxx ), XxxxOÜ ( xxxx , juhatuse liige Aleksandr Zelenkevics), Xxxx OÜ ( xxxx , juhatuse liige perioodil 08.04.2014-19.06.2017 Aleksandr Stõtsjuk, ettevõtte kustutatud alates 19.06.2017) pangakontodele, kust see hiljem võeti läbi ATM-ide Aleksander Stõtsjuki ja tema abilise xxxxpoolt sularahana välja. Väljavõetud sularaha tagastati läbi vahendaja xxxx xxxx ile. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus OÜ xxxx käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) § 29 lg 3. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Nii esitas OÜ xxxx juhatuse liige xxxx , Aleksandr Stõtsjuki, xxxxning vahendaja xxxx kaasabil ajavahemikul 20.01.2017 kuni 22.05.2017 maksuhaldurile interneti teel raamatupidaja Marianna Malinovskaja vahendusel läbi e-maksuameti detsember 2016 kuni aprill 2017 käibedeklaratsioonides valeandmeid, eesmärgiga varjata OÜ xxxx käibemaksukohustust kokku summas 49 460,57 eurot alljärgnevalt: 12.2016 deklaratsioon esitatud 20.01.2017 – 20%-line käive (KMD 1.real) 75 919,97 eurot, käibemaksu summa sellest (KMD 4.real) 15 183,99 eurot ja sisendkäibemaks (KMD 5.real) 14 631,99 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks (KMD 12.real) 552,00 eurot. Tegelikkuses oli

20%-line käive 75 919,97 eurot, käibemaksu summa sellest 15 183,99 eurot ja sisendkäibemaks 4 665,19 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 10 518,8 eurot. Seega on OÜ xxxx varjanud maksukohustust summas 9 966,80 eurot. 01.2017 deklaratsioon esitatud 20.02.2017 – 20%-line käive (KMD 1.real) 54 783,03 eurot, käibemaksu summa sellest (KMD 4.real) 10 956,61 eurot ja sisendkäibemaks (KMD 5.real) 5 9 958,83 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks (KMD 12.real) 997,78 eurot. Tegelikkuses oli 20%-line käive 54 783,03 eurot, käibemaksu summa sellest 10 956,61 eurot ja sisendkäibemaks 5 775,83 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 5 180,78 eurot. Seega on OÜ xxxx varjanud maksukohustust summas 4 183,00 eurot. 02.2017 deklaratsioon esitatud 20.03.2017 – 20%-line käive (KMD 1.real) 116 615,37 eurot, käibemaksu summa sellest (KMD 4.real) 23 323,07 eurot ja sisendkäibemaks (KMD 5.real) 22 068,77 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks (KMD 12.real) 1 254,30 eurot. Tegelikkuses oli 20%-line käive 116 615,37 eurot, käibemaksu summa sellest 23 323,07 eurot ja sisendkäibemaks 11 435,44 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 11 887,63 eurot. Seega on OÜ xxxx varjanud maksukohustust summas 10 633,33 eurot. 03.2017 deklaratsioon esitatud 20.042017 – 20%-line käive (KMD 1.real) 115 700,31 eurot, käibemaksu summa sellest (KMD 4.real) 23 140,06 eurot ja sisendkäibemaks (KMD 5.real) 21 217,59 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks (KMD 12.real) 1 922,47 eurot. Tegelikkuses oli 20%-line käive 115 700,31 eurot, käibemaksu summa sellest 23 140,06 eurot ja sisendkäibemaks 11 471,59 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 11 669,07 eurot. Seega on OÜ xxxx varjanud maksukohustust summas 9 746,00 eurot. 04.2017 deklaratsioon esitatud 22.05.2017 – 20%-line käive (KMD 1.real) 155 971,18 eurot, käibemaksu summa sellest (KMD 4.real) 31 194,24 eurot ja sisendkäibemaks (KMD 5.real) 28 668,36 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks (KMD 12.real) 2 525,88 eurot. Tegelikkuses oli 20%-line käive 155 971,18 eurot, käibemaksu summa sellest 31 194,24 eurot ja sisendkäibemaks 13 736,92 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 17 457,32 eurot. Seega on OÜ xxxx varjanud maksukohustust summas 14 931,44 eurot. Käibedeklaratsioonide alusel

Seega pani Aleksandr Stõtsjuk toime KarS § 22 lg 3 - § 389-1 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele, maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati maksukohustust enam kui suurele kahjule vastava summa võrra. Lisaks eeltoodule süüdistatakse Aleksandr Stõtsjuki veel selles, et tema tahtlikult juhtis 14.11.2017 kella 14:30 paiku Harjumaal, Tallinnas, J.Smuuli teel, Paekaare 52a juures mootorsõidukit Lexus IS 250 registreerimismärgiga xxxx ja põhjustas liiklusõnnetuse, olles ise joobeseisundis (alkoholijoove 0,93 mg/l, laiendmääramatusega ±0,09 mg/l = lõplik tulemus 0,84 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki juht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammialkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Eelkirjeldatud tegevusega pani Aleksandr Stõtsjuki toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 13.12.2017 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Hendrik Kaing, süüdistatav Aleksandr Stõtsjuk ja tema kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov järgneva kokkulepe: KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Aleksandr Stõtsjukile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Aleksandr Stõtsjukile karistuseks 8 kuud vangistust. Mõista liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks määrata 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.09.2017 ja 14.-15.11.2017, s.o 3 päeva, seega kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aleksandr Stõtsjuk ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu. KarS § 491 alusel kohaldada Aleksandr Stõtsjuki suhtes ettevõtluskeeldu 2 aastaks ning keelata tal olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist või muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Vastavalt KarS § 50 lg 1 kohaldada Aleksandr Stõtsjuki suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese ning hüvitamine: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on 24.08.2017 esitanud prokuratuurile avalik-õiguslik nõude (edaspidi AVÕN) kriminaalmenetluses nr 17930000029 muu hulgas Aleksandr Stõtsjuki vastu. Maksu- ja Tolliameti 01.11.2017 nõusolekul loetakse avalik-õiguslik nõudeavaldus A.Stõtsjuki osas hüvitatuks, kui käesolevat kokkulepet kinnitava kohtuotsuse jõustumisel kantakse kriminaalmenetluses läbiotsimisel 07.09.2017 ära võetud- ja alates 11.09.2017 Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol hoitav Aleksandr Stõtsjuki raha summas 45 000 € Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr

EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal) või nr EE873300333499990003 (Danske Bank A/S Eesti filiaal), viitenumber 003190902112 ja selgituseks märgitakse: „kriminaalasi nr 17930000029, avalik-õigusliku nõudeavalduse hüvitamine A. Stõtsjuki osas“. Kriminaalmenetluses äravõetud ja arestitud vara: Kohtuotsuse jõustumisel vabastatakse aresti alt Harju Maakohtu 06.09.2017 kohtumäärusega nr 1-17-7953 arestitud Aleksandr Stõtsjuk kuuluv korteriomandi osa xxxx ja mootorsõiduk Audi A4 Avant, reg nr xxxx(ehitusaasta: 2011, VIN kood: xxxx) ning neile pandud keelumärge kustutatakse. Kohtuotsuse jõustumise järgselt, pärast käesoleva kokkuleppe alusel avalik-õigusliku nõude katteks summa 45 000 € ülekandmist Maksu- ja Tolliameti kontole, tagastatakse kriminaalmenetluses 07.09.2017 läbiotsimisel ära võetud Aleksandr Stõtsjuki rahast ülejäänud osa, s.o 16 700 € Aleksandr Stõtsjukile. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdistatavale Aleksandr Stõtsjukile on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Juhindudes KrMS § 179 p 2 peab Aleksandr Stõtsjuk tasuma sundraha, milline on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral, 1,5 kuupalga alammäära, s.t summas 705 (seitsesada viis) eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppe allkirjastamisega annab Aleksandr Stõtsjuk nõusoleku, et kriminaalmenetluses läbiotsimisel 07.09.2017 ära võetud- ja alates 11.09.2017 Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol hoitavast Aleksandr Stõtsjuki rahast summa 45 000 € kantakse avalik-õigusliku nõudeavalduse katteks Maksu- ja Tolliametile. Kohtu sisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 22 lg 3 ja § 3891 lg 1 ja 3 ning KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuritegudes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 705 eurot. Kuivõrd kokkuleppe sõlmimise ajal kehtis sundraha summana 705 eurot ja kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal, s.o alates 01.01.2018 on sundraha suuruseks 750 eurot, siis ei saa kohus kokkuleppe raamidest väljuda ega menetluskulu suurust muuta, mistõttu jätab kohus erineval ajal kehtinud sundraha summade vahe summas 45 eurot riigi kanda ning mõistab süüdistatavalt välja kokkuleppes märgitud menetluskulu. Kokkuleppe kohaselt tuleb menetluskulud maksta 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 6 kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.