Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 18. jaanuar 2018 1-16-149 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Süüdimõistetu M.T (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 22. detsembri 2017. a määrus M.T Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 22. detsembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2016. a otsusega tunnistati M.T süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga kohaldamata. M.T allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele.
2.10. aprillil 2017 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek määrata M.T-le KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustus. Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut sellega, et M.T ilmus korduvalt kriminaalhooldusametniku juurde alkoholijoobes.
3.Tartu Maakohtu 8. mai 2017. a määrusega määrati M.T-le lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
4.8. detsembril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pikendada M.T kriminaalhooldusperioodi 6 kuu võrra. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt ei ole M.T ilmunud mitmel korral kokkulepitud aegadele registreerimisele, 20. novembril 2017 ilmus isik registreerimisele alkoholijoobes.
5.Tartu Maakohtu 22. detsembri 2017. a määrusega pöörati M.T karistus täitmisele. Maakohus leidis, et katseaja pikendamine ei ole põhjendatud, kuna käitumiskontrollile allutamine ei ole süüdimõistetu käitumise mõjutamiseks piisav. M.T on süstemaatiliselt rikkunud registreerimiskohustust ja lisaks ilmunud ametniku juurde alkoholijoobes, mis on teinud võimatuks kriminaalhooldusega kaasnevate tegevuste läbiviimise. Kriminaalhooldaja on üritanud suunata süüdimõistetut ja parandada tema suhtumist kohustuste täitmisse erinevate mõjutusvahenditega – temaga on korduvalt vesteldud, rikkumiste korral on tehtud hoiatusi ja ühel korral on kohus juba erakorralist ettekannet arutanud. Süüdimõistetul ei ole mõjuvaid põhjuseid rikkumiste õigustuseks. M.T leiab, et tema käitumise mõjutamiseks ei ole piirangud vajalikud ega põhjendatud. Süüdimõistetu suhtumist õiguskorda iseloomustab kohtu arvates ka asjaolu, et teda on küllaltki lühikese ajavahemiku järel karistatud KarS § 424 järgi kahel korral –
17.novembril 2014 ja 12. jaanuaril 2016. M.T-le on mõlemal korral antud võimalus karistust kanda vabaduses, kuid M.T ei ole kumbagi karistust nõuetekohaselt täitnud ja on jätkanud rikkumisi. Karistuse eesmärke on võimalik täita vaid M.T vangistuse täitmisele pööramisega.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.T , kes soovib maakohtu määruse tühistamist. M.T selgitab, et seoses kaitsja puudumisega ei osanud ta kohtult paluda alternatiive või võimalusi kergemaks karistuseks või raviks, kuid soovib esitada täiendavaid materjale.
7.11. jaanuaril 2018 esitas M.T täiendava seisukoha, milles selgitab, et ta on otsustanud alkoholiprobleemiga tegelemiseks pöörduda psühholoogi poole, et läbida programm „Kaine ja tervem Eesti“, mis algab A. M. M.T väitel 7. veebruaril 2018. Samuti otsustas M.T pöörduda A-kliinikusse psühholoogi vastuvõtule. Kriminaalhoolduse registreerimiste kohta selgitab M.T, et ühel korral oli ta enne registreerimisele tulekut tarvitanud ravimit, mida ta ei oleks tohtinud tarvitada, kuid tegi seda söögiisu puudumise ja haiguse tõttu. Seoses rahaliste probleemidega oli M.T rohkem tööl. Autoelektriku ja tehnikuna on väga raske tööaega ja -mahtu ette planeerida, mistõttu on M.T pidanud muutma mitmel korral kriminaalhooldaja vastuvõtuaegu ja vahel ei ole saanud ametnikku registreerimisele tulemata jäämist õigeaegselt teavitada. M.T on alati olnud tööl, kui ametnik on sinna helistanud – välja arvatud ühel korral, kui M.T vaatas valesti registreerimisaega ning teisel korral, kui ta oli haige. Ilma põhjuseta ei ole M.T jätnud vastuvõtule minemata. Vastuvõtult on M.T puudunud ka seetõttu, et ta töötab ja elab Tartus ja käib Põltsamaal ainult nädalavahetuseti. Kirjalikule seisukohale lisas M.T Maksu- ja Tolliameti väljavõtte töötamise andmetest, võlanõuetest ning väljavõtte enda haiguslehtedest.
8.16. jaanuaril 2018 esitas M.T järjekordse seisukoha, milles palub kohtult võimalust kaaluda tingimisi karistuse pikendamist ja käitumiskontrolliga jätkamist. M.T on saanud M.T soovib alkoholi tarvitamise lõpetada ning hoida oma töökohta ja täita kriminaalhoolduse nõudeid. M.T lisas seisukohale OÜ XXX tõendi, ravimi infolehe ning AS XXX teeninduskeskuse juhataja arvamuse.
XXX.
2(5)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
I
9.M.T märgib määruskaebuses, et kaitsja puudumise tõttu ei osanud ta kohtule esitada lisamaterjale ega paluda võimalust kriminaalhooldusega jätkamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud M.T õigust kaitsja abile.
10.Käesoleval juhul arutas maakohus KarS § 74 lg 4 alusel karistuse täitmisele pööramist ehk KrMS § 427 lg-s 2 nimetatud vabaduse võtmisega seotud küsimust. Tulenevalt KrMS § 432 lg-s 3 sätestatust ei ole KrMS § 427 lg-s 2 sätestatud küsimuste arutamisel kaitsja osavõtt kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teises lauses sätestatu kujutab endast erinormi KrMS § 45 lg 4 suhtes, millest tuleneb, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamine võib toimuda ka kaitsjata, kui süüdlane ei soovi tema osalemist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-14-12, p 13)
11.M.T puudus maakohtu istungil kaitsja, kohtuistungi protokolli kohaselt M.T kaitsjat istungile ei soovinud (KoTo, tl 83). M.T ei ole endale ka lepingulist kaitsjat valinud ega taotlenud riigi õigusabi korras kaitsjat.
12.Lisaks tõdeb kohus, et M.T on esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse enda nimel ilma kaitsja abita, milles on toodud M.T poolt esitatud argumendid, lisamaterjalid ja taotlus maakohtu määruse tühistamiseks ning kriminaalhooldusega jätkamiseks. Seega on M.T olnud võimeline määruskaebuse esitamiseks ja oma seisukohtade formuleerimiseks. Seega põhjendused, mis M.T soovis esitada maakohtule, on ta saanud esitada ringkonnakohtule ning ringkonnakohtul on võimalik hinnata, kas need mõjutavad M.T karistuse täitmisele pööramist. II
13.KarS § 74 lg 4 kohaselt on kohtul olukorras, kus ta tuvastab süüdimõistetu poolt kontrollnõuete või talle pandud kohustuste rikkumise, õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus (vt ka Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-18-12, p 49). Maakohus, valides õigusliku tagajärjena kõige raskema ja pöörates M.T-le mõistetud karistuse täitmisele, on põhjendanud miks ta nii toimis ja miks ei ole kriminaalhooldusega jätkamine põhjendatud (vt käesoleva määruse punkt 5). Maakohus ei ole tuginenud ühelegi KarS § 74 lg 4 kohaldamise seisukohalt sobimatule või ebaõigele kaalutlusele ega ole jätnud ühtegi olulist asjaolu arvestamata. Ühtlasi ei ole määruskaebuses ühtegi sellist argumenti, mis annaks alust maakohtu otsustust muuta.
14.Ringkonnakohus märgib, et M.T on käesoleva kriminaalhoolduse perioodi jooksul rikkunud kriminaalhooldusnõudeid korduvalt, käesolevalt arutab kohus juba teist erakorralist ettekannet. Esimeses erakorralises ettekandes märkis kriminaalhooldusametnik, et M.T on jätnud erinevatel põhjustel registreerimiskohustusele ilmumata, muutnud erinevatel põhjustel registreerimisaegu ja tulnud registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes. Seetõttu palus kriminaalhooldusametnik määrata M.T-le lisakohustuseks keelu tarvitada alkoholi. Esmakordselt ilmus M.T kriminaalhooldusametniku väitel registreerimisele alkoholijoobes 23. mail 2016. Sellele reageeris ametnik suulise noomitusega. 20. juunil 2016 ilmus M.T registreerimisele jääknähtudega (KoTo, tl 56 pöördel). 21. novembril 2016 ja 24. märtsil 2017 ilmus M.T registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega. Alkoholijoove (21. novembril 2016 oli joobe suuruseks 0,519 mg/l ning 24. märtsil 2017 3(5)
0,239 mg/l) on tuvastatud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollidega (KoTo, tl 59 ja tl 63). M.T selgituste kohaselt tarvitas ta 20. novembri 2016. a õhtul saunas 8 pudelit õlut, arvates, et on hommikuks kaine (KoTo, tl 62). 24. märtsi 2017. a joobe kohta selgitas süüdimõistetu, et ta käis enne registreerimist pubis söömas ja jõi pudeli õlut ning suure pokaali kanget veini (KoTo, tl 64 ja tl 56 pöördel). Kriminaalhooldusametniku sõnul on M.T muutnud korduvalt registreerimiskohustuse kokkulepitud kuupäevi ning arstitõendi esitamine võtab süüdimõistetul pikalt aega või ei esita ta tõendit üldse. Ametniku telefonikõnedele M.T samuti ei vasta (KoTo, tl 56 pöördel). Registreerimistele ilmumata jäämiste osas on M.T kirjalikus seletustes märkinud, et ei saanud tulla 17. veebruaril 2017 vastuvõtule ootamatute töökohustuste tõttu ning 20. veebruaril 2017, kuna haigestus (KoTo, tl 65). 20. märtsil 2017 ei saanud ta tulla vastuvõtule, kuna tema töökaaslane oli haigestunud, mistõttu pidi M.T ise tööle minema (KoTo, tl 61). Tartu Maakohus leidis 8. mai 2017. a määruses, et alkoholi liigtarvitamine on olnud mitme registreerimiskohustuse rikkumise põhjuseks. M.T ei näe alkoholi tarvitamises probleemi, mis suurendab aga isiku ohtlikkust ja riski uute kuritegude toimepanemiseks. Seega pidas kohus põhjendatuks määrata M.T-le lisakohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi.
15.Teises erakorralises ettekandes tõi kriminaalhooldaja välja uued rikkumised – M.T on jätnud erinevatel põhjustel registreerimisele ilmumata, muutnud erinevatel põhjustel registreerimisaegu ja tulnud registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes. M.T ei ilmunud kriminaalhooldaja väitel registreerimistele 28. ja 31. juulil, 30. augustil, 18. septembril,
9.ja 23. oktoobril ning 4. detsembril 2017. Süüdimõistetu põhjendab puudumisi töökohustuste täitmise või terviseprobleemidega (KoTo, tl 76 pöördel). Kohtuistungil selgitas M.T, et ta ei ole täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust, kuna ta töötab nädala sees Tartus ning ei saa Tartust käia hooldaja juurde, kuna bussid ei käi. Tartusse on tal võimaldatud vastuvõtule minek alles oktoobri lõpus, kus ta on enda väitel seejärel kogu aeg kohal käinud (KoTo, tl 83).
20.novembril 2017 tuvastas kriminaalhooldusametnik M.T joobeseisundi, indikaatorvahendi tulemuseks oli 0,240 mg/l (KoTo, tl 79). M.T selgituste kohaselt oli ta eelneval päeval tarvitanud koos sõbraga alkoholi ning 20. novembri hommikul tarvitas ta ravimit, mis sisaldas alkoholi (KoTo, tl 79 pöördel).
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M.T käitumine viitab sellele, et M.T ei suuda tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Registreerimiskohustuse korduvad rikkumised ja asjaolu, et M.T , kellele on pandud kohustus alkoholi mitte tarbida, ilmus joobeseisundis kriminaalhooldaja juurde, näitavad selgelt, et M.T suhtub talle pandud kohustustesse ükskõikselt. Kuigi M.T on määruskaebusele lisatud seisukohtades lubanud lõpetada alkoholi tarvitamise ning lubab edaspidi käia nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku vastuvõttudel, ei ole see lubadus kohtu hinnangul usutav. Kohtuistungil ei pidanud M.T alkoholismivastast ravi vajalikuks ning leidis, et alkoholiprobleem ei ole suur (KoTo, tl 83 pöördel).
17.M.T on lisaks alkoholikeelu tarvitamisele rikkunud korduvalt kohustust ilmuda registreerimisele ning ei ole esitanud selleks mõjuvaid põhjuseid – M.T on enda sõnul unustanud vastuvõtuaja, ta on samaaegselt kohustatud täitma töökohustusi jne (KoTo, tl 76 pöördel). 4. detsembri 2017. a registreerimiskohustuse rikkumise järel proovis ametnik süüdimõistetut telefoni teel kätte saada, kuid M.T kõnele ei vastanud (KoTo, tl 76 pöördel). Taoline suhtumine näitab, et M.T on ükskõikne kriminaalhoolduse nõuete täitmise suhtes. Asjaolu, et M.T ei teavitanud tööandjat kriminaalhooldaja registreerimisaegadest, ei anna talle mõjuvat põhjust vastuvõttudelt puududa. M.T ei ole olnud koostööaldis ning on igati proovinud vastuvõtuaegadest mööda 4(5)
hiilida. Samuti üritab M.T näidata ringkonnakohtule, et tema 20. novembril 2017. a tuvastatud joobeseisund tekkis ravimi tarbimisest, kuigi varasemalt on M.T tunnistanud, et tarvitas eelneval õhtul alkoholi. M.T-le oli teada, et tal on keeld tarvitada alkoholi, kuid sellest hoolimata rikkus ta seda keeldu, seega leiab kohus, et süüdimõistetu põhjendused on ennastõigustavad.
18.Määruskaebuses ega selle täiendustes ei ole ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks alust uskuda, et M.T on oma suhtumist muutnud ning suudaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud kriminaalhoolduse pikendamine. M.T on pärast esimese erakorralise ettekande arutamist rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt, jättes registreerimisele tulemata ning tarvitades alkoholi. Alkoholi tarvitamine suurendab riski uute kuritegude ettepanekuks – kuna M.T on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, on eriti tähelepanuväärne, et ta on kriminaalhooldusperioodi jooksul korduvalt ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes, arvates. Kriminaalhooldusametniku väitel on süüdimõistetu kergesti ärrituv ning enda teguviisi õigustav (KoTo, tl 76 pöördel). Seega ei ole kohtul alust arvata, et M.T muudaks oma käitumist selliselt, et ta suudaks edaspidi alluda kriminaalhooldusele nõuetekohaselt.
19.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et M.T karistus tuleb täitmisele pöörata. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22. detsembri 2017. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Juhan Sarv
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.