Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi 1(4)

2-22-7596 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

J B esitas 21. mail 2022 Viru Maakohtule avalduse korteriühistu 20. aprilli 2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Avalduse kohaselt korraldas korteriühistu ajavahemikul 05.-19.04.2022 otsuste vastuvõtmist üldkoosolekut kokku kutsumata. Avaldaja sai korteriühistult kätte e-posti teel hääletussedeli 22 otsuse eelnõu kohta, dokumendi pealkirjaga „2021. aasta majandustegevuse plaani täitmine“ ja korteriühistu 2022. aasta majandustegevuse plaani eelnõu. Avaldaja esitas korteriühistu poolt määratud tähtaja jooksul otsuste eelnõude kohta eriarvamuse, milles põhjendas, miks ei ole võimalik juhatuse poolt kavandatud otsuseid, sh majandusaasta aruande ja majandustegevuse plaani kinnitamise otsused vastu võtta. Avaldaja sai 20. aprillil 2022 hääletusprotokolli. Hääletustulemuste protokollis on korteriühistu märkinud, et 165 korteriomanikust esitas oma seisukoha 110 korteriomanikku ning märkis, et kõik juhatuse poolt esitatud otsuste eelnõud võeti korteriomanike poolthäälteenamusega vastu, välja arvatud otsused 5.1., 6.1., 12, 14.1., 14.3. ja 18.3. Avaldaja leiab, et kõik korteriomanike poolt 20. aprillil 2022 tehtud otsused on tühised. Tiimanni tn 2 KÜ põhikirja punkti 6.14 kohaselt üldkoosoleku otsustega võrdsustatakse ka need otsused, mis on tehtud kirjalikul hääletusel, kui hääletusele pandud küsimuse osas hääletasid kõik korteriühistu liikmed. Avaldaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et majas on 194 korteriomanikku 165 häälega. Hääletusel osales ja avaldas oma seisukoha otsuste eelnõude kohta vaid 110 korteriomanikku. Seega on 20. aprillil 2022 koosolekut kokku kutsumata tehtud korteriomanike otsused õigustühised koosolekut kokku kutsumata otsuste tegemisel seaduses sätestatud korra rikkumise tõttu. Avaldaja palus tunnistada kõik vastu võetud otsused tühisteks. Narva linn, Soldina tn 2 esitatud seisukohast selgub, et korteriühistu võtab avalduses esitatud asjaolud õigeks ja on nõus avalduse rahuldamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 p 4 alusel lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 alusel lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 2(4)

2-22-7596 KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Avaldaja on korteri asukohaga XXX, Narva omanik ja seega on korteriühistu liige. Avaldaja esitas tõendina korteriühistu põhikirja (dtl 6-19), mille p 6.14 kohaselt võrdsustatakse üldkoosoleku otsustega ka need otsused, mis on tehtud kirjalikul hääletusel, kui hääletusele pandud küsimuse osas hääletasid kõik korteriühistu liikmed. Avaldaja esitas kohtule tõenditena ka hääletussedelid (dtl 20-25, 35-36) ning hääletusprotokolli (dtl 27-28, 34), millest nähtub, et ühegi otsuse osas ei hääletanud kõik korteriühistu liikmed – tähtaegselt hääletas ainult 110 liiget 165 korteriomanikust. Seega on tõendatud, et 05. aprillist 2022 kuni 19. aprillini 2022 hääletamisele pandud otsuste tegemisel on rikutud korteriühistu põhikirja nõudeid. Kõik hääletamisele pandud otsused on tühised. Korteriühistu tunnistas avaldaja nõuded. Avaldaja esitas otsuste eelnõudele vastuväite (dtl 26), kohus leiab aga, et antud tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna avaldaja ei taotlenud otsuste kehtetuks tunnistamist. Otsuste tühisuse tuvastamiseks ei pea korteriühistu liige vastuväidet esitama. Samuti ei olnud antud juhul otsuste vastuvõtmiseks kokku kutsutud koosolekut. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ja tuvastab Narva linn, Soldina tn 2 korteriühistu korteriomanike 20. aprilli 2022 üldkoosoleku (05. aprillist 2022 kuni 19. aprillini 2022 hääletamisele pandud) otsuste tühisuse. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tsiviilasi on algatatud korteriomaniku avalduse alusel, menetluses osaleb kaks isikut – korteriomanik kui avaldaja ja korteriühistu kui puudutatud isik. Kohus rahuldab avalduse ning leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Avaldusest ei selgu, et avaldaja on enne menetluse algatamist korteriühistu poole pöördunud ja teatanud, et tehtud otsused on tühised. Korteriühistu on avalduses toodud nõudeid kohe tunnistanud. Kohus leiab, et asja oli võimalik lahendada kohtuväliselt ja seega on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, siis menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Jõustumine ja täitmine TsMS § 617 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või 3(4)

2-22-7596 kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.