Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-17-11620
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Sekretär
Kelly Kasepuu
Kriminaalasi
U.K süüdistatuna karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Merilaine
Süüdistatav
U.K isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kutseharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras karistatud kahel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 11.10.2017. a kahtlustatavana kinni peetud 10.-11.10.2017. a
Kaitsja (kohtueelses menetluses)
Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine riigi õigusabi korras
abiprokurör
Evelin
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 126, §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.K KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata U.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.11.10.2017. a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning mõista U.K-le lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui U.K ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustust. U.K on kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:
kui
KarS § 78 p 1 alusel hakkab U.K katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.01.2018. a. KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustus kohalduvad U.K-le alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui käesolevat otsust ei vaidlustata, siis jõustub see 30.01.2018. a. Saata kohtulahend kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.
teostamiseks
Tartu
Vangla
U.K-le kohaldatud tõkend, s.o elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Võimaldada U.K temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99918700001185 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu U.K süüdistatakse selles, et tema 10.10.2017. a kella 16.47 paiku, olles alkoholijoobes, Tartu linnas Riia 179a asuva Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna Tartu arestimaja 0-korruse arestikambris XXX tungis kainenemisele paigutamisel kallale ametikohustusi täitvale Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik K.S.le (S.), lüües kannatanut ühe korra rusikaga peapiirkonda. Oma tegevusega põhjustas U.K K.S.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse: pea muude osade pindmise vigastuse ja vasaku oimupiirkonna põrutuse ning pani seega toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuriteoga tekitas U.K kannatanule füüsilist ja moraalset kahju, kuid kannatanu ei ole tema vastu tsiviilhagi esitanud. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et U.K-le mõistetakse karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva (10.-11.10.2017. a), mille vältel U.K oli eelvangistuses, ja lõplikuks karistuseks mõista temale seega 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.K ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada U.K käitumiskontrolli
ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab.
määratavas
sotsiaalprogrammis,
kui
Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kokku 846 eurot, s.o määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 96 eurot ja II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot. Arvestades U.K resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, s.o seda, et tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, samuti ametlik töökoht ning et Eesti Töötukassa 08.12.2017. a otsusega on U.K tuvastatud XXX XXX, kusjuures töövõimetoetuse suuruseks saab U.K sõnul olema 11.82 eurot päevas, lisaks on tal taotlemisel puue ning tal on võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses, on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine, samuti menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Seega KrMS § 180 lg 1 alusel mõista U.K-lt menetluskuluna välja sundraha summas 400 eurot ja kaitsjatasu summas 96 eurot, s.o kokku 496 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 350 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 12.01.2018. a toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, et see vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde; kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse U.K süüditunnistamiseks KarS § 274 lg 1 järgi. Seega tuleb U.K süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel prokuratuuris sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht asitõendite osas DVD-R plaat, millel on Tartu arestimaja turvakaamera 10.10.2017. a salvestus ja mis asub kriminaalasja nr 17278001601 toimiku juures, tuleb pärast käesoleva otsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel võtta kriminaaltoimikusse.
Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.