Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
11. jaanuar 2018.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-15-8689
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo juuresolekul
Prokurör
Kristiina Erte (kirjalik arvamus)
Kohtuasi Süüdimõistetu Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev
Viru Vangla esitatud materjalid D.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks D.O, isikukood XXX, xxx Vandeadvokaat Nikolai Rõžov 10.01.2017 avalikul kohtuistungil
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta D.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu 72 eurot.
Nikolai Rõžovi taotlus D.O ́le riigi õigusabi
Välja mõista D.O ́lt kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. D.O ́l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700092045 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.12.2015 kohtuotsusega KarS § 422 lg 1 järgi ja karistati 2 aasta tingimisi vangistusega katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 23.05.2016 määrusega pöörati kandmata karistus 2 aastat vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 22.08.2016 ja lõpp 22.08.2018. Kinnipidamisasutuses D.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 3. Vabanedes asub elama ema juurde aadressile xxx kus elab ka tema alaealine õde. Enne vangistust õppis xxx avaliku sektori majandust. Eesti keelt valdab hästi ja suhtleb vabalt. Eriala puudub. Peale vangistust plaan ülikoolis edasi õppida või xxx isa juurde minna. Vanglas on kinnipeetav korduvalt keeldunud töötamast, käesoleval ajal töötab majandustöödel koristajana. Teda toetavad ema ja vend. Aktiivseid nõudeid pole. Peale vabanemist saab enda sõnul xxx, kuid tööandjalt kirjalik kinnitus puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad ja vend. Kriminaalse taustaga sõpru ei ole. Isikul on tuttavaid, kes võivad mõjutada teda narkootiliste ainete tarvitamisele. Ema garanteerib pojale vabanemise korral ülalpidamise. Eluviis riskiv ja hoolimatu, sest korduvalt ületanud sõidukiirust ja ühel korral oli tagajärg traagiline. Alkoholi tarvitas vabaduses nädalavahetuseti. Tarvitas kanepit, mille tõttu pöörati ka karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja tingimuste rikkumine näitab hooletut suhtumist kriminaalhooldusesse. Isikul olnud korduvad distsipliinirikkumised, kaaskinnipeetavate ründamised ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik tunnistab kuriteo põhjuseid ja ajendeid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 1 kord. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32%. Viru Vangla toetab D.O tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt D.O soovib asuda elama ema juurde xxx. Toetav lähivõrgustik perekonna näol olmas. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetel vabaduses on tuttavaid, kes võivad mõjutada D.O narkootilise aine tarvitamisele. Seega vabaduses on olemas isikud, kelle negatiivsele mõjutusele D.O võib alluda. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub, kuna xxx pole andnud kijralikku kinnitust. Vanglas on keeldunud tööd tegemast, mille tõttu on ka mitu korda distsiplinaarkorras karistatud. Ema on nõus teda vabanemisel ülal pidama. Vangistuse ajaöl on tema suhtes algatatud kriminaalmenetlus KarS 121 lg 1 järgi. 28.12.2017 saabus kohtusse täiendav õiend, mille kohaselt on D.O garanteeritud vabanemisjärgseks töökohaks xxx. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi xxx. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. D.O taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud D.O ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et D.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.
D.O kannab vanglakaristust liiklussüüteoga surma põhjustamise eest. Tegu on täimtisele pööratud karistusgea, kuna ta ei suutnud täita talle kohtu poolt käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ja lähedaste toetus, vabanemisel on garanteeritud töökoht xxxs. vangistuse ajal on tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse KarS § 121 lg 1 järgi. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 3, mis näitab, et isik ei suuda alluda kehtestatud käitumisnormidele ka range järelevalvega asutuses. Isik on korduvalt keeldunud vanglas töötamast. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama ning järgima korrektselt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohus peab positiivseks seda, et isikul on olemas elukoht ja lähedaste toetus ning ta osales sotsiaalprogrammis xxx. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist, vangistuses olles ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades D.O kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ning asjaolu, et tegu on täitmisele pööratud karistusega, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.08.2018, ärakandmiseks on veel üle 7 kuu. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda ning täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohus andis D.O-le võimaluse kanda tingimisi karistust, mis aga kahetsusväärselt ebaõnnestus, ning karistus pöörati täitmisele. Seetõttu puudub kohtul usaldus, et D.O suudab edaspidi täita korrektselt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda
seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töökoht, lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – käitumiskontrolli nõuete rikkumine, distsiplinaarkaristused ja uus kriminaalasi vanglas. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Isik ei tunnista enda probleemi kanepi tarvitamisega, mis on uue kuriteo soodusteguriks. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu D.O temale Viru Maakohtu 18.12.2015 otsusega mõistetud ja 23.05.2016 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko /
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.