Liiklussüüteod

1-17-10810 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.09.2017, s.o 1 (üks) päev, ning mõista Pavel Tarasovile karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.10.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 (viis) kuud vangistust ehk 150 (ükssada viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd, ning mõista Pavel Tarasovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Pavel Tarasovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Pavel Tarasovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Pavel Tarasov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Kohtuotsuse jõustumisel võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Pavel Tarasovilt 1 (üheks) aastaks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Pavel Tarasov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Pavel Tarasovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: - väljavõte alkoholisisalduse mõõtmistulemuste kohta, mis asub kriminaaltoimiku tagakaanel – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Pavel Tarasovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, sõiduki teisaldamise kulud summas 43 (nelikümmend kolm) eurot ja kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et Pavel Tarasovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 892 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700083560 ning selgitus „Pavel Tarasov, 1-17-10810, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 19.01.2018 kell 16:00.

1-17-10810 Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 19.01.2018 kell 16:00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-17-10810 Süüdistatav tunnistas, et jõi ööl vastu 25.09.2017 2 liitrit õlut kangusega 5%. Pärast seda sattus tänaval peksmise ohvriks ning ta toimetati haiglasse. Auto seisis vanaema juures, Tallinna mnt 4. Haiglast vanaema juurde naastes ei tundnud, et oli joobes, pea valutas ning narkoos hakkas üle minema. Ta otsustas sõita koju. Politseiametnikud pidasid ta kinni, tal tuvastati alkomeetriga joove ning sellele ta vastu ei vaielnud. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuivõrd Pavel Tarasovi väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,95 mg/l, siis liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p-st 1 tulenevalt oli ta joobeseisundis ning taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud ning KarS § 424 kohaselt karistatav. Eelnevast lähtuvalt on Pavel Tarasovi käitumises tuvastatud 25.09.2017 kehtinud KarS § 424 redaktsioonis sätestatud süüteo objektiivsed tunnused so mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kuivõrd karistusregistrist nähtuvalt on Pavel Tarasovit varasemalt korduvalt sama teo eest karistatud, on alates 01.11.2017 vastav tegu kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt tarbis ta ööl vastu 25.09.2017 suures koguses 5%-list õlut. Kuid mootorsõidukit juhtima asudes ta enda sõnade kohaselt joovet ei tundnud, arvas, et on narkoosi mõju all. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik, et on 4-5 tundi enne sõiduki juhtimist tarvitanud suures koguses alkohoolset jooki ning pidi seega mõistma ja mõistis, et sellise lühikese ajavahemiku jooksul ei ole ta kainenenud. Tarasovit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadse rikkumise eest, mistõttu oli ta väga hästi teadlik alkoholi mõjust organismile, sh kainenemisele kuluvast ajast. Seega oli tema poolt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine pandud toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd pärast suure koguse alkoholi tarbimist pidi ta vähemalt möönma, et alkoholi kogus tema organismis võib ületada määra, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. Ülaltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et Pavel Tarasovi tegevuses on tuvastatud KarS § 424 (kehtivas redaktsioonis § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

1-17-10810 ja 28 päeva. Sellele liideti Viru Maakohtu 31.05.2013 kohtuotsuse järgi kandmata karistus (2 kuud ja 20 päeva) vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 348 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist on kohtu hinnangul välistatud rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamine. Teda on varem korduvalt samalaadsete rikkumiste eest kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Isegi varasema kohtuotsusega antud võimalus kanda mõistetud vangistust vabaduses ning teha asenduskaristusena üldkasulikku tööd, ei pannud teda hoiduma uue õigusrikkumise sooritamisest. Tarasov ei võtnud temale antud võimalust tõsiselt. Eriti ilmekalt kinnitab seda asjaolu, et Tarasovile oli eelmise kohtuotsusega pandud täiendava käitumiskontrolli nõudena alkoholi tarvitamise keeld. Seega süüdistuse esemeks oleva teoga rikkus Tarasov ühtlasi ka käitumiskontrolli nõudeid. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Võttes arvesse sooritatud süüteo raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (miinimummäära 0,20 ületamine mg/l võrra) ning korduvust, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on üle keskmise. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud mõista karistus keskmisele lähedases määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg-st 2 lähtuvalt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Pavel Tarasovit 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg - üks päev (25.09.2017) ning mõista Pavel Tarasovile karistuseks 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Arvestades, et kõnealune kuritegu oli pandud toime üldkasuliku töö teostamise ajal, tuleb KarS § 65 lg-st 2 ja § 69 lg-st 7 juhindudes suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.10.2016 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (150 tundi üldkasulikku tööd, ehk 5 kuud vangistust) ning mõista Pavel Tarasovile liitkaristuseks 1 aasta, 2 kuud ja 29 päeva vangistust. Antud juhul ei näe karistusseadustik ette võimalust kohaldada asenduskaristust või jätta mõistetud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui seadusandja taolise võimaluse oleks andnud, ei ole selle rakendamine antud juhul põhjendatud. Isik on kolmel korral sooritanud samalaadse süüteo. Talle on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses olles, kuid ükski rakendatud meetmetest ei ole suutnud panna Tarasovit hoiduma uuesti analoogse kuriteo sooritamisest. Lisaks eelnevale rikkus ta ka kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõuet – mitte tarvitada alkoholi. Tarasov ise selgitas rikkumist asjaoluga, et tema arvates ei hõlmanud kõnealune keeld õlle joomist. Kohtu hinnangul ei ole taoline põhjendus tõsiseltvõetav ning näitab väga selgelt Tarasovi ükskõikset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisesse. Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et suunamaks Pavel Tarasovit edaspidi õiguspärasele käitumisele ning pidades sealjuures silmas ka vajadust kaitsta ühiskonda ning õiguskorda tervikuna, tuleb antud juhul rakendada ka KarS § 50 lg 1 p-s 1 sätestatud lisakaristust – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Tegemist on meetmega, mis võimaldab uute süütegude ärahoidmise eesmärgil piirata teatud ajavahemikuks isiku õigusi tegutsemiseks valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Käesolevas asjas lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo (st sõiduki juhtimine joobeseisundis) korduva toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Kohtule esitatud tõendusteabest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse

1-17-10810 äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit enda liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks KarS § 50 lg-st 2 tulenevalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades, et Pavel Tarasovit on varasemalt korduvalt karistatud KarS § 424 järgi ning eelmise kohtuotsusega kohaldati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud uute süütegude toimepanemist, on kohtu hinnangul antud juhul vajalik kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks. Kuivõrd süüdistatav ei olnud kohtumenetluse ajaks vahi alla võetud, teatab kohus kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 414 lg-st 1 lähtuvalt Pavel Tarasovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohus tühistab Pavel Tarasovile valitud tõkendi, elukohast lahkumise keelu, kohtuotsuse jõustumisel.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313, 315.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.