Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

1-17-10930 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata kohustuseks heastada tekitatud kahju katseaja jooksul. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

Lk 2 / 4

1-17-10930 juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

H.A süüdistatakse selles, et tema olles Pärnu Maakohtu asjas nr xxx kohtumäärusega määratud viieks aastaks piiratud teovõimega M.L eestkostjaks kõigi asjade ajamiseks ja mida pikendati 30.09.2016. a kohtumäärusega viieks aastaks ning olles kohustatud eestkostjana tegutsema perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 206 lg 1 alusel muuhulgas kaitsma eestkostetava varalisi õigusi ja PKS § 202 ja § 183 lg 1 ja 3 kohaselt kohustatud eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega ning hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. H.A omades ajavahemikel asuvatele rahalistele vahenditele, omastas varalise kasu saamise eesmärgil ajavahemikul 06.02.2012. a kuni 20.04.2017. a eeluurimisega tuvastamata kohtades M. L kuuluvat raha järgmiselt: Eelpool loetletud toimingutega saadud raha ei kasutanud H.A eestkostjana eestkostetava M . L huvides, vaid võttis teadlikult endale eestkostetava raha või kandis teadlikult eestkostetava raha kolmandatele isikutele, millega rikkus PKS § 206 lg 1 ja § 183 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi ja omastas eestkostetava M. L kahelt Swedbank kontolt kokku 6353,26 eurot, mis on KarS § 121 lg 1 kohaselt oluline varaline kahju. Seega H.A, eestkoste teostamise nõuete rikkumisega, kui sellega põhjustati oluline varaline kahju, pani toime KarS § 171 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti H.A , kelle suhtes Pärnu Maakohus lõpetas 20.04.2017. a kohtumäärusega venna M. L suhtes seatud eestkoste ja kellele oli eestkoste ajal olnud juurdepääs alates 17.10.2016. a kuni 27.07.2017. a eestkostetava M. L xxx ning olles isik, kes oli eestkoste ajal omastanud eestkostetava raha, sisestas teadlikult peale eestkoste lõpetamist Pärnu Maakohtu 20.04.2017. a kohtumäärusest teada saamist, ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata kohtades ajavahemikul 23.04.2017 kuni 23.07.2017. a kasutajatunnuse ja püsiparooli, mille tulemusena käivitus pangaprogramm, mis avas Swedbank internetipanga M.L kontod ja H.A tegi tehinguid varalise kasu saamise eesmärgil eeluurimisega tuvastamata kohtades M. L kuuluva rahaga järgmiselt: Kokku omastas H.A varalise kasu saamise eesmärgil M. L kontodelt raha kokku 2378 eurot ja tekitas selles summas M. L varalise kahju. Seega H.A , teisele isikule varalise kahju tekitamisega andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil ja isiku poolt kes on varem toimepannud omastamise, pani toime KarS § 213 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: KarS § 171 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks aasta vangistust. KarS § 213 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks aasta üks kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks raskema karistuse suurendamise teel üks aasta kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui ei

Lk 3 / 4

1-17-10930 pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja kohustada katseajal täitma KaRS § 75 lg 2 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 1 alusel heastama tekitatud kahju katseaja jooksul.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 aluse l riigituludesse sundraha 705 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 100 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanu tsiviilhagi ja mõistab selle välja süüdimõistetult. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.