Liiklussüüteod

sätestatud kontrollnõudeid ning lisakohustusena mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Tartu Maakohtu 23. novembri 2017. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja R.R. u karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud ja 13 päeva vangistust, pöörati täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks on R.R. u vanglasse saabumise aeg. Kohtu motiivid olid seejuures järgmised. R.R. kinnitas, et on katseajal olles korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning põhjendas seda perekondlike probleemidega. Augustis on ta enda sõnul pöördunud alkoholi võõrutusravile ja talle on 14. augustil 2017. a tehtud T-protseduur, mille tagajärjel ta suutis 2 nädalat alkoholi mitte tarvitada. R.R. ule on käesoleval ajal esitatud kahtlustus kahes kehalise väärkohtlemise episoodis abikaasa suhtes. R.R. u sõnul see tõele ei vasta ning kuriteokahtlus on esitatud pahatahtlikult. R.R. viibis sellega seoses ka arestimajas ja oli eelnevalt alkoholi tarvitanud. Üldkasuliku töö tegemise ajakavade täpset mittetäitmist on ta põhjendanud sellega, et kolmel nädalavahetusel oli tal näiteks nohu ja köha. Kuna haigestumine algas nädalavahetusel, ei saanud ta perearsti poole pöörduda, aga esmaspäevast läks ta juba põhikohaga tööle. R.R. on sooritanud 251 üldkasuliku töö tundi. Kuigi erakorralisest ettekandest nähtub, et R.R. on rikkunud tegelikult ka üldkasuliku töö ajakava, ei ole kriminaalhooldusametnik talle seda ette heitnud. Ka muude käitumiskontrolli tingimuste täitmise osas etteheited puuduvad. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on R.R. sattunud arestimajja korduvalt seoses alkoholi tarvitamisega. 30. septembril 2017 on joove fikseeritud, 18. oktoobril 2017. a keeldus ta indikaatorvahendiga joobe tuvastamisest ja 22. oktoobril 2017. a ei olnud ta võimeline indikaatorvahendisse puhuma. R.R. on tunnistanud alkoholi tarvitamist, on selle kohta avaldanud ka täiendavaid fakte ja põhjendanud seda perekondlike probleemidega. R.R. on varasemalt nentinud, et ei tule alkoholiprobleemi lahendamisega iseseisvalt toime. Ta on väidetavalt ka 2017. a augustis pöördunud A-Kliinikusse võõrutusravile. Kohtul on info, et võõrutusravi positiivselt ei kulgenud – isik asus juba mõne nädala jooksul taas alkoholi tarvitama. Ka korduvalt alkoholitunnustega arestimajja sattumine annab kinnitust ravi mittetõhususest. Kohus nentis, et R.R. on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Samuti on tal olnud probleeme üldkasuliku töö sooritamisega. Süüdimõistetu käitumisel mõjuvad põhjused puuduvad. Seega tuleb tema käitumist pidada pahatahtlikuks ja karistuse tingimusi eiravaks. On ilmne, et R.R. on karistuse kandmisesse suhtunud äärmiselt ükskõikselt ega ole kohtu usaldust ära teeninud. R.R. u käitumist ei ole muutnud ka käesoleva aasta märtsis kohtule praktiliselt samadel asjaoludel esitatud erakorraline ettekanne ning talle antud uus võimalus näidata end positiivsest küljest. Oktoobris fikseeritud joove näitab, et R.R. ei suhtu alkoholi võõrutusravisse täie tõsidusega. Teda on alus kahtlustada ka uute kuritegude toimepanemises. Seega on alust arvata, et oma karistusest R.R. järeldusi teinud ei ole. Tegemist ei ole seaduskuuleka isikuga. Taolist

käitumist arvestades on kohtul igati alus arvata, et R.R. ei suuda karistuse kandmist vabaduses nõuetekohaselt jätkata.

MÄÄRUSKAEBUS

Kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu 23. novembri 2017. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta R.R. ule võimalus jätkata üldkasuliku töö tegemist. R.R. tarvitas alkoholi probleemide eskaleerumise tõttu abikaasaga. Oskamatus kuhjunud probleemidega toime tulla tõi kaasa enesekontrolli kaotuse. Praeguseks on R.R. abikaasaga suhted katkestanud, plaanib abielu lahutamist ja lapsega suhtluskorra kehtestamist. Uue elukaaslasega on suhted head. Vaatamata kohtu märgitule, et R.R. on rikkunud üldkasuliku töö sooritamise ajakava, ei ole erakorralises ettekandes seda talle ette heidetud. Kriminaalhooldaja vaid märkis istungil, et R.R. on jätnud mõnel korral tööle tulemata, kuna oli haige, ent arstitõendit esitatud ei ole. Kaitsja leiab, et R.R. u selgitas, et ta töötas 5 päeval nädalas ja oli mõnel korral nädalavahetuseti haigestunud viirushaigusesse, siis oli ta kodus. Arstitõendit ta esitada ei saanud, kuna perearst nädalavahetuseti vastu ei võta. Kaitsja leiab, et selline selgitus on eluliselt usutav, sest nädalavahetuseti perearst vastu ei võta. R.R. on kindel, et ta suudab jätkata karistuse kandmist vabaduses, sest keeruline eluperiood on nüüd möödas ja alkoholi ta enam ei tarvita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

Apellatsioonikohus leiab, et Tartu Maakohtu 23. novembri 2017. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtus ei vaidlustata asjaolu, et R.R. on rikkunud alkoholitarvitamise keeldu ja ka üldkasuliku töö sooritamise ajakava (tõsi, erakorralises ettekandes ei ole ajakava rikkumist talle ette heidetud). Kaitsja sisuline vastuväide maakohtu määrusele seisneb selles, et R.R. ule tuleks anda uus võimalus, sest ta on veendunud, et ei tarvita enam alkoholi ning arvestada, et kriminaalhooldusalune oli haige nädalavahetustel, mil tal ei õnnestunud arstitõendit hankida. Kohtukolleegium märgib, et sisuliselt samade väidetega esinesid R.R. ja tema kaitsja ka maakohtus (vt maakohtu määrus lk 2 ja 3). On tõsi, et KarS § 69 lg 6 annab kohtule kaalutlusõiguse süüdlase rikkumistele reageerida ka teisiti kui vangistuse täitmisele pööramisega, näiteks on võimalik määrata ka täiendavaid kohustusi või pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 69 lg 6 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine. Praegusel juhul see nii ei ole. Maakohtu määrusest nähtub selgelt, et karistuse täitmisele pööramine on möödapääsmatu, kuna R.R. on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja seda isegi olukorras, kus kohus andis talle uue võimaluse. R.R. u puhul ei ole andnud soovitud tulemust ka võõrutusravi, sest isik hakkas juba mõne nädala jooksul uuesti alkoholi tarvitama. Maakohus on välja toonud sellegi, et R.R. on korduvalt sattunud alkoholi tarvitamise tunnustega arestimajja. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).

Antud juhul on R.R. esitanud käitumiskontrolli nõuete rikkumise põhjusena probleemid abikaasaga. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega kohtupraktika mõttes. Alkoholi tarvitas R.R. tahtlikult, tema põhjendused on otsitud ja ei välista korduvrikkumiste toimepanemist asjaolude muutumisel. Kohtukolleegiumi hinnangul on R.R. u rikkumiste põhjused otsitud ja kantud eesmärgist vangistuse täitmisest pääseda. Väärib märkimist, et R.R. ut on korduvalt karistatud KarS § 424 järgi. Seega ei saa tema alkoholismi põhjused olla mõjutatud vaid isiku välistest teguritest nagu halvad suhted perekonnas. R.R. ule koostatud kolm kirjalikku hoiatust ning kaks erakorralist ettekannet alkoholikeelu rikkumise eest osutavad sellele, et isik ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma. R.R. ut ei hoia alkoholist eemal ka karistushirm. Seetõttu puudub igasugune alus uskuda kaitsja määruskaebuse väiteid, et R.R. suudab jätkata karistuse kandmist vabaduses, sest keeruline eluperiood on nüüd möödas ja alkoholi ta enam ei tarvita. Isegi kui uskuda, et R.R. jättis üldkasuliku töö ajakava täitmata mõjuval põhjusel, on alkoholikeelu rikkumine sedavõrd raske rikkumine, et tingib tema karistuse täitmisele pööramise. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks kaks tundi (neli pooltundi), mille eest ta palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must riigi õigusabi tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Määruskaebuse maht on 1,5 lehekülge, millest ca pool lehekülge moodustab menetluse käigu kirjeldus. Kaitsja põhjendustes, mis hõlmavad ca ühe lehekülge, on õigusliku argumentatsioonina välja toodud R.R. u kohtuistungil antud selgitused, milliseid maakohus on lahendit tehes juba arvestanud. Maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium kaks pooltundi, millele vastav tasu on 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R.R. u kanda.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.