lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-3703/32

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 06.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-3703/32
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1154
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-3703/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja27.08.20091-09-3703/15Tallinna Ringkonnakohus17.11.20091-09-3703/38Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.01.20181-09-3703/56Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja04.12.20181-09-3703/62Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium14.01.20191-09-3703/83Riigikohtu kriminaalkolleegium30.10.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
1-24-5035/92Riigikohtu kriminaalkolleegium17.04.20261-15-7765/145Riigikohtu kriminaalkolleegium11.06.20253-22-722/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja29.05.20233-20-915/47Riigikohtu halduskolleegium26.01.20222-10-43045/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.01.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-09-3703

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2017. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-09-3703

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Abiprokurör Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Heiki Reemanni tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

HEIKI REEMANN

Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: 38707260226; garanteeritud töökoht (vabanemisel): xxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

21.11.2017. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta Heiki Reemann temale Harju Maakohtu 27.08.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-3703 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-09-3703/97
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
03.12.2020

Harju Maakohtu 27.08.2009. a otsusega tunnistati Heiki Reemann süüdi KarS § 114 p 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 14 aastat vangistust, ja KarS § 404 järgi, mille eest mõisteti talle

karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Heiki Reemannile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel leti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 25.01.2010. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.2008. a ja lõppeb 04.11.2023. a. Vangla ei toeta Heiki Reemanni vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Tegemist on MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik poolt pakutava majutusüksusega aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tegemist on ajutise elamispinnaga vanglast vabanenud isikutele. Igale majutusüksuse kliendile eraldatakse oma tuba suurusega 12 m2. Majutusüksuse üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sotsiaaltöötajaxxxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Heiki Reemanni tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Heiki Reemanni ennetähtaegsset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Heiki Reemann selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Heiki Reemanni, leiab, et Heiki Reemanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
2.Heiki Reemann kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Heiki Reemann temale mõistetud karistusajast (15 aastat) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Heiki Reemann andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja.

Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Heiki Reemanni vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Tegemist on ajutise elamispinnaga. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sotsiaaltöötaja xxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on elukoht sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Heiki Reemanni vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.

3.KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Heiki Reemann on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Seega kannab Heiki Reemann käesoleval ajal esmakordselt karistusena täitmisele pööratud vangistust. Heiki Reemann on süüdi mõistetud eluvastase süüteo, s.o mõrva eest, mis on toimepandud omakasu ajendil ning süütamise eest, mille Heiki Reemann pani toime mõrva varjamise eesmärgil. Kohtu hinnangul on Heiki Reemanni poolt toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. Heiki Reemann on süüdi mõistetud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel on inimene elu kaotanud. Lisaks arvestab kohus, et Heiki Reemann pani eluvastase süüteo toime oma vanaema suhtes, s.o lähedase inimese. Heiki Reemann on kannatanu suhtes kasutanud äärmist jõhkrust - lõikas kannatanul kõri läbi ja lõi noaga korduvalt kehasse. Kuriteo toimepanemise motiiviks oli omakasu, kuna pärast kannatanult elu võtmist võttis Heiki Reemann ära kannatanu pangakaardi, millega võttis sularahaautomaadist välja kokku 40 000 krooni sularaha. Lisaks peab kohus oluliseks sedagi, et mõrva varjamise eesmärgil süütas Heiki Reemann kannatanu korteris voodil oleva lina, lootuses süüdata kogu korter. Oma tegevusega põhjustas Heiki Reemann korteriomanikule olulise kahju ning seadis ohtu ka teiste korterelamu elanike elud ja tervise. Kuriteod pani Heiki Reemann toime tingituna narkosõltuvusest – 4 aastat enne vangistust tarvitas kanepit igapäevaselt. Kohus ei ole veendunud, et Heiki Reemann on käesolevaks ajaks täiel määral teadvustanud temal esinevat narkoprobleemi ja seega ei ole piisavalt maandatud võimaliku tagasilanguse riskid. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et üliraske kuriteo ja selle varjamise eesmärgil toimepandud kuriteo eest mõisteti Heiki Reemannile liitkaristuseks 15 aastat vangistust, millest Heiki Reemann on ära kandnud ligikaudu 9 aastat 1 kuu vangistust. Kohus, hinnates toimepandud kuritegude asjaolusid ja senini ärakantud karistusaega, on seisukohal, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega. Samuti ei ole Heiki Reemanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt esimesel võimalusel kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. 3.2 Vangistuse jooksul on Heiki Reemann läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening. Lisaks on Heiki Reemann läbinud töövihiku Viha ja kriitika süvaanalüüsi. Heiki Reemann on vangistuses omandanud keskhariduse. Alates 19.01.2015. a töötab Heiki Reemann AS-is EVT lukksepa ametikohal. Heiki Reemann osaleb toetava tegevusena loovteraapias. Heiki Reemannil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Eeltoodust lähtudes peab kohus Heiki Reemanni käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.3 Vabanemise korral on Heiki Reemannil võimalus elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmajutusüksuses asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Tegemist on ajutise elamispinnaga, kus igale majutusüksuse kliendile eraldatakse tuba. Elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping kuueks kuuks, mida vajadusel saab pikendada ühe aastani. Lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Pisteliselt teostataks alkoholi- ja narkootikumide tarvitamise kontrolli. Heiki Reemanni lähedasteks on tema vanemad,

kellega Heiki Reemann on vangistuse jooksul jätkanud suhtlemist. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Heiki Reemanni vanemad ei soovi, et poeg vabanemise korral nende juurde elama asuks. Kohus peab positiivseks sedagi, et vabanemise korral on Heiki Reemannil garanteeritud töökoht AS-is Jumax metallitöödel. Heiki Reemannil on vabanemisfondis 1410 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldab esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid.

4.Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Heiki Reemanni puhul esineb positiivseid asjaolusid (varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed tingimused), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik). Sellest lähtuvalt tuleb Heiki Reemannil jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.