Liiklussüüteod

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.10.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava A.I kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.06.2017.a otsusega KarS § 423 ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 8 kuu ja 28-päevase vangistusega.

järgi

Karistuse kandmise algus oli 13.06.2017.a ja lõpp on 13.03.2018.a. A.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda, vanglas viibib kolmandat korda. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

A.I kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et A.I soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda ema juurde aadressil xxxx. Ema töötab ja on nõus poega nii moraalselt kui materiaalselt toetama. xxxx OÜ tegevjuht kinnitas töötamist nende firmas ja töötajate vajaduse korral saab ka edaspidi tööd. A.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha A.I vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on nõus minema psühhiaatri juurde, et lahendada probleem alkoholiga. Olemas töö- ja elukoht, toetav perekond. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud A.I ja kaitsja arvamused, leiab, et A.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 5 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajadust ning on suuteline alluma kehtivatele reeglitele. Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud A.I mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav tarvitab alkoholi, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuigi vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist, on kinnipeetava kohta esitatud iseloomustuses kinnipeetava suhtes toodud ka positiivset. Nii on vangla välja toonud, et kinnipeetava käitumine vanglas oldud aja jooksul on olnud hea, kinnipeetava suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne ja on valmis täitma pandud kohustusi, omab enda sõnadel motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest ja otsib selleks lahendusi, sest peab vangistust ebameeldivaks. Samuti on vangla välja toonud, et vestluses rahulik ja pigem soovib enda sõnadel konfliktist hoiduda, olemas reaalsed eesmärgid, mis seotud õigusrikkumistest hoidumise ja pere toetamisega. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samuti arvestab kohus, et kuna kinnipeetava karistusaja lõpp on ligikaudu 3 kuu pärast, kuid vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud, on kinnipeetav kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab A.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on A.I olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning A.I on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.