Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

1-17-10950 -

Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algus 24.11.2017.

ASJAOLUD

O.W-le on süüdistus esitatud selles, et tema xxx kella xx varastas vaba juurdepääsu teel korterist aadressil xxxx, Vj. M. kuuluva Swedbank AS pangakaardi ja varalise kasu saamise eesmärgil, ilma V. M.’i loata, kasutades V. M. kuuluvat pangakaarti ning selle pin-koodi, võttis V. M. arvelduskontolt xxx 28.12.2015.a. kell xxx asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00187 sularaha 200,00 eurot ning kell xxx sularahaautomaadist nr HAN00103 sularaha 50,00 eurot. Kokku võttis O.W V. M. arvelduskontolt sularaha summas 250,00 eurot, tekitades oma tegevusega sellises summas kannatanule varalist kahju. Peale selle O.W , olles varem toime pannud arvutikelmuse, taas ajavahemikul xxx hommikuni varastas vaba juurdepääsu teel korterist aadressil xxx R.L. kuuluva ja M.L. kasutuses olnud Swedbank AS-i pangakaardi ja kasutas varastatud pangakaarti ning talle varasemalt teadaolevat pin-koodi ilma R. L.loata järgmiste tehingute tegemiseks:

1-17-10950 -xxx asuvast xxx sularahaautomaadist HAN00187 võttis R. L. arvelduskontolt nr xxx välja sularaha 2 x 200,00 eurot; xxx sularahaautomaadist HAN00686 võttis R. L. arvelduskontolt nr xxx välja sularaha 400,00 eurot; -xxx ja kahel korral kell xxx sularahaautomaadist HAN00665 võttis R. L. arvelduskontolt nr xxx välja sularaha 80,00 eurot ja 2 x 20,00 eurot. Kokku võttis O.W R. L. arvelduskontolt välja sularaha summas 920,00 eurot, tekitades oma tegevusega sellises summas kannatanule varalist kahju. Seega pani O.W toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, so KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus O.W süüditunnistamist KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ning palub mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KrMS § 202 lg 6, arvestada karistuse mõistmisel täidetud kohustuse osa, so 3 tunni üldkasuliku töö sooritamist, mis ümberarvestatult on 3 päeva vangistust ja mis arvata karistusest maha ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui O.W 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. O.W on nõustunud tsiviilhagi summadega ja need kuuluvad O.W-lt väljamõistmisele täies ulatuses. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav O.W on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb O.W süüdi tunnistada KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud

1-17-10950 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p -dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2017.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 470 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 705 eurot (470*1,5=705). Menetluskulud tuleb välja mõista O.W-lt . Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.