Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. november 2017 Rapla
Kriminaalasja number
1-16-5282
Kohtunik
Anne Randjärv Aivi Meister
Istungisekretär Arutatav asi
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametniku Piret Jaakbergi erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu Kaitsja
M.F XXX elukoht: xxxxxxx, xxxxxx xxxxx, viibib vahi alla alates 08.11.2017 (?) Vandeadvokaat
Kohtuistungi toimumise aeg
15.11.2017
Pöörata M.F-ile Pärnu Maakohtu 14.06.2016 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viis) kuud ja 28 päeva, täitmisele. Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.11.2017. Vandeadvokaat Eve Jundasele kuulub väljamaksmisele kohtuistungil osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot (koos käibemaksuga).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu.
Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad Pärnu Maakohtu 14.06.2016 otsusega tunnistati M.F süüdi KarS § 423-1 järgi ja ka ristati vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud karistust täitmisele 18-kuulise katseajaga ja kohustati M.F täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. 08.03.2017 esitas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhoolduskosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametnik Piret Jaakberg kohtule erakorralise ettekande taotlusega M.F-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Alates 26.01.2017 süüdimõistetu enam registreerimistele ei ilmunud ning erakorralise ettekande esitamise ajal oli tema asukoht kriminaalhooldusametnikule teadmata. Pärnu Maakohtu 13.03.2017 määrusega kuulutati M.F tagaotsitavaks ja vahistati. 09.11.2017 peeti M.F politseitöötajate poolt kinni. 09.11.2017 toimunud küsitlemisel eeluurimiskohtuniku juures avaldas süüdimõistetu, et sõitis 22.01.2017 Hollandisse, kust naasis 30.10.2017. Läks välismaale seetõttu, et ei leidnud Eestis tööd. 15.11.2017 kohtuistungil osalenud kriminaalhooldusametnik Reet Langi taotleb M.F-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Süüdimõistetu on rikkunud kontrollnõudeid - lahkus kriminaalhooldusametnikult luba küsimata välismaale, viibis seal vastavat luba omamata üheksa kuud ja ei täitnud registreerimiskohustust. M.F on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh ka tingimisi vangistusega, mistõttu olid talle katseajal kehtivad kontrollnõuded väga hästi teada. Süüdimõistetu põhjendab Eestist lahkumist sellega, et ei saanud epilepsia tõttu Eestis tööd. Kriminaalhooldusametnik nõudis ka kogu aeg tööle asumist ja süüdimõistetu ei julgenud enam registreerimisele minna. Tal on palju trahve maksta, seetõttu on vaja töötada. Eestisse tuli pensionit pikendama. Praegu oleks ta valmis kriminaalhooldust jätkama. Kaitsja palub karistust mitte täitmisele pöörata, arvestades M.F tervislikku seisundit. Ta on 15 aastat epilepsiat põdenud. Asja arutamine tuleks edasi lükata ja küsida tõend tema tervisliku seisundi kohta. M.F ei saanud täpselt aru kriminaalhooldusest või suhtus sellesse kergemeelselt. Ta on trahve tasunud ja lubab minna tööle. Kohtu seisukoht Pärnu Maakohtu 14.06.2016 otsusega allutati süüdimõistetu käitumiskontrollile ja ta oli kohustatud täitma järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatisvahendite kohta, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piires oma elukohast lahkumiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. 2017. aasta jaanuarikuus Eesti territooriumilt lahkudes ja välismaale elama ja tööle asudes rikkus M.F teadlikult ja tahtlikult kõiki talle kohtuotsusega kehtestatud kontrollnõudeid. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli
M.F katseajal kehtivatest kontrollnõuetest väga hästi teadlik ja need olid talle arusaadavad, mistõttu sai olla tegemist vaid tahtliku rikkumisega. Süüdimõistetu esitatud põhjendused oma käitumisele on asjakohatud ega saa olla õigustuseks kontrollnõuete rikkumisele, kuna nimetatud nõuete täitmine oli tema vangistusest vabastamise tingimuseks. Kohus leiab, et M.F-ile Pärnu Maakohtu 14.06.2017 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o viis (5) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva tuleb pöörata täitmisele. Kui süüdimõistetu on parandamatult haige, mille kohta kohtul käesoleval ajal andmed puuduvad, on tal õigus taotleda karistusest vabastamist KarS § 79 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.