Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

XXXXXX.

kaitsja Argo Küünemäe apellatsioon jätta

2(27)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3(27)

2.2 O.K-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava ametialase võltsimise ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamise. 2.3 H.A-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava ametialase võltsimise ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamise.

4(27)

nõuetele. Üleskirjutustes puuduvad igasugused andmed, millise sõiduki osas on tehnilist kontrolli teostatud. Samuti on väidetavate puuduste üleskirjutus tehtud käsikirjaliselt ja puuduvad igasugused viited, kes ja millal need on tehtud ning puudub vastav kinnitus allkirja või ettevõtte pitsati näol. Ilmselgelt ei vasta Tehnokulleri pealdist kandev paber dokumendi nõuetele. Nimelt on mingile teadmata sõiduvahendile tehtud piduritest ja piduritesti kohaselt on sõiduki piduritega kõik korras. Samas on hilisemalt kantud käsikirjaliselt paberile märge nagu oleks käsipidur sõiduvahendil peale jäänud. Paberist puudub selle originaal, vaid on esitatud koopia, mille on väidetavalt kinnitanud TS. Samuti ei ole nimetaud sõidukile 05.11.2015.a heitgaasitesti väljaprindilt nähtav, millisele sõidukile test tehtud on, milline on olnud tundmatule sõidukile tehtud heitgaasitesti ajal mootori töötemperatuur. Samuti puudub väljaprindil allkiri. 3.2.4 Süüdistatav ei tunnista, ka talle süüdistusaktis tehtud etteheidet, nagu oleks ta võtnud altkäemaksu Arvo Tafinault. Arvo Tafinovil puudus igasugune põhjus ja vajadus anda T.J-ile altkäemaksu sõiduvahendite ülevaatuse eest. Prokuratuuri etteheited on paljasõnalised ja eelarvamuslikud. Menetluse käigus on kõik tunnistajad kinnitanud, et keegi ei ole tehnoülevaatuse eest meelehead andnud vaatamata sellele, et T.J on isikutele inimlikust rumalusest ja rumalast heatahtlikkusest vormistanud tehnilise ülevaatuse olukorras, kus reegleid järgides ei oleks pidanud seda tegema. Ei ole eluliselt usutav, et T.J võtab sõbralt altkäemaksu ja võhivõõrastele tuleb inimlikust rumalusest ja kaastundest vastu. 3.3 Apellant asub seisukohale, et tunnistaja AO ei oleks tohtinud üle kuulata kaugülekuulamise korras, kuna puudusid KrMS § 69 sätestatud eeldused. Kuna kaugülekuulamise eeldused ei olnud täidetud, siis ei ole tunnistaja poolt kaugülekuulamisel antud ütlused lubatavad ja tuleb jätta lubatavate tõendite loetelust välja. 3.4 Apellant asub seisukohale, et 18.02.2016.a koostatud jälitustoimingu protokoll, milles positsioneeriti süüdistatava abonentnumbrit XXXXXXXXXX perioodil 25.09-30.09.2015 a. (jälitustoimingu luba nr PL47/2015) ei ole lubatud tõend, kuna kaitsja ei saanud positsioneerimise andmetega tutvuda. Kuna kaitsjal ei olnud kohtueelse menetleja poolt tingitud põhjustel võimalik tutvuda 18.02.2016.a jälitusprotokolli positsioneerimise andmetega, siis ei saanud kaitsja veenduda, kas protokolli kantud andmed on tõepärased. Kuna kaitsja ei saanud kontrollida positsioneerimisandmete tõepärasuses, siis ei ole ka 18.02,2016 a koostatud jälitustoimingu protokoll lubatud tõend käesolevas menetluses (jälitustoimingu luba nr PL47/2015, mille alusel positsioneeriti süüdistatava abonomentnumbrit XXXXXXXXXX perioodil 25.09-30.09.2015.a). 3.5 Apellant leiab samuti, et maakohus on vääralt asunud seisukohale, et jälitustoimingute load on antud seaduspäraselt ja põhjendatult. Meenutame, et maakohus leidis üksnes ühel juhul, et süüdistatav on saanud altkäemaksu 12 õllepudeli näol. Kõikides teistes episoodides ja kõikide teiste süüdistatavate puhul ei ole tegu altkäemaksu võtmise või andmisega, vaid dokumendi võltsimise süüdistustega. Seega tõendab eelöeldu, et uurimisasutusel puudus igasugune eelinformatsioon ja põhjendatud kahtlus, et antud juhul on tegu altkäemaksu kahtlustega ja uurimisasutus eksitas kohut jälituslubate taotlemisega. Ainukeseks viiteks, et süüdistatavad võivad võtta altkäemaksu oli mõnede teiste Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevate ülevaatuspunktide kohta saadud vihjed. Samuti ei saa kaitsja nõustuda maakohtu aruteluga, et jälitusload olid hädavajalikud, kuna tehnilise ülevaatuse ajal ei viibi juures teisi isikud. auto Tehnilise ülevaatuse reeglite ja dokumendi võltsimise fakte oli ja on võimalik tavaliste menetlustoimingutega hõlpsasti ja ilma jälitustegevuseta teostada.

5(27)

3.6 Süüdistatavate K.M , O.K ja H.A kaitsja Ljudmilla Tamar taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 29.08.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-4875 ning teha asjas nr 1-16-4875 uus otsus, millega mõista K.M , O.K ja H.A õigeks. 3.7 KrMS § 3051 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. KrMS § 312 sätestab, et kohtuotsuse põhiosas esitatakse mh kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-41-12, 3-1-1-47-04). Apelleeritav kohtuotsus sellistele nõuetele ei vasta. 3.8 K.M , O.K ja H.A ei ole ametiisikud KarS § 288 lg 1 tähenduses. Otsuse toodud seaduse sätetest ja kohtupraktikast paistab esmapilgul küll süüdistatavate ametiseisund, kuid nende õigused ja kohustused ei ole täielikult hõlmatud avaliku ülesande täitja rolliga. KarS § 288 kohaselt ametiisikuks on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Seega on oluline tuvastada, et süüdistatavatel on ametiseisund, mida kohus on oma otsuses ka teinud. Samas ei ole kohus arvestanud teiste kriteeriumitega, mis iseloomustavad avaliku ülesande mõistet. Isikule karistusõiguslikus mõttes ametiseisundi omistamine lähtub nii isiku ametikohast ja -juhendist kui ka tema tegelikust rollist otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel ametiasutuses (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-95-12 p 14.2). Vastavalt LS § 191 lg 1 on K.M Maanteeametiga sõlmitud halduslepingu äriühingu töötaja töölepingu alusel, kuid vastutavaks riigi ees jääb siiski äriühing. Ülevaataja atesteerimistunnistustega on (oli) süüdistatavatele antud õigus teatud kategooriate sõidukitele ülevaatuse teostamiseks, mitte kohustus seda teostada. Ka ei ole nimetatud kohustust Tehnilise Ülevaatuse OÜ -l, sest halduslepingu on võimalik igal ajal lõpetada. Halduslepinguga ei ole ette nähtud ei kontrollitavate sõidukite arvu ega tasu, mida riik äriühingule riigi ülesannete täitmise eest tasub. Riik ei tasu tasu ka ülevaatajatele; need saavad oma ülesannete eest tasu äriühingult. Riik pole siiani kehtestanud ülevaatuse kui teenuse tasumäärasid. Lisaks, sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli ülesande täitmine vastandub LS § sõidukite omanikele pandud kohustusele, et nende sõidukid vastaksid kehtestatud nõuetele ja peavad läbima tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Apellandid aga ei saaks oma ülesandeid täita, kui sõidukite omanikud oma sõidukitega kontrolli ei tule. Apellandid on seisukohal, et nende puhul on tegemist sellise avaliku teenuse osutamisega, millega ei kaasne võimu teostamist, seega teenuse osutamisel ei ole isikul ametiseisundit. Süüdistatavatel ei olnud haldamis- ega juhtimisülesandeid; nad ei kuulunud äriühingu juhtkonda. Ülevaatajate otsused, kas ülevaatusele tulnud sõiduk vastab tehnonõuetele (märge “tehniliselt koras”) või muul juhtudel (märge “esitada korduvülevaatusele”, „ ”, „ ”) tehakse avastatud rikete või puuduste iselooomu, ohtlikkust ja arvu arvestades (MKM kinistri määruse nr 77 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 10). Nende otsuste tegemise eest vastutab aga äriühing ja järelevalve teostab Maanteeamet. 3.9 Jälitustoimingute tulemusena saadud tõendid on lubamatud, sest neid toiminguid teostati õigusvastaselt. Kohus ei oleks tohtinud lubamatutele tõenditele tugineda. KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja

6(27)

andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. 01.01.2013 jõustunud KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on nõuded jälitustoimingu seaduslikkusele muutunud rangemaks ja kohtulik järelkontroll eeluurimiskohtuniku antud jälitustoimingu loa seaduslikkuse üle ei kõrvalda enam nt puudulikult põhjendatud määruse alusel saadud tõendi lubamatust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-14-14). Apellandi hinnangul ei hinnanud maakohus nende toimingute vajalikkust viimase abinõu ehk ultima ratio-põhimõtte valguses. Argumendil, et kuritegu on pandud toime varjatult, pole sedavõrd üldisel kujul esitatuna jälitustoimingu vajalikkuse üle otsustamisel kaalu (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-112-16 p 36). Põhjendatud kuriteokahtluse kui jälitustoimingu tegemise ühe eelduse olemasolu ei ole esile toodud. Piirdutud vaid umbmäärase märkega, et “isik võtab altkäemaksu”. Konkretiseerimata, kes see isik oli. Apellantidele pole altkäemaksu võtmise süüdistust esitatud. Jälitustoimingu eelduste olemasolu põhistamisel ei saa piirduda jälitustoimingu vajalikkuse deklaratiivset laadi tõdemisega. Kohtu järeldused peavad olema seostatud olemasoleva tõendusliku baasiga. Kohus on viidanud vaid ühele kõnele A.Tafinovi ja T.J-i vahel 10.10.2015, et justkui on saadud nende isikute suhtes tõendusmaterjal. Apellant märgib, et päringute tegemiseks oli ajaliselt juba JT luba väljastatud, sest see asjaolu on samuti oluline JT kui tõendi lubatavuse hindamiseks. Nimetatud asjaolud on kohtu poolt kontrollimata, mille tõttu 11.08.2015 ja 24.08.2015 load on õigusvastased ja seega saadud tulemusi tuleb jätta tõendikogumist välja. Jälitustegevus H.A suhtes 22.10.2015, 10.10.2015 ja 11.11.2015 (süüdistuse episoodid) ja O.K suhtes 15.10.2015, 02.10.2015, 07.10.2015, 10.10.2015 ja 11.11.2015 oli edaseaduslik ning jälitustegevuse käigus saadud tõendid tuleb tõendikogumist välja arvata, kuna nende isikute suhtes luba varjatud jälgimiseks puudus, st isikud ei olnud jälitustoimingule allutatud. 3.9.1 Erilist tähelepanu tuleb pöörata kohtumäärusele nr KM232/2015, millega rahuldati 05.11.2015 prokuröri taotlus kuriteo matkimiseks ning muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus 09.11.2-19.11.2015 (otsuses ekslikult 2017) ja millele eelnes riigiprokuröri 04.11.2015 luba politseiagendi kasutamiseks ajavahemikus 04.11.2015-04.01.2016. K.M ja T.J varjatud jälgimine oli eelnevalt lubatud alates 25.09. kuni 17.11.2015. Prokuröri taotluse esitamise ajaks 05.11.2015 ei olnud jälitustoimingute käigus avastatud altkäemaksu võtmise fakte ühtegi apellandi suhtes; avastati vaid ülevaatuse teostamise metoodika rikkumisi, mis ei andnud mitte kuidagi alust altkäemaksu kahtluste püsimiseks ja täiendavate jälitustoimingute läbiviimiseks. Kohtuotsusest ei selgu, millel siis kahtlused väidetavalt püsisid. 3.9.2 Lisaks peavad apellandid märkima, et esimesed toimingud sõidukiga, mida kuriteo matkimiseks kasutati, teostati juba 5.11.2015, kui viidi nimetatud sõiduk eelnevaks kontrolliks Tehnokuller OÜ ülevaatuspunkti. Sõiduki piduritest trükiti välja kell 10:13, seega alustati sõiduki kontrollimisega juba 5-10 minutit varem, sest piduritest tehakse esimesena. Nimetatud dokument kasutati H.A , O.K ja T.J-i süüdistuses 11.11.2015 episoodis. Kohus ei kontrollinud ega veendunud selles, kas kohtumäärus oli tehtud enne seda kellaaega. Kui kohtumäärus tehti pärast seda kellaaega, siis enne seda alustatud jälitustoiming, mille osaks oli ka kuriteo matkimine, oli ebaseaduslik. 3.9.3 Ametialase võltsimise tõendamise seisukohalt ei ole kohus üldse JT lube kontrollinud, kuna sellega seotud põhjendused kohtul puuduvad. Ebaõige on kohtu viide Riigikohtu lahenditele (otsuse lk 29 lõpus), et kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda

7(27)

seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks jälitustoimingute tegemine lubatud. Ametialast võltsimist ei oleks saanud avastada jälitustoimingute käigus, kuna kontrollkaartide koostamine andmebaasis toimus teises ruumis, kus jälitustegevust ei olnud korraldatudki. Kas ülevaatust viidi reaalselt läbi või mitte (mida jälitusega avastati) või kas ülevaatusele tulnud sõidukil olid vead ulatuses, mis ei võimaldaks ülevaatust läbida (jälitusega ei ole võimalik tuvastada), ei ole ühtegi kuriteokoosseisu tunnused, mille tõttu oleks sellise tegevuse jälitamine põhjendatud. Apellandid on seisukohal, et antud juhul kriminaalmenetluse ajendiks ei olnud kellelegi vihjed sellele, et keegi Tehnilise Ülevaatuse OÜ -le kuuluvas tehnoülevaatuspunktis võtab altkäemaksu, vaid koguti info teabehanke korras. Seda kinnitavad otseselt Eesti Päevalehe 7.10.2016 artiklis “Korruptsioon tehnoülevaatusel. Vahele jäid 150 autoomanikku ja 12 ülevaatajat” Ka sellest tulenevalt ei ole jälitustoimingud K.M , O.K ja H.A suhtes olnud põhjendatud ning nende kaudu kogutud tõendid ei ole lubatavad. 3.10 Süüdistatavad tuleb õigeks mõista ainuüksi seetõttu, et kuriteo objektiivne külg on tõendamata ning puudub ka süüdistuses. KarS § 299 objektiivne külg, et teo toimepanemisel saabub kahjuliku tagajärjena dokumendi võltsimine, sisult ebaõigete andmetega dokumendi laskmine õiguskäibesse. Nagu toodud KarS Kommenteeritud väljaandes (III trükk, 2009) KarS § 299 kohta, on süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks dokumendi võltsimine või võltsitud dokumendi väljaaandmine. Võltsimise objektiivne koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda KarS § 344 (dokumendi võltsimine) kohta õiguskirjanduses kirjeldatule. Vaidlust pole selles, et käesoleval juhul on vaidluse all intellektuaalne (mitte materiaalne) võltsimine. Intellektuaalne võltsimine on sisult lihtne, st andmete kandmine dokumenti, mis ei ole sisult õiged. Kohus ei ole täpselt nimetanud dokumenti, mida võltsiti. Kohtuotsuse kohaselt tegemist on tehnoülevaataja poolt ülevaatuse tulemusena koostatud kontrollkaardiga, mille andmed kantakse Maanteeameti andmebaasi. Kaitse oli algusest peale seisukohal, et saab võltsida vaid kirjaliku dokumenti, mida see kontrollkaart ei ole, kuna sisuliselt ta on osa andmebaasist. Kui asuda seisukohale, et ka andmebaasis sisalduvad andmete võltsimine kvalifitseerub KarS § 299 järgi, siis kohtule pole esitatud kontrollkaarte enamuse sõidukite kohta. Süüdistuse poolt on kohtule esitatud kontrollkaardid vaid sõidukite esmase ülevaatuse kohta, mille tagajärjel saadeti sõidukid korduvülevaatusele; võltsituks aga loeti korduvülevaatuse kontrollkaardid, millega tunnistati sõiduk nõuetele vastavaks. Kohtule on süüdistuse poolt esitatud Maanteeameti kiri, milles väidetakse, et kontrollkaarte välja printida ei ole võimalik (!) ja edastatakse andmed nendele kaartidele väidetavalt märgitud ülevaatuste tulemusi. Kaitse on seadnud nimetatud tõendi tõendina kahtluse alla. Kontrollkaart peetakse arvutis, seega ei ole tegemist kirjaliku dokumendiga KarS § 344 mõttes. Arvutis sisalduv info ei ole dokument. Vaidlust ei ole selles, et kontrollkaardile kantakse sõiduki tehnilist seisundit kajastavad andmed, sh heitgaaside näitajad. Heitgaaside testi tulemused on aga saadud heitgaasianalüsaatorist välja prinditud dokumendilt (väljatrükilt). Kui heitgaasidega manipuleeriti (nt ühendati mõõtmisel seade teise, mittekontrollitava sõidukiga), siis sellega loodi ebaõiged andmed väljatrükile, mitte kontrollkaardile. Kontrollkaardile kantakse seadmete väljatrüki andmed. Seega kontrollkaart ei ole see algne dokument, mida võltsiti. Testi tulemuse väljatrükki ei ole süüdistuses dokumendina üldse käsitletud. 3.11 Kaitsja hinnangul on süüdistus ebaselge ja süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteos tõendamata. KarS § 22 lg 3 kohaselt kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Riigikohtu praktika kohaselt (3-1-

8(27)

1-42-15 p 82–83) ühe kaastäideviija teopanuse avamata ja põhjendamata jätmine on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seega pidi kohus tuvastama ja süüdistus tõendama füüsilise, ainelise või vaimse kaasabi teise isiku õigusvastasele teole. Apellant palub ringkonnakohtul tõendid ümber hinnata ning langetada õigeksmõistev otsus. 3.12 Kaitsja on seisukohal, et teostatud tehnokontrollid Amservis 11.11.2015 ja Tehnokulleris 05.11.2015 on oma olemuselt liigitatavad ekspertiisiaktidena, kuivõrd need sisaldavad mitteõiguslikke eriteadmisi ja on menetleja poolt kogutud. 3.13 O.K-le ja H.A-le esitatud süüdistuse tekstis puudub viide Fordile ning süüdistus on esitatud vaid Mercedese osas, mistõttu on kohus rikkunud KrMS § 268 lg 1 ja 5 sätteid. Seega tuleb O.K ja H.A õigeks mõista. Ka on maakohus sisuliselt asunud seisukohale, et Mercedese osas tõendid puuduvad, mistõttu tuleb nii O.K ja H.A mõista ka selles õigeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

9(27)

realiseerisid kuriteo koosseisu ning ära on näidatud käitumine, milles seisnes kuriteole kaasaaitamine. Kolleegiumi hinnangul on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud piisavad ning süüdistuse tekstist nähtub selgelt, et selle sisuks on ametialase võltsimise ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamine. Seega süüdistatava kaitseõigust rikutud ei ole. Seejuures on süüdistatava T.J süüdistuses p 5 toodud ära asjaolu, et ülevaatusel süüdistatav manipuleeris O.K ja H.A kaasabil heitgaasitesti mõõtmistulemusi, saavutades O.K ja H.A abiga heitgaasitesti aparaadil normipärased mõõtmistulemused. Ka on süüdistuse p 6 toodud ära asjaolu, et kasutades erinevaid mittelubatuid võtteid saavutati heitgaasitesti aparaadil normipärased mõõtmistulemused. Kolleegiumi hinnangul oli süüdistuse selline formuleering käesoleval juhul piisav, tagamaks süüdistatavatele ja nende kaitsjatele tõhus võimalus esitada soovi korral väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid. Seega ei ole võimalik nõustuda apellantidega, et süüdistuse puudulikkus manipuleerimises osas välistab süüdimõistva kohtuotsuse tegemise. Seejuures on kuriteo toimepanemise viis ebaõigete andmete kandmine kontrollkaardile ehk märkides tehniliselt mittekorras olevad sõidukid tehniliselt korras olevaks. Süüdimõistva otsuse tegemine eeldab tuvastamist, et 1) dokumenti ehk kontrollkaarti kanti ebaõiged andmed süüdistatavate poolt ning 2) neid aitasid selles teised süüdistatavad. Ringkonnakohus leiab, et need tingimused on mõlemad täidetud. Samuti on süüdistusaktis näidatud ära väga täpselt kuriteo toimepanemise koht ja aeg, mistõttu oli süüdistataval võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. Seega ka selles osas süüdistatavate kaitseõigust rikutud ei ole. 5.3 Apellant asub seisukohale, et tunnistaja AO ei oleks tohtinud üle kuulata kaugülekuulamise korras, kuna puudusid KrMS § 69 sätestatud eeldused. Tunnistaja ütlused ei ole lubatavad ja need tuleb tõendite loetelust välja jätta. Kolleegium apellandi seisukohaga ei nõustu. Kaitsja on jätnud tähelepanuta KrMS § 287 lg 5 sätestatu, mille kohaselt võib kohus poole taotlusel või omal algatusel lubada kaugülekuulamist käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Kolleegium nõustub maakohtuga (kd 4 lk 184), et esinesid KrMS § 69 lg 1 sätestatud eeldused tunnistaja kaugülekuulamiseks. Nähtuvalt tunnistaja ütlusest lõpetati töövõimetusleht 24.04.2017 ning kohtuistung toimus 25.04.2017, seejuures on tunnistaja selgitanud, et saab teha vaid kergemat tööd ning vähe liikuda. Autoga pikalt sõita ja püsti seista ei saa, kuid ta elab Paides. On üldteada asjaolu, et vahemaa Paidest Pärnusse on umbkaudu 95 kilomeetrit, mis ilmselgelt ei ole lühike vahemaa mootorsõidukiga läbimiseks ning sellise vahemaa läbimiseks kulub ka ajalises mõttes suhteliselt pikk aeg. Seega esinesid seaduses ette nähtud asjaolud tunnistaja kaugülekuulamiseks, kuna tunnistaja vahetu ülekuulamine oli raskendatud, mistõttu on tunnistaja ütlused lubatavad. Asjaolu, et tunnistajal oli operatsioon ja haigusleht, ei ole kohtumenetluse pooled maakohtus ja apellatsioonis kahtluse alla seadnud. 5.4 Apellant Küünemäe asub seisukohale, et 18.veebruaril 2016 koostatud jälitustoimingu protokoll ei ole lubatud tõend, kuna kaitsja ja süüdistataval puudus võimalus tutvuda positsioneerimise tehniliste andmetega. Maakohus kontrollis jälitustoimingu seaduslikkust jälitustoimikuga tutvudes. Kohtuotsuses asus maakohus seisukohale, et kuigi tehniliste probleemide tõttu ei olnud võimalik andmeid süüdistatavale esitada, oli süüdistatavale tutvustatud jälitusmenetluse käigus kogutud teavet, mistõttu oli positsioneerimisega saadud teabe kasutamine kriminaalasjas lubatav (kd 4 lk 181).

10(27)

Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et võimaluse puudumise tõttu tutvuda positsioneerimise tehniliste andmetega tuleks käesolevas asjas tehtud jälitustoiming kogu ulatuses tunnistada ebaseaduslikuks. Tehnilisel põhjustel abonentnumbri positsioneerimise andmete tutvustamata jätmistel võib tõepoolest olla raskendatud jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll, kuid apellatsioonis ei ole apellant väitnud, et jälitustoimingute tegemisel oleks teavet tahtlikult moonutatud või muul viisil jälitustoimingu tegemise nõudeid rikutud. Kaitsja on tõstatanud vaid kahtluse, et kuna kontrollimine ei olnud võimalik, siis ei saanud veenduda protokollis märgitud andmete õiguses ja paikapidavuses. Asjaolu, et andmeid ei olnud võimalik tutvustada, ei tähenda automaatselt seda, et jälitusprotokollis toodud teave ei vasta tõele, mistõttu ei saa positsioneerimis andmete tutvustamata jätmist käsitada KrMS § 1261 lg 4 jälitustoiminguga tõendi saamise nõuete rikkumisena, mis tooks endaga kaasa tõendi ebaseaduslikkuse või lubamatuse. Kolleegium tutvus jälitustoimikuga, et selgitada välja, kas jälitustegevuseks antud luba PL47/2015 on põhistatud ning kas jälitustoiminguteks lubade andmisel järgiti -põhimõtet. Jälitustoimikuga tutvumise tulemusena ei tekkinud kolleegiumil kahtlusi prokuröri antud loa seaduslikkuse ega ka -põhimõtte järgimise osas. Seega antud toimingutega kogutud tõendeid ei saa apellatsioonis toodud põhjendusel lubamatuks pidada. 5.4.1 Kolleegium tuleb märkida, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale (vt nr 3-1-1-29-05) ei ole välistatud kohtumenetluses uurimisasutuse ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-147-08 leidnud, et menetlusdokumendi sisu tegelikkusele vastavuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks on lubatav vajadusel täiendav menetleja ülekuulamine tunnistajana. Seega oli nii süüdistataval T.J kui ka tema kaitsjal võimalus taotleda jälitustoimingu protokolli koostanud uurimisasutuse ametniku ülekuulamist mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta ja kontrollida protokolli sisu vastavust tegelikkusele ning tõusetunud küsimustele vastused saada, kuid ilmselgelt oleks see vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Õiguste kasutamata jätmine ei saa olla, aga aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele.

11(27)

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt ei pea kohus jälitustoiminguks loa andmisel ära näitama, et teiste tõendikogumis viiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud. Piisab, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik põhjus seda eeldada. põhimõte ei eelda seda, et menetleja oleks enne jälitustoimingute tegemist üritanud reaalselt muude menetlustoimingutega tõendeid koguda. Selline nõue muudaks jälitustoimingute tegemise paljudel juhtudel sisutuks (vt ka allpool otsuse punkt 788). Minimaalselt peab jälitustoimingu loa andmise kohta tehtud kohtumääruse põhistusest nähtuma, et kohtu luba jälitustoiminguks on antud teavitatult. See eeldab muu hulgas, et kohtumäärus sisaldab vähemalt kokkuvõtlikult seda tõendusteavet, mille alusel kohus loa väljastamise otsustas (vt 3-1-1-14-14 p 773). Tulenevalt eeltoodust ei ole apellantide seisukoht asjakohane, kuivõrd kolleegium märkis juba eelnevalt, et jälitustoimingutega koguti tõendeid KarS § 294 lg 1 järgi sätestatud kuriteos. Seejuures tuleb märkida, et KrMS § 1262 lg 3 p 1-4, lg 4 sätestavad üheselt milliste isikute suhtes tohib jälitustoiminguid teha ning KrMS § 1262 lg 2 näeb ette kuriteod, mille puhul on jälitustoimingutega tõendite kogumine lubatav. KarS § 294 lg 1 kui ka § 299 lg-s 1 sätestatud kuritegu kuulub KrMS § 1262 lg 2 toodud loetellu, mistõttu nii KarS § 294 lg 1 kui ka KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kohta tõendite kogumine jälitustoiminguga on KrMS § 1262 lg 2 kohaselt lubatav. 6.2 Kontrollimaks apellantide apellatsioonides esitatud väiteid, mis puudutavad jälitustegevusega kogutud tõendite seaduslikkust, tutvus kolleegium jälitustoimikuga, et selgitada välja, kas jälitustegevuseks antud load ja nende aluseks olevad taotlused on põhistatud ning kas jälitustoiminguteks lubade andmisel järgiti -põhimõtet. Jälitustoimikuga tutvumise tulemusena ei tekkinud kolleegiumil kahtlusi eeluurimiskohtuniku ja prokuröri antud lubade seaduslikkuse ega ka -põhimõtte järgimise osas. OÜ Tehnilise Ülevaatuse töötajate tegevuse uurimiseks alustati kriminaalmenetlust KarS § 294 lg 1 alusel, lähtudes menetleja hinnangul usaldusväärse infoallika ütlustest, mitte ilmunud ajalehe artikli pinnal ehk teabehanke korras nagu väidab apellant. Seejuures viitab apellant, et artikkel ümarlauast ilmus 2016, kuid jätab tähelepanuta, et menetlust alustati juba 2015. Väärib märkimist, et ajalehe artikkel ei ole teabehange, kuivõrd teabehanke korras kogutud teave kogutakse julgeolekuasutuste seaduse alusel, mitte ajalehe artikli põhjal. Eelviidatud infoallika teave on piisav, et õigustada praeguses kriminaalasjas kooskõlas põhimõttega jälitustoimingutega tõendusteabe kogumist. Kolleegium märgib, et mitme toimepanijaga kuriteo puhul võib olla põhjendatud varjatud jälgimine ja teabe salajane pealtkuulamine või- vaatamine, selgitamaks isikute rolli ja tööjaotust ning jäädvustamaks nende kokkuleppeid, kontakte ja muid toiminguid, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega ja leiab, et käesolevas asjas olid KrMS § 1261 sättest tulenevad jälitustoimingu tegemise eeldused jälitustoimingu lubade andmise ajal täidetud. 6.3 Kolleegium tutvudes prokuratuuri kõikide jälitustoimingute taotlustega (JT21/2015, JT72/15, JT101/2015), tuvastas, et taotlustes on esitatud jälitustoimingu lubamiseks piisavalt andmeid. Jälitustoimingu loa KM37/2015 andmise ajaks 16.septembriks 2015 oli kogutud piisavalt teavet selle kohta, et OÜ Tehnilise Ülevaatuse töötajad võivad saada enda ametikohustusi kuritarvitades sularaha näol lisatulu, st võtavad altkäemaksu. On ilmselge, et hüvitist andnud või saanud isik ei lähe vabatahtlikult uurimisasutusse ja annaks toimepandud kuriteo kohta ütlusi, mistõttu vajas esitatud teave kontrollimist ja seda oli võimalik teha üksnes jälitustoimingutega. Juhul kui menetleja oleks koheselt asunud potentsiaalseid tunnistajaid üle kuulama, siis on tõenäoline, et võimalikud kuriteo toimepanijad saaksid menetlusest ja tekkinud kuriteokahtluse sisust koheselt teada. Selline olukord jätnuks menetleja eelduslikult ilma võimalusest koguda edaspidi tõendeid jälitustoimingutega ja seda

12(27)

olukorras kui avalikud menetlustoimingud oleks ebapiisavaks osutunud. Prokuratuur taotledes uute lubade andmist, esitas eeluurimiskohtunikele ülevaate senise jälitusmenetluse tulemustest, sh selle käigus ilmnenud uutest kahtlustest ja isikutest, mille kontrollimiseks oli vaja teha täiendavaid jälitustoiminguid. Jälitustoimingu loa KM133/2015 andmise ajaks oli kogutud lisa teavet, mis viitas sellele, et altkäemaksu võtmisega võib olla seotud veel OÜ Tehnilise Ülevaatuse töötajaid, kelle kohta eelnev informatsioon puudus. Seega ka nimetatud uus teave vajas kontrollimist ja seda oli võimalk teha üksnes jälitustoiminguga. Jälitustoimiku materjalid kinnitavad, et jälitustoimingute tegemine põhines olemasolevatel põhjendatud kuriteokahtlustel ja neid toiminguid ei tehtud nö igaks juhuks. Jälitustoimingu loa KM232/2015 andmisel püsis jätkuvalt kahtlus altkäemaksu võtmises või sellele kaasaaitamises, mistõttu esines jätkuv vajadus jälitustoimingu teostamiseks kuriteo tõendamiseks. Lisaks tuleb märkida, et eelnevate toimingutega ei olnud kogutud mitte ühtegi tõendit, millest oleks piisanud kuriteo kahtluse kõrvaldamiseks ja jälitustoimingute lõpetamiseks. Mitte miski ei viita ka sellele, nagu olnuks kohtueelsel menetlejal võimalik leida tunnistajaid, kelle ütlused võinuksid otsese tõendina tõsikindlalt kinnitada või ümber lükata seda, kas OÜ Tehnilise Ülevaatuse töötajad võtsid altkäemaksu või mitte. Lisaks oli viimaste jälitustoimingu lubade taotlemise ja andmise ajal põhjendatud alus arvata, et võimalikud teod, mida jälitustoimingute abil uuritav kahtlus puudutab, kvalifitseeruvad KrMS § 1262 lg 2 nimetatud kuritegudeks, mille puhul nagu kolleegium juba eelnevalt märkis oli jälitustoimingute tegemine lubatav. 6.4 Jälitustoiminguks loa andmist otsustaval kohtul tuleb lähtuda neist asjaoludest, mis on tal teada otsustamise momendil ( -käsitlus), ja kohtule pole võimalik ette heita seda, et ta ei võtnud arvesse asjaolusid, mis ei olnud lahendit tehes teada (vt määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-14, p 24.2). Seega ei saa jälitustoiminguks antud loa ebaseaduslikkust tingida asjaolu, et selle aluseks olev kuriteokahtlus hilisemas menetluses kinnitust ei leia (vt otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-16). Samuti on kohtupraktikas aktsepteeritud jälitustoimingu tulemusena saadud tõendite kasutamist ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uue kuriteo tõendamiseks, kui nende kogumisel on järgitud seaduse nõudeid ning ka uue kuriteo (n-ö juhuleiu) kohta on tõendite kogumine jälitustoimingutega lubatav. Seejuures peab kohus ka uue kriminaalasja raames kontrollima jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkust ning -põhimõtte järgimist (vt otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11, p 19). Tulenevalt eeltoodust ei oma tähtsust, et süüdistus altkäemaksu võtmises esitati vaid ühele isikule, kes töötas tehnoülevaatus punktis ja ühes kuriteos. 6.5 Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et määrusi, millega anti load KrMS §- de 1267, 1268 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks, ning ka loa andmise aluseks olevaid taotlusi, on piisavalt põhistatud. Põhistatud on ka prokuröri load varjatud jälgimiseks. Samuti nähtuvad taotlustest ja jälitustoiminguteks antud lubadest põhjendused selle kohta, miks tuleb tõendeid koguda jälitustoimingutega ning miks on see välistatud muude menetlustoimingute abil. Tõendite varjatud kogumise oli tinginud kriminaalasja eripära, sest lähtudes esialgsest altkäemaksu kahtlustusest puudus võimalus muude menetlustoimingutega kindlaks teha, kas ja missugused isikud olid seotud altkäemaksu andmisega ja võtmisega. Vaadeldava kuriteoliigi puhul on tegemist peitkuriteoga, mille avastamine ja tõendamine on tavapärasest keerukam juba seetõttu, et isikute tegevus toimub äärmiselt salastatult. Kuidas, kellega ja millistel eesmärkidel need isikud suhtlevad, ei saa aga tihtipeale kindlaks teha muidu, kui isikute vestlusi pealtkuulates ja neid isikuid varjatult jälgides.

13(27)

6.6 Kolleegium kontrollis jälitustoimingu lubades ette nähtud tähtaegadest kinnipidamist ning asub seisukohale, et kohtueelne menetleja on jälitustoimingute tegemisel lubades ette nähtud tähtaegu järginud ning kõik jälitustoimingud teostati lubades toodud ajavahemike jooksul. 6.7 Apellant Ljudmila Tamar asub seisukohale, et prokuröri poolt 11.augustil 2015 ja 24.augustil 2015 väljaantud load sideettevõtjalt saadud andmete kohta on õigusvastased, kuna ei nähtu, et maakohus oleks kontrollinud, kas load olid antud enne päringu tegemist või mitte. Prokurör ei ole esitanud maakohtule võtta vastu tõenditena apellandi poolt nimetatud tõendeid, s.o 11.augustil 2015 ja 24.augustil 2015 väljaantud lubade alusel sideettevõtjalt saadud andmete protokolle, mistõttu kaitsja taotlus kontrollida tõendi lubatavust ei ole asjassepuutuv, kuivõrd kohus kontrollib vaid nende tõendite lubatavust, mis on kohtule esitatud. 6.8 Apellant Ljudmila Tamar on apellatsioonis märkinud, et isikute H.A ja O.K suhtes prokuröri poolt jälitusluba (PL47/2015) väljastatud ei olnud, mistõttu ei saa lugeda jälitustegevust nende isikute suhtes seaduslikuks. Nimetatud isikud ei olnud allutatud jälitustoimingule. Samuti leiab apellant, et maakohtu põhjendus Riigikohtu lahendile juhuleiu osas on alusetu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et oli põhjendatud ja seadusega lubatud nii K.M , T.J-i kui ka O.K ja H.A suhtes tõendite kogumine jälitustoimingutega (varjatud jälgimisega, luba PL47/2015). Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et üldjuhul anti jälitustoimingu luba kuriteos kahtlustatava suhtes (vt otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 11.2). Tõendamisvajadusest lähtudes võis siiski jälitustoiminguid teha ka isikute suhtes, kellega kahtlustatav suhtleb (vt määrus asjas nr 3-1-1-68-14, p 16.). 6.9 Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-14-14, p 800, mille kohaselt juhul kui jälitustoimingu luba on antud nõuetekohaselt ühe isiku suhtes, siis jälitustoiminguga kogutud tõendi kasutamine on lubatud ka isiku suhtes, kes on jälitustoimingule allutatud isiku vestluspartneriks, kuid kelle vestluste pealtkuulamiseks nimeliselt pole kohtu luba väljastatud. Samale seisukohale on jäänud Riigikohtu kriminaalkolleegium ka lahendis nr 3-1-1-89-15. Juhuleiu puhul on mõõtuandev eeldatava kuriteo toimumise fakt, mitte aga tõenäolise kurjategija isik. Juhuslikult võidakse jälitustoimingute käigus avastada ka seda, et isik, kes ei ole allutatud jälitustoimingule, on tõenäoliselt toime pannud kuriteo, mis ei ole seni uurimisasutusele teada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 9). Jälitustoimingule esimesena allutatud isiku kõigi võimalike suhtluspartnerite pealtkuulamiseks kohtu eelneva loa nõudmine ei ole aga reaalne ja muudab jälitustoiminguga tõendi kogumise praktiliselt võimatuks. Need asjaolud (võimalikud teised kahtlustatavad ja nende roll tegude toimepanemisel) selgitatakse sageli välja alles jälitustoimingute tulemusena. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast oleks ka käesolevas asjas jälitustoimingule esimesena allutatud isiku kõigi võimalike suhtluspartnerite varjatud jälgimiseks prokuröri eelneva loa nõudmine ebareaalne ja see muudaks jälitustoiminguga tõendi kogumise praktiliselt võimatuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt leidnud, et kohus peab olukorras, kus jälitustoiminguga saadakse teavet ka toimingule allutamata isiku kuritegeliku käitumise kohta, tegema selliste toimingute seaduslikkuse järelkontrolli. järelevalve käigus saab tuvastada põhiõiguste riive põhjendatuse ja saadud teabe tõendina kasutamise lubatavuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab lahendis nr 3-1-1-14-14 jätkuvalt seisukohta, et ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav

14(27)

ka teises kriminaalmenetluses tingimusel, et on järgitud selle kogumisele seadusega seatud nõudeid ja ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu vastab KrMS § 1261 tunnustele. Seejuures peab kohus ka uues kriminaalasjas kontrollima jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkust ning -põhimõtte järgimist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 19). Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-92-13, 3-1-1-3112, 3-1-1-10-11 on seega jätkuvalt põhjendatud ja asjakohased. Kolleegium asub seisukohale, et selle kriminaalasja eripära võrreldes Riigikohtu lahendistes toodule on selles, et sama kriminaalasja raames toimunud jälitustoiminguga saadi tõendeid ka selle kohta, et koos K.M ja T.J-iga võivad kuritegu toime panna ka H.A ja O.K . Kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks jälitustoimingute tegemine lubatud (vt otsus asjas nr 3-1-1-31-12, p 8.3 ja otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 19). KrMS § 1262 lg 3 p 1-4, lg 4 sätestavad üheselt milliste isikute suhtes tohib jälitustoiminguid teha ning KrMS § 1262 lg 2 näeb ette kuriteo mille puhul on jälitustoimingutega tõendite kogumine lubatav. Kolleegium nõustub kokkuvõtvalt maakohtuga, et KarS § 294 lg 1 kui ka § 299 lg-s 1 sätestatud kuritegu kuulub KrMS § 1262 lg 2 toodud loetellu, mistõttu nii KarS § 294 lg 1 kui ka KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kohta tõendite kogumine jälitustoiminguga on KrMS § 1262 lg 2 kohaselt lubatav ning käesolevas kriminaalasjas võib tugineda jälitustegevuses kogutud tõenditele ning jälitustoimingute teostamine on kooskõlas põhimõttega.

15(27)

on üldsõnaliselt märkinud, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, toomata välja konkreetseid vastuväiteid, vaid on korranud kaitseaktides esitatud seisukohti. Nagu maakohus märkis, on legaaldefinitsiooni kohaselt ametiisikuks füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Seega koosneb ametiisiku mõiste kahest üldisest elemendist: ametiseisundist ja avaliku ülesande täitmisest selle raames. Ametiisiku mõistega võib olla hõlmatud ka erasfääris töötav isik, kui tal on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Ametiseisundi moodustab õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus täita avalikku ülesannet. LS § 73 lg 1 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuvastatakse tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel mootorsõiduki ja selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. LS § 191 lg 1 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister volitada Maanteeametit sõlmima äriühingutega halduslepinguid mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et nimetatud säte paikneb liiklusseaduse 13. peatükis, mis sätestab riigivõimu teostamise sõidukite ja juhilubadega seotud toimingute puhul. Seega puudub kahtlus selles, et mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel on tegemist riigivõimu teostamisega ehk avaliku ülesande täitmisega. Teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 73 lg 7 kohaselt tegi mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta otsuse Maanteeamet või LS § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing. Vastavalt Tehnilise Ülevaatuse OÜ ja Maanteeameti vahel 12.09.2011. a sõlmitud sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingule on Tehnilise Ülevaatuse OÜ-le antud õigus kontrollida sõidukite tehnonõuetele vastavust, seega teha ka otsustus mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 lg 18 kohaselt on ülevaataja tehnonõuetele vastavuse kontrollija, kes vastab LS §-s 74 kehtestatud nõuetele ja on töösuhtes LS § 191 lg 1 nimetatud äriühinguga või Maanteeameti volitusel väikesaare ülevaatust teostav isik. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et K.M, O.K, H.A ja T.J töötasid 2015.a sügisel Pärnus Riia mnt 233a asuvas tehnoülevaatuspunktis. Nimetatud ülevaatuse punktis tegutses Tehnilise Ülevaatuse OÜ. Süüdistatavad olid nimetatud ettevõtte töötajad, seega majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määruse nr 77 mõttes ülevaatajad. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et süüdistatavatel ei olnud haldamis- ega juhtimisülesandeid, nad ei kuulunud äriühingu juhtkonda. Ka madalamatel ametikohtadel töötavad isikud võivad olla ametiisikuteks, kui nad täidavad KarS §-s 288 nimetatud funktsioone. Seega ei ole KarS § 288 mõttes ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve- või juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab ka sellest, kui isik niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata saab (RKKKo 3-1-1-68-05, p 8). Otsusena ametiseisundi mõistes tuleb käsitada otsustusi, mille eesmärk on tuua siduvalt kaasa teise isiku jaoks õiguse või kohustuste tekkimine, muutmine või lõppemine, sõltumata sellest, kas see hõlmab üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid. Kui isikul on pädevus langetada otsuseid, on tal väga suure tõenäosusega ka ametiseisund.

16(27)

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et arutatavas asjas oli just süüdistatavatele kui ülevaatajatele antud õigus otsustada, kas tehnoülevaatusele tulnud sõiduk läbib selle või mitte. Seega oli süüdistatavatele antud õigus otsustamaks, kas vastavat sõidukit võib liikluses kasutada või mitte, s.t isikutel oli otsustusõigus. Nii K.M, O.K kui H.A pädevuses oli nende ametisesiundist tulenevalt mootorsõidukite tehnilise seisundi kontrollkaartide koostamine, anda hinnang mootorsõidukite tehnilisele seisundile ning teha ülevaatuse läbimise või mitteläbimise märkeid mootorsõidukite registreerimistunnistustele, samuti kehtivate ülevaatuste kandmine Maanteeameti andmebaasi „ARIS2“. Kanded sõidukite ülevaatuste läbimiste kohta kinnitasid, et mootorsõidukid vastavad kehtivatele tehnonõuetele, seega andsid süüdistatavad mootorsõidukite omanikele ja kasutajatele õiguse kasutada mootorsõidukeid liikluses, vastav otsustus oli isikutele siduv. Eelnevast tuleneb üheselt, et süüdistatavad täitsid avalikku ülesannet oma ametiseisundi raames ning neil oli õigus teha otsuseid, mis olid kolmandatele isikutele siduvad. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et süüdistatavad olid KarS § 288 mõttes ametiisikud. 7.3 Apellant Ljudmila Tamar leiab, et süüdistatavad K.M, O.K ja H.A tuleb õigeks mõista põhjusel, et puudub kuriteo objektiivne külg. Kaitsja on seisukohal, et võltsida saab ainult kirjalikku dokumenti, mida kontrollkaart ei ole, kuna sisuliselt on tegemist osaga andmebaasist. Kolleegium sellise kaitsja seisukohaga ei nõustu. Süüdistusaktist nähtuvalt on süüdistus esitatud selles, et sõiduki tehnokontrolli kaartidele ja Maanteeameti andmebaasi kanti tehnoülevaatuse andmeid, mis ei vastanud tegelikkusele. Maakohus asus seisukohale, et tehnokontrolli kaardid ning vastavad andmebaasi kanded on KarS § 299 mõttes dokumendid, kuna need väljendavad tehnoülevaataja seisukohta sõiduki tehnonõuetele vastavuse osas ning on omistatavad konkreetsele ülevaatajale. Kolleegium nõustub täielikult maakohtuga, et Maanteeameti andmebaasis ARIS2 tehnoülevaatuse kohta kantud andmed on käsitatavad dokumendina (kd 4 lk 182-184). Kolleegium asub seisukohale, et dokumendiks saab olla ka teabekandjale (arvutis, andmebaasis jms) isiku tegevuse tulemusel jäädvustatud teave. Vaidlust ei ole selles, et Maanteeameti ja tehnoülevaatus punkti vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kasutavad tehnoülevaatajad andmebaasi, märkides sinna andmeid ülevaatuse kohta ning juurdepääsuks on personaalsed salasõnad ja koodid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et andmete sisestamisel andmebaasi tekib elektrooniline dokument ehk tehnokontrolli kaart, mida oli võimalik ka välja printida ning printimisel kinnitab tehnoülevaataja selle oma allkirjaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ punkt 11 järgi on dokument mis tahes tegevuse, faktide või andmete väljendus või nende tegevuste, faktide või andmete kogum, olenemata andmekandjast (paberile kirjutatud või elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena säilitatav). Andmebaasis olev kontrollkaart on elektrooniline dokument, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning seda sisaldavad andmed on nende esitamisel mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid. Seega kontrollkaarti kanti andmeid, mis ei olnud sisult õiged ning selle alusel tehti otsustus ja anti luba mootorsõiduki omanikule ja kasutajale õigus kasutada mootorsõidukit liikluses. Võttes eelneva kokku, on kolleegium seisukohal, et maakohus lugesid õigesti tehnokontrolli kaardid dokumentideks KarS § 299 lg 1 tähenduses. 7.4 Apellant Ljudmila Tamar asub seisukohale, et Maanteeameti kiri ei ole tõend, kuna kaitsja seadis maakohtus selle tõendi tõendina kahtluse alla. Kolleegium märgib, et süüdistatavad ega nende kaitsja ei märkinud maakohtu istungil, et Maanteeameti vastus nõudekirjale ei oleks usaldusväärne või lubatav tõend ning ei seadnud nimetatud tõendit kahtluse alla. Prokurör esitas Maanteeameti 07.märtsi 2015 vastuse

17(27)

nõudekirjale koos lisadega maakohtule ja palus need võtta toimiku materjalide juurde ja avaldada (kd 2 lk 24). Vastuväiteid ei olnud nimetatud tõendile ja kohus määras võtta prokuröri poolt esitatu toimiku juurde ning lugeda avaldatus täies mahus. Kaitsja juhtis vaid tähelepanu p 4 märgitule, kuid ei märkinud, et tegemist oleks lubamatu või ebausaldusväärse tõendiga. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks samuti muu dokument. Seega on Maanteeameti vastusega nõudekirjale tegemist nn range tõendiga ning tõendamiseseme asjaolude tuvastamine saab toimuda vaid rangetele tõenditele tuginevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-142-05). Tulenevalt eeltoodust oli maakohus õigustatud tuginema nimetatud tõendile, tuvastamaks tõendamiseseme asjaolusid. 7.5 Apellant Ljudmila Tamar juhib tähelepanu asjaolule, et juba maakohtus kaitsja vaidles vastu 18.02.2016 koostatud jälitustoimingu protokollis olevale märkele, et kellaaeg võib olla tegelikust kellaajast taga (kd 2 lk 73), kuna antud väide ei ole millegagi tõendatud. Kolleegium märgib, et süüdistatavad ega nende kaitsja ei märkinud maakohtu istungil, et jälitustoimingu protokollis oleva märge kellaaja osas ei ole millegagi tõendatud. Prokurör esitas jälitustoimingu protokolli koos salvestisega maakohtule ja palus need võtta toimiku materjalide juurde ja avaldada (kd 2 lk 158). Kohus avaldas nimetud tõendid ning peale protokolli avaldamist aja salvestise vaatamist mingeid vastuväiteid kellaaja osas kaitsja ei esitanud, kaitsja märkis vaid, et video 15. oktoobrist 2015 ei tõenda süüdistust, kuna sisuliselt video midagi ei näita (kd 2 lk 159). Kolleegium märkis juba eelnevalt, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale (vt nr 3-1-1-29-05) ei ole välistatud kohtumenetluses uurimisasutuse ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-147-08 leidnud, et menetlusdokumendi sisu tegelikkusele vastavuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks on lubatav vajadusel täiendav menetleja ülekuulamine tunnistajana. Seega oli nii süüdistatavatel kui ka tema kaitsjal võimalus taotleda jälitustoimingu protokolli koostanud uurimisasutuse ametniku ülekuulamist mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta ja kontrollida protokolli sisu vastavust tegelikkusele ning tõusetunud küsimustele vastused saada, kuid ilmselgelt oleks see vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Õiguste kasutamata jätmine ei saa olla, aga aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele. 7.6 Riigikohus on kestvalt oma lahendites märkinud, et kuriteole saab kaasa aidata ka kaudse tahtlusega ning kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et ajalises plaanis võib kaasaaitamistegu aset leida nii teo ettevalmistamise staadiumis (näiteks teootsuse tugevdamine või juhiste andmine teo toimepanekuks), selle täideviimisel (näiteks vahendi andmine vahetult koosseisu realiseerimise ajal) kui ka peale koosseisu realiseerimist (näiteks eelnevalt lubatud varjamine). Kaasabi võib anda nii füüsilise teoga (näiteks takistades vägivallakuriteo puhul kannatanu lahkumist); aineliselt (näiteks toimepandava kuriteo jaoks vajalike rahaliste vahendite või eseme andmine); kui ka vaimselt (näiteks toimepanijale teo toimepanemiseks nõu andes, tema teootsust kinnitades või ka eelnevalt lubades kuriteoga saadud vara hoida või realiseerida). Kaasaaitamistegu võib olla nii tegevuse kui ka tegevusetuse vormis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 2002. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-28-02, p 10).

18(27)

Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kaasaaitamine on võimalik ka konkludentse käitumisega, st see ei vaja eelnevat fikseeritud kokkulepet ja kaasaaitamistegu võib aset leida põhiteo toimepanemise käigus. 7.7 Apellandi Ljudmila Tamar viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 3-1-1-42-15 ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud lahendis viidatase kaastäideviimise teopanusele, mitte osavõtjale ehk kaasaaitajale. Sõiduauto Mercedes-Benz C-180, registreerimismärk LLLLLL, Gaz 66-11, registreerimismärk OOOOOO ja Ford Mondeo, registreerimismärk DDDDDD osas on süüdistatavale K.M-ile esitatud süüdistus kaasaaitamises, mitte kaastäideviimises. Samuti on sõiduauto Seat Leon registreerimismärgiga BBBBBB, BMW 520I, registreerimismärgiga YYYYYY ja Mercedes-Benz, registreerimismärgiga YYYYYY osas süüdistatavale O.K-le esitatud süüdistus kaasaaitamises, mitte kaastäideviimises. Seega etteheide, et maakohus on jätnud K.M ja O.K kui kaastäideviija teopanuse avamata, ei ole asjakohane, kuivõrd kaastäideviimises ei ole K.M-ile ja O.K-le süüdistust esitatud. Kaasaaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine. Kaasaitamine on tahtlik tegu. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus oma kaasaaitamisteo suhtes, samuti peab olema vähemalt kaudse tahtlusega hõlmatud ka täideviija õigusvastane tegu. Kaasaaitamine on tahtlik, kui isik peab võimalikuks, et toetab võõrast tegu, mis viiakse lõpule tema teopanuse toel ka siis, kui ta ei kiida seda heaks. Maakohtuga tuleb nõustuda (kd 4 lk 185-186, 190-191), et uuritud tõendid kogumis ja teo toimepanemise tehiolude alusel saab tõsikindlalt väita, et K.M oma käitumisega aitasid kaasa sellele, et T.J sai koostada kontrollkaardi sõidukile, mis tegelikkuses ülevaatusel reaalselt ei käinud ning märkis mootorsõiduki tehniliselt korrasolevaks, näidates teise sõiduauto tulemused veoauto tulemustena. Maakohtuga tuleb ka nõustuda (kd 4 lk 188-190), et uuritud tõendid kogumis ja teo toimepanemise tehiolude alusel saab tõsikindlalt väita, et O.K oma käitumisega aitas kaasa sellele, et T.J sai teha ülevaatuse autole seda reaalselt üle vaatamata ning andmebaasi tehti mäge tehtud heitegaasitesti kohta ning ülevaatuse läbimise kohta. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga (kd 4 lk 191-193), et uuritud tõendid kogumis ja teo toimepanemise tehiolude alusel saab tõsikindlalt väita, et O.K oma käitumisega aitasid kaasa K.M õigusvastasele teole. Maakohtuga tuleb nõustuda, et O.K pani toime ametialase võltsimise, kuivõrd ülevaatuse käigus ei mõõdetud Fordil heitegaase, vaid näidati Fiati mõõtmise tulemusi Fordi omadena ning sellele aitas kaasa K.M (kd 4 lk 195-196). 7.8 Vastuseks Ljudmila Tamar apellatsiooni etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud tunnistaja TL ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus tunnistaja ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26. septembri 2005. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks ta ei pea nimetatud tunnistaja ütlusi kogu osas usaldusväärseks (kd 4 lk 197). Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanu asjaolu, et maakohus asus seisukohale, et tunnistaja TL ütlused ei ole osaliselt usaldusväärsed ja jättis need tõendikogumist välja, mistõttu ei saanudki maakohus neid ütlusi tõendina arvestada. Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud tunnistaja ütlused osaliselt ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonis esitatud ei ole. Maakohus on oma otsuses analüüsinud tunnistaja ja ka süüdistatava H.A ütlusi tervikuna ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Seejuures on maakohus järginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-131-13 p 11-14 märgitud seisukohti. Nii osutavad

19(27)

kohtuistungil uuritud tõendid kogumis süüdistatava H.A tegevusele sõiduauto BMW 530D, registreerimismärk UUUUUU osas (kd 4 lk 196-198), mis andis maakohtule aluse süüdistatava süüdi tunnistamiseks temale inkrimineeritud kuriteos kogu mahus. 7.9 Kolleegium nõustub maakohtuga, et tunnistaja AL ütlused on vastuolus teiste objektiivsete tõenditega, st jälitustoimingu protokollis tooduga ning nii tunnistaja AL kui ka süüdistatava K.M ütlustes esines olulisi vasturääkivusi, mistõttu ei moodusta nimetatud isikulised tõendiallikad usaldusväärset tõendite kogumit ja need tuli tõendikogumist välja jätta. Vastavalt KrMS §-le 61 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud (vt nt 3-1-1-88-06) kui mingi tõendamiseseme asjaolu kohta on tõendid vastuolulised, peab kohus paratamatult teatud selektsiooni alusel otsustama, kas lugeda teatud väide tõendatuks või mitte. Kohtu argumentatsioon ja arutluskäik peab tõendite hindamisel olema jälgitav ning otsuse lugejale peab olema arusaadav kohtu siseveendumuse kujunemine. Kolleegiumi hinnangul tuligi maakohtul vastuolude osas hinnata ütlusi ja objektiivseid tõendeid kogumis ning anda hinnang nende usaldusväärsusele. Käesoleval juhul on nii maakohus toonud kohtuotsustes esile kaalutlused (kd 4 lk 198), miks ta ei pea tunnistaja AL ja süüdistatava K.M ütlusi usaldusväärseks, vaid peab usaldusväärseks teisi objektiivsed tõendeid. Kohtuistungil uuritud tõendid kogumis osutavad süüdistatava K.M tegevusele Tiki-Treiler C-275L, registreerimismärgiga ZZZZZZ osas (kd 4 lk 198-199), mis andis maakohtule aluse süüdistatava süüdi tunnistamiseks temale inkrimineeritud kuriteos kogu mahus. 7.10 Kaitsja Ljudmila Tamar tõlgendab kohtule esitatud jälitustoimingu protokollis ja videosalvestuses märgitud vestluste sisu erinevalt prokuratuurist, vastavalt oma versioonile toimunust. Seejuures põhinevad kaitsja väited olulises määras elulisel usutavusel, kuid konkreetseid tõendeid selle kinnitamiseks esitatud ei ole, siis ei saa pelgalt elulise usutavusega ja vestluse sisu tõlgendusega (arvamusega) apellant märkida, et vestlus ei ole seotud heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisega. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite ehk jälitustoimingu protokolli sisu (kd 3 lk 1-23), ei piisa nende suhtes tõstatatud kahtluste kummutamiseks üksnes üldisest hinnangust, et just kohtu tõlgendus pole eluliselt usutav ja vestlus ei käinud heitegaasitesti tulemuste kohta. Maakohtu järeldust ja jälitustoimingu protokolli sisu tõlgendusi ei ole apellant muude usaldusväärsete tõenditega kummutanud. 7.10.1 Kolleegium asub seisukohale, et täiesti asjakohatu on kaitsja seisukoht, et teostatud tehnokontrollid Amservis 11.11.2015 (kd 1 lk 180, 181) ja Tehnokulleris 05.11.2015 (kd 1 lk 178, 179) on oma olemuselt liigitatavad ekspertiisiaktidena, kuivõrd need sisaldavad mitteõiguslikke eriteadmisi ja on menetleja poolt kogutud. Nimetatud tõendite näol on tegemist muu dokumendiga KrMS § 63 lg 1 mõttes. Kriminaalmenetluse seadustiku § 123 lg 1 kohaselt võib tõendamisel kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Selle pinnalt saab teha järelduse, et KrMS § 123 lg 1 tähenduses on dokumendi kvaliteet ka originaaldokumendi koopial ja ärakirjal, mis sisaldab teavet tõendamiseseme kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-4610). Amservis ja Tehnokulleris läbiviidud kontrolli ja nendes kajastatud andmeid ei kogutud kriminaalmenetluses ja toiminguid, millega andmed saadi, ei tehtud kriminaalmenetluse regulatsiooni alusel. Tegemist on dokumentidega ehk läbiviidud mõõtmise tulemustega ning antud dokumentide käsitamiseks eksperdiarvamusena või ekspertiisiaktina puudub seaduslik alus.

20(27)

7.10.2 Lisaks on Amservis ja Tehnokulleri dokumentidega seoses ütlusi andnud ka tunnistajad TS ja MP. Seega oli kaitsjal võimalus esitada küsimusi tunnistajatele seoses läbiviidud toimingutega ja koostatud dokumentidega ning dokumentides sisalduva teabe tõelevastavust kontrollida. KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Seega saab isik anda tunnistajana ütlusi peamiselt selle kohta, mida ta kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo, aga ka kahtlustatava või süüdistatava kohta kriminaalmenetlusele eelneval ajal tajus. Kohtupraktikas on jaatatud ka ametnike tunnistajana ülekuulamise võimalust ja seda näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise käiku puudutavad küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 10). Tunnistajana ei saa käsitada isikut, kellel pole puutumust kuriteosündmuse ega süüdistatavaga. TS ja MP andsid tunnistajana ütlusi menetlustoimingu, s.t teostatud tehnokontrolli kohta, mille juures nad ise viibisid ja millega seonduvaid asjaolusid said nad tajuda vahetult. Seetõttu on maakohtu poolt kohtuotsuse rajamine selliste tunnistajate ütlustele tehnokontrolli käiku puudutavas osas õigustatud. Nendel põhjustel ei ole alust soostuda kaitsja Küünemäe järeldusega, et puudustega dokument on ebausaldusväärne ja sellele ei saa tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemisel tugineda. 7.10.3 Asjakohatu on kaitsja Ljudmila Tamar apellatsioonis märgitu, et asjatundja SS ristküsitluse käigus ei ole maakohus selgitanud välja, mis võib näida püüdena mõjutada testi tulemusi ning ei selgitanud välja kas mingid tegevused reaalselt võivad mõjutada testi tulemusi. Kolleegium märgib, et kaitsja ei ole ise ristküsitluse käigus täpsustanud selles osas asjatundja ütlusi, et kinnitada kaitseversiooni, mistõttu ei saa ka apellant ise tõsikindlalt nendele väidetele toetuda. Isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. KrMS § 288 lg 6 sättest tulenevalt ei ole kohtul kohustust kasutada küsitlemise võimalust. Seega ei ole alust apellandil maakohtule ette heita asjaolu, et ristküsitlusel maakohus asjatundja ütlusi ei täpsustanud. Maakohtuga tuleb nõustuda, et H.A pani toime ametialase võltsimise, kuivõrd vormistas ülevaatuse autole Ford Mondeo, registreerimismärk EEEEEE, mis tegelikult ei oleks tohtinud ülevaatust läbida, kuivõrd heitegaasitesti tulemused olid manipuleeritud ega vastanud tegelikkusele ning sellele aitasid kaasa O.K ja T.J (kd 4 lk 199-201). 7.10.4 Apellandid asusid seisukohale, et Maanteeameti 12.03.2015 kehtestatud tegevusjuhend „Mõõtetulemused ja mõõtevõime“ on tunnistatud alates 01.07.2017 kehtetuks, mistõttu saab konkreetse sõiduki mõõtetulemust lugeda nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides, kuid varasemalt mõõtemääramatust arvestada ei saanud. Asjaolu, et käesoleval ajal saab heitgaasitesti tulemustel arvestada mõõtemääramatusega, ei oma kriminaalasja lahendamisel tähtsust, kuivõrd süüdistus on esitatud selles, et heitegaasitesti tulemused olid manipuleeritud ega vastanud tegelikkusele, s.t süüdistatavad kasutasid erinevaid võtteid, et saavutada heitgaasitesti aparaadil normipärane mõõtmistulemus. S eega esitatud tõend ei ole asjassepuutuv ning ei välista süüdistatavate süüd.

21(27)

hiljem tegelikkuses mittekorras olevale Mercedes Benzile kehtiva ülevaatuse vormistamisel, ei ole tõendamist leidnud. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga osas, mis puudutab O.K, kuivõrd selles osas on maakohus asunud seisukohale, et O.K süü on leidnud tõendamist ning otsusest nähtub selgesti milliste tõenditega on süüdistatava O.K süü leidnud tõendamist ning kaitsja apellatsioonis toodu ei kummuta seda. 8.1 Kolleegium nõustub kaitsja apellatsioonis tooduga, et maakohtu järeldus H.A osas, on tema süü puudumine KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 kuriteo toimepanemise kaasaaitamise osas. Hinnates tõendeid kogumis asus maakohus seisukohale, et H.A ei pruukinud omada kokkupuudet Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisel, milliseid T.J kasutas hiljem tegelikkuses mittekorras olevale Mercedes Benzile kehtiva ülevaatuse vormistamisel (kd 4 lk 195). Maakohus jõudis järeldusele, et 10.10.2015 abistasid T.J-i H.A (vähemalt Fordi osas) ja O.K. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui tõendite hindamisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Maakohtu järeldustest tuleneb üheselt, et süüdistatava H.A süü ülalmärgitud kuriteos ei ole leidnud tõsikindlate tõenditega tõendamist. Seega ei moodustanud kohtule esitatud tõendid sellist usaldusväärset tõendi kogumit, et selle pinnalt jaatada H.A kaasaaitamistegu Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisel. Kuna täiendavad tõendid puudusid, tulnuks maakohtul kõrvaldamata kahtlus vastavalt KrMS § 7 lg 3 tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 toimepandud kuriteos õigeks mõista. 8.2 Tulenevalt apellandi Ljudmila Tamar apellatsioonis toodule, märgib kolleegium kohtuliku arutamise piiride küsimuses järgmist. KrMS §-s 268 nähakse ette nõuded, millest lähtudes määratakse kindlaks kohtus arutatava kriminaalasja ese, s.t need faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused, mida tuleb kohtumenetluses isiku süü tuvastamiseks käsitleda ning millele saab rajada kohtuotsuse. Eeskätt peavad kõnealused nõuded piiritlema kohtumenetluse eseme ja tagama KrMS §-s 14 ette nähtud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimise ning süüdistatava kaitseõiguse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Viimati käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium seda küsimust oma 6. oktoobri 2015. a otsuses nr 3-1-1-7015. 8.3 H.A-le ja O.K-le oli esitatud süüdistus selles, et nemad osutasid oma käitumisega 10.10.2015 T.J tahtlikule õigusvastasele teole ametialasele võltsimisele, füüsilist kaasabi, osaledes koos Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisel, milliseid T.J kasutas hiljem tegelikkuses mittekorras olevale Mercedes Benzile kehtiva ülevaatuse vormistamisel ja olles seega kaasaaitaja ametialasele võltsimisele.

22(27)

Maakohus mõistis H.A süüdi KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 kuriteole kaasaaitamises vähemalt sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk XXXXXX osas (kd 4 lk 195). Ka O.K mõistis maakohus süüdi KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 kuriteole kaasaaitamises sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk XXXXXX osas, kuivõrd luges tõendatuks, et Fordi kontrollimise juures viibis ka O.K, mistõttu osales ta Fordi ülevaatuse tegemisel (kd 4 lk 195). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et prokurör oleks H.A-le ja O.K-le esitatud süüdistust täiendanud sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk XXXXXX osas ning mida olemasolev süüdistuste sisu ei kajasta. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on sellega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest on mõistnud H.A ja O.K süüdi süüdistuses, millist neile esitatud ei olnud. Sellega on maakohus rikkunud süüdistatava kaitseõigust. Kohtukolleegium on seisukohal, et see rikkumine ei tingi siiski kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest ringkonnakohtul on võimalik seda rikkumist ise kõrvaldada. Eeltoodut arvesse võttes tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse H.A ja O.K süüditunnistamises KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 kuriteo toimepanemises, mis puudutab kuriteole kaasaaitamist sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk XXXXXX, kuna selles ei olnud süüdistatavatele süüdistust esitatud ning mõistab süüdistatavad selles osas õigeks. Maakohtu otsus kuulub ka tühistamisele H.A süüditunnistamises 10.10.2015 kaasaaitamisteos Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY heitegaasitesti tulemuste manipuleerimises ning vastavalt KrMS §-st 7 lg 3 tuleb H.A selles osas õigeks mõista. Kuigi kolleegium mõistab süüdistatava H.A õigeks osas, mis puudutab 10.10.2015 toimepandud kuritegu, ei too nimetatud asjaolu endaga kaasa maakohtu poolt süüdistatavale H.A-le mõistetud karistuse muutmist, kuna karistus vastab endiselt süü suurusele. Samuti ei too O.K osaline õigeksmõistmine kaasa mõistetud karistuse muutmist, kuna karistus vastab endiselt süü suurusele.

23(27)

usaldusväärsed. Kohtus ülekuulatud asjatundja ja süüdistatavad ja osa tunnistajad kinnitasid, et heitegaaside mõõtmisel on oluline roll mootori töötemperatuuril. Kolleegium märgib, et apellatsioonis puuduvad igasugused viited konkreetsete süüdistatavate ja tunnistajate ütlustele, mille kohaselt on kinnitust leidnud, et heitegaaside mõõtmisel on oluline roll mootori töötemperatuuril. Apellatsioonis toodud selline üldsõnaline põhjendus ja üldsõnaline viide ütlustele, konkretiseerimata konkreetsete süüdistatavate ja tunnistajate nimesid, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva otsuse tegemiseks. Seejuures on apellant jätnud tähelepanuta asjaolu, et maakohtu otsuses on käsitletud nii süüdistatavate ütlusi, kui ka tunnistaja AL ütlusi, kes kinnitas, et mõõtmist teostati nõuetekohaselt, s.t enne mõõtmist soojendati mootorit (kd 2 lk 166-170). Kolleegium leiab, et apellant on ei ole viidanud konkreetsetele ütlustele, mis kinnitaksid kaitsja esitatud versiooni ning kohus ei saa hakata ise otsima kelle ja millised ütlused ning millises osas sobituvad apellatsiooniga. Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et nii isikut süüstavate kui ka isikut õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Konkreetsetele tunnistajate ütlustele, mis kummutaksid maakohtu poolt tuvastatu, kaitsja apellatsioonis viidanud ei ole. 9.2 Kolleegium märkis juba eelnevalt p 7.10-7.10.3, et maakohtuga tuleb nõustuda, et H.A pani toime ametialase võltsimise, kuivõrd vormistas ülevaatuse autole Ford Mondeo, registreerimismärk EEEEEE, mis tegelikult ei oleks tohtinud ülevaatust läbida, kuivõrd heitegaasitesti tulemused olid manipuleeritud ega vastanud tegelikkusele ning sellele aitasid kaasa O.K ja T.J (kd 4 lk 199-201). Jälitustoimingu protokollis kajastatust süüdistatava T.J-i osas Ford Mondeo juures (kd 3 lk 1-23) ei tulene kuidagi, et süüdistatav T.J oli lihtsalt tööl, kommenteeris ja vaatles kuidas teised süüdistatavad viisid läbi ülevaatust. Protokollist tuleneb üheselt, et T.J aitas kaasa oma tegevusega, et saavutada heitgaasitesti aparaadil normipärane mõõtmistulemus. 9.3 Apellant Küünemäe asub seisukohale, et T.J süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 294 lg 1 järgi ei ole leidnud tõendamist. Eluliselt ei ole usutav, et, et süüdistatav võtab sõbralt altkäemaksu ja võhivõõrastele tuleb vastu inimlikust rumalusest ja kaastundest. Kolleegiumil tuleb märkida, et apellandi põhjendused põhinevad, miks tuleb kaitseversiooni kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusväiteid, elulisel usutavusel. Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat otsust elulisele usutavusele, vaid maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile. Nii osutavad kohtuistungil uuritud tõendid kogumis süüdistatava T.J-i tegevusele, mis andis maakohtule aluse süüdistatava süüdi tunnistamiseks temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 294 lg 1 järgi.

24(27)

25(27)

26(27)

Valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu ühikuhinna üle otsustamisel on Riigikohus varasemas praktikas asunud seisukohale, et makstud tasu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa mööda minna ka asjaolust, kuidas see tasu, arvestades tehtud töö mahtu, suhestub sama töömahu täitnud määratud kaitsjale hüvitatava tasuga (RKKKm 3-1-1-125-04 p 9, RKKKo 3-1-1-99-11 p 10). Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks ei peaks Riigikohtu seisukoht lisaks kaitsja makstud tasule laienema ka muudele vajalikele kuludele. Nii enne kehtinud kui ka alates 01.08.2016 RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste kohaselt hüvitatakse kui määratud kaitsjal on samas kriminaalasjas rohkem kui üks kaitsealune, võib kohus advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates riigi õigusabi osutamise töömahukust, suurendada riigi õigusabi osutamise eest, välja arvatud kohtuistungil osalemine, advokaadile makstavat tasu kuni 50 protsenti iga täiendava kaitsealuse kohta. Kuivõrd määratud kaitsjale ei suurendata kohtuistungil osalemise eest rohkem kui ühe kaitsealuse korral õigusabi eest makstavat tasu, siis pea kolleegium põhjendatuks ka valitud kaitsja tasu suurendamist kohtuistungil osalemise eest. 12.3 Kolleegium märgib, et tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus istungil osalemise eest on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele summas 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot, seega 180 eurot koos käibemaksuga, kuna kohtuistung toimus kella 09:31 kuni 10:43. Arvestades kõike eeltoodut leiab kolleegium, et valitud kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga, kokku summas 900 eurot (kohtuotsusega tutvumine ja analüüs 1 tund ehk 120 eurot koos käibemaksuga, apellatsiooni koostamine kokku 5 tundi ehk 600 eurot koos käibemaksuga ja kohtuistungil osalemine 1,5 tundi ehk 180 eurot koos käibemaksuga), mis tuleb Eesti Vabariigilt süüdistatavate kasuks välja mõista. Süüdistatava K.M kasuks tuleb välja mõista 300 eurot, O.K kasuks tuleb välja mõista 300 eurot ja H.A kasuks tuleb välja mõista 300 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

27(27)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.