Jätta Maanteeameti vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Mõista Maanteeametilt XX kasuks välja haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 4520 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 27. märtsil 2019. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
3-16-2497 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeamet väljastas 01.04.2015 XX-le atesteerimistunnistuse nr 15137, mille kohaselt on tal õigus teostada ülevaatusi sõidukite kategooriatele M1, M1G, N1, N1G, O1 ja O2. XX töötas atesteeritud ülevaatajana alates 2014. a oktoobrist.
2.Maanteeameti peadirektori 25.11.2016 otsusega nr 23-1/16-00052/176 peatati XX atesteerimistunnistuse nr 15137 kehtivus kuni 31.12.2017. Sõiduauto BMW 530d (UUUUUU) XX väidet, et teades LL poolt tehtud tööde kvaliteeti ja mainet, ei pidanud ta vajalikuks kordusülevaatusel sõiduauto reaalset ülevaatamist, kinnitab XX väide, et tegemist on püsikliendiga ja LL sõidukid on tavaliselt korras. Ka politseile antud ütluses on XX selgitanud, et LL oli ülevaatusel teise sõidukiga ja sõiduauto BMW 530d (UUUUUU) kordusülevaatus vormistati ilma sõiduki kohalolekuta. Seda kinnitab ka XX selgitus, et tavapäraselt tuuakse sõidukid ülevaatusele maja ette. Ülevaatuspunktis ei olnud järjekorda, mistõttu puudus vajadus BMW 530d (UUUUUU) kordusülevaatuse toimetamiseks hoovis. XX-l tuli kordusülevaatuse käigus kontrollida sõiduki esimeste udutulede toimimist ja reguleeritust, mida ülevaatuspunktis tehakse kanalil, mistõttu ei olnud seda võimalik teha visuaalse kontrolliga. 04.12.2015 ega 10.12.2015 antud selgitustest ei ole XX udutulede rikke kõrvaldamise kontrollimist selgitanud. Seega jättis ta sõiduki BMW 530d (UUUUUU) kordusülevaatuse ajal kontrollkaardile märgitud puudused kontrollimata (vt ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 77) § 8 lg 6). Samuti rikkus XX liiklusseaduse (LKS) § 73 lg-t 3. Sõiduauto Ford Mondeo (EEEEEE) Sõiduki Ford Mondeo (EEEEEE) 11.11.2015 korralise ülevaatuse ajal testitud pidurdusjõudude mõõtetulemuste väljatrüki alusel ei saa kinnitada väidet, et pidurite pealejäämist või muid puudusi pidurisüsteemis ei ilmnenud. Pidurisüsteemi vaba liikumise puudus oli sõidukil Ford Mondeo (EEEEEE) XX poolt toimetatud ülevaatuste ajal olemas. Ülevaatuste kontrollkaartidele K.2493470 ja K.2794119 jäi pidurisüsteemi vaba liikumise puudus teadlikult kandmata. Lisaks jättis XX korralise ülevaatuse toimetamisel kontrollkaardile teadlikult märkimata tagasillal stabilisaatorivarda kerele kinnitatud puksidel olevad lõtkud, kuna ei pidanud neid ülemäärasteks lõtkudeks, ning seisupiduri pealejäämise puudused (vt ka määruse 2(16)
3-16-2497 nr 77 lisa 4 p 3 alapunkt 5.3.1). Samuti ei täitnud XX määruse nr 77 § 8 lg-st 1 tulenevat töömahtu. Heitgaaside mittevastavust tõendavad sõiduki ülevaatusele eelnev ja järgnev heitgaaside kontroll, millest nähtub, et XX manipuleeris sõiduki Ford Mondeo (EEEEEE) korralise ülevaatuse ajal mõõtmiste metoodikaga, et saada normidele vastavad heitgaaside mõõtetulemused. Sellega seoses vormistas XX teadlikult ebaõiged kontrollkaardid K2493470 ja K2794119. Lisaks põles armatuuril mootori hoiatustuli. Selle teoga rikkus XX LKS § 73 lgt 3 ja lubas liiklusesse tehniliselt mittekorras sõiduki (määruse nr 77 § 1 lg 4). Haldusülesannete täitmisel on isikul kõrgendatud hoolsuskohustus. Ta peab järgima enda tegevusele kehtestatud nõudeid. XX põhjustas rikkumised teadlikult, mistõttu ei ole need ebaolulised ega vabandatavad. Ülevaatuse üheks peamiseks eesmärgiks on, et liikluses kasutataks üksnes tehnonõuetele vastavaid sõidukeid, kaitstes selle kaudu inimeste elu ja tervist. Kui isik, kes on teadlikult ülevaatust reguleerivaid õigusakte rikkunud, saaks jätkata ülevaatuste teostamist, ei oleks ülevaatuse eesmärgid täidetud. Maanteeamet arvestab osaliselt 10.11.2016 toimunud komisjoni ettepanekutega peatada XX atesteerimistunnistuse kehtivus 8 kuuks. Komisjon on ettepaneku tegemisel lähtunud teadmisest, et ei ole piisavalt tõendatud, et BMW 530d (UUUUUU) kordusülevaatusel ei vaadanud XX sõidukit üle, kuid Maanteeamet loeb selle asjaolu tõendatuks. Seega on põhjendatud XX atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine 13 kuuks. XX rikkumised on esmakordsed, kuid Maanteeamet arvestab raskendavate asjaoludena, et XX ei tunnista oma rikkumisi, on andnud tõenditega vastuolus olevaid ütlusi ning proovinud Maanteeametit eksitada.
3.XX esitas 05.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles pärast kaebuse muutmist Maanteeameti peadirektori 25.11.2016 otsuse nr 23-1/16-00052/176 tühistamist või selle otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Haldusmenetlust alustati 01.12.2015. Kaebaja kuulati üle 10.12.2015. Täiendavalt nõuti 2016. a aprillis seletuskirja 11.11.2015 juhtumi kohta. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel toimetati haldusmenetlust ligi aasta. Kaebajal puudus teave haldusmenetluse kulgemise kohta ning otsuse tegemine oli üllatuslik. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid kaebaja süüd. Sõiduauto BMW 530d (UUUUUU) Kaebaja tuvastas 22.10.2015 sõidukil korralise ülevaatuse käigus puudused: esimese parempoolse udulaterna defekt (väheohtlik rike), vedelikuleke ja õlileke (ohtlik rike). Masin saadeti kordusülevaatusele. 22.10.2015 kl 15.39 ei tuvastanud kaebaja sõidukil enam ühtegi puudust ja vormistas sõiduki tehniliselt korras olevaks. Määruse nr 77 § 8 lg 6 sätestab, et kui sõiduk esitatakse kordusülevaatusele ühe kuu jooksul pärast selle määramist, võib ülevaatusel piirduda kontrollkaardil toodud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega. Seega pidi kaebaja kontrollima nende rikete kõrvaldamist, mida ta esmasel ülevaatusel märkis ega pidanud kontrollima udutulede parandamist, kuna kordusülevaatusel oli esimene udutulelatern kaetud plastikkattega ega olnud kasutuses. Kui puudub või ei ole kasutuses sõiduki osa, mis ei ole liikluses osalemiseks kohustuslik, ei peeta seda veaks, mida tuleks kanda kontrollkaardile. Lisaks kontrollitakse udutulelaternate seisundit vaatluse, mitte eriseadmete abil. Määruse nr 77 lisa 4 p 8.4.1 kohaselt tuvastatakse õlileke või selle puudumine vaatlusega. Usaldusväärne ei ole vastustaja väide telefonivestluse kohta LL-ga. Kordusülevaatuse kontrollkaardi 3(16)
3-16-2497 vormistamise ajal ei olnud sõidukit enam kohal, kuna vormistamiseks vajalik registreerimistunnistus toodi hiljem. Väide, et ilma passita ei saa sõiduk ülevaatusele, otsuse põhjendustes ei nähtu. Sõiduauto Ford Mondeo (EEEEEE) Kaebaja koostas 11.11.2015 ülevaatusel kontrollkaardi, mille kohaselt oli sõidukil oluline rike – rehvimustri jääksügavus ei vastanud nõuetele. 11.11.2015 toimunud kordusülevaatusel tunnistas kaebaja sõiduki korras olevaks. Teistes ülevaatuspunktides toimetatud ülevaatused ja mõõtmised ei tõenda kaebaja rikkumisi. Amserv AS ülevaatuspunktis fikseeriti heitgaaside mõõtmiseks esimese tsükli alguses mootori temperatuuriks 37 kraadi. Sellise temperatuuriga heitgaaside mõõtmistulemused ei anna õiget tulemust (temperatuur peaks olema vähemalt 80 kraadi). Puuduvad viited tsüklite kohta tehtud väljatrükkidele. Lisaks on erinevates tehnoülevaatuspunktides erinevad seadmed, mistõttu ei saa tulemusi võrrelda. Mõõtmistulemusi ei lükka ümber ka OÜ Tehnokuller väljatrükk. Heitgaaside mõõtmise seadmega ei ole võimalik manipuleerida. Käsitsi saab seadmesse sisestada vaid kontrollitava sõiduki andmeid, ülejäänud tegevus toimub vastavalt seadme kasutusjuhendile. Mootori hoiatustuli ei pruugi alati näidata probleemi just heitgaasidega. Pidurisüsteemi vaba liikumise puuduste kohta puuduvad tõendid. Sõiduk seisis enne ülevaatuse alustamist ülevaatuspunkti ukse ees oleval kallakul töötava mootoriga. Paigalseis sai võimalikuks üksnes seisupiduri rakendamisega. Pidurite kontrolltesti käigus mõõteseade veeretakistust ei fikseerinud. Tehnokuller OÜ 05.11.2015 piduritestist ei nähtu, millise sõiduki kohta test tehti ja kes selle tegi. Piduritest tehti väidetavalt kl 10.13 ja heitgaaside test kl 11.42, st 1,5 tundi hiljem. Sõiduki ülevaatus kestab reeglina 15–25 minutit, mistõttu on tõend ebausaldusväärne. Amserv AS piduritesti asja materjalidest ei nähtu ning kontrollkaardi sisu ei ole kontrollitav. Stabilisaatorvarda kinnituse puksidel olevaid lõtkusid tuleb märkida veaks juhul, kui on tegemist ülemäärase lõtkuga. Kaebaja tuvastas stabilisaatori varda lõtku, kuid ei hinnanud seda ülemääraseks. Olenemata lõtku suurusest hinnatakse tehnoülevaatuse programmi stabilisaatori varda lõtku väheohtlikuks veaks (määruse nr 77 p 5.3.1.9), mis ei ole ohtlik liikluses. Ohtliku veana klassifitseeritakse stabilisaatorivarda purunemist või puudumist. Kontrolli teostamise kohta seade väljatrükke ei väljasta. Otsusest ei nähtu, miks oli vaja peatada atesteetrimistunnistuse kehtivus pikemaks ajaks, kui pidas vajalikuks komisjon. Haldusmenetluses ei oma rikkumise süüaste tähtsust, mistõttu ei ole asjakohane hinnang, kas rikkumine oli tahtlik või mitte. Kaebaja väidetavate rikkumiste toimepanemisest on möödunud üle aasta ja kaebaja töötas kogu aja ülevaatajana ega pannud toime ühtegi rikkumist, kuigi Maanteeamet toimetas aktiivset järelevalvet. Kaebaja vormistatud ülevaatusakte ei ole tühistatud. Kaebaja rikkumised on esmakordsed, mis on kergendav asjaolu. Kaebaja atesteerimistunnistuse peatamise periood ei ole proportsionaalne võrreldes teiste ülevaatajatega. Vastustaja on peatanud sarnaste ja isegi raskemate rikkumiste eest atesteerimistunnistusi oluliselt lühemateks perioodideks (2–3 kuud). Vastustaja ei ole korrektselt hinnanud, kas kaebaja võis tõlgendada õigusakte ja juhendeid ebaõigesti ega pööranud tähelepanu sellele, kas väidetavad rikkumised olid seotud väheohtlike, ohtlike või väga ohtlike vigadega. Vastustaja on ebapiisavalt võtnud arvesse avalikku huvi. Avalik huvi võib seisneda ka konkreetse äriühingu huvis täita halduslepingut ning jätkata oma majandustegevust. Tehnilise Ülevaatuse OÜ-s, kellega Maanteeametil on sõlmitud haldusleping, oli tööl neli ülevaatajat, 4(16)
3-16-2497 kellest kolmel on atesteerimistunnistuse kehtivus peatatud. Praegu töötab ülevaatuspunktis kaks ülevaatajat, kellest üks on kaebaja. Alates 02.12.2016 on peatatud ka kaebaja töö ülevaatajana, mis tähendab, et äriühingu majandustegevus on raskustes. Haldusakt ei ole tagasitäidetav ning tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, mistõttu ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamiseks tõhus õiguskaitsevahend. Tuvastamiskaebuse esitamine on põhjendatud, et esitada hiljem kahjunõue. Kaebajal tekivad kulutused ülevaatuse toimetamise õiguse tagasisaamiseks (nt tasuliste koolituste ja eksamite tegemiseks), samuti varaline kahju saamata jäänud töötasu näol.
4.Maanteeamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Sõiduauto BMW 530d (UUUUUU) Määruse nr 77 § 9 lg 1 kohaselt peab ülevaataja iga ülevaatusel avastatud rikke või puuduse tõsidust hindama ning kandma kõik sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused kontrollkaardile. Seega, isegi kui sõidukil oleks olnud üks väheohtlik viga (udutulelaterna defektsus või udulaterna puudumine), saanuks sõiduki tunnistada tehniliselt korrasolevaks, kuid avastatud väheohtliku vea pidanuks välja tooma kontrollkaardil. Seega pidi XX kordusülevaatusel kontrollima nii õlilekke puudumist kui ka udutulelaterna seisukorda (vt ka XX antud ütlused kriminaalmenetluses). Pärast seda, kui XX vormistas Volkswagen Golfi ülevaatuse kontrollkaardi, alustati kl 15.38 Tehnilise Ülevaatuse OÜ-s Renault Megane Scenicu ülevaatust, kuid järgmise sõiduki vormistamisega alustati alles kell 15.56. Seega ei toimetatud pärast kella 15.39 ca 15 minuti jooksul ühegi teise sõiduki ülevaatust, mistõttu ei saanud ülevaatuspunkti ees olla pikka järjekorda. Eesmiste udutulelaternate reguleeritust sai kaebaja kontrollida üksnes seadmega, mis asub ülevaatuspunkti siseruumis ning seadme kasutusel peavad sõiduk ja kontrollimise seade olema sirgel horisontaalsel pinnal. Lisaks on kaebaja tunnistanud, et ei kontrollinud BMW 530d (UUUUUU) udutulelaternate reguleeritust. Asjaolu, et kaebaja märkis BMW 530d (UUUUUU) esmasel ülevaatusel kontrollkaardile udutulelaternatega seotud puuduseks, et valgusallikas on defektne, ei kõrvalda kohustust kontrollida ka udutulelaternate reguleeritust. Haldusmenetluses ei selgitanud kaebaja udutulelaternatega seonduvat. Lisaks teostati BMW 530d (UUUUUU) kordusülevaatus selliselt, et sõiduki registreerimistunnistus toodi alles hiljem ülevaatuspunkti (vt määruse nr 77 § 7 lg 1 p 1). Sõiduauto Ford Mondeo (EEEEEE) XX jättis tähelepanuta sõidukil esinevad ohtlikud vead. Sõidukile tehti 05.11.2015 seisukorra kontroll Tehnokuller OÜ-le kuuluvas ülevaatuspunktis, kus tuvastati puudused seoses esimeste rehvide mustriga, heitgaaside piirväärtuse ületamisega ning fikseeriti seisu(käsi)piduri pealejäämine, õlileke ja summutil ühe kinnituspoldi puudumine (vt ka Amserv AS 11.11.2015 kontrollkaart nr K.2793843). Lisaks manipuleeris XX esmasel ülevaatusel Ford Mondeol (EEEEEE) heitgaasitesti mõõtmistulemusi. Maanteeameti ja AS Amserv poolt 11.11.2015 läbiviidud heitgaaside kahjulike ainete sisalduse testimise alguses oli sõiduki mootori temperatuur küll liigselt madal, kuid hiljem saavutas mootor töösooja temperatuuri, mistõttu olid mõõtmise tulemused õiged. Tehnokuller OÜ heitgaasitesti väljatrükil puuduvad mootori temperatuuri andmed seetõttu, et seal on mootori 5(16)
3-16-2497 töösoojus määratud teisiti. Samuti läheb mootori hoiatustuli Fordil põlema just siis, kui on rike heitgaase mõjutavas süsteemis. Manipuleerimiseks võib pidada ka olukorda, kus seadmes/väljatrükil olevad pöörded ei lange sõiduki mootori pööretega tegelikkuses kokku. Nii saab ülevaataja anda mootorile oluliselt rohkem pöördeid kui mõõtevahemik ette näeb, mille tulemusena võivad heitgaaside testi tulemuse väärtused olla normi piires, kuid väljaspool mootori testimise pööretevahemikku. Samuti saavad ülevaatajad panna heitgaasi sondi teise sõiduki summutisse, kuid muud andurid on testitava sõiduki küljes. Nii enne XX poolt toimetatud esmast ülevaatust kui ka teisel ülevaatusel olid sõidukil heitgaasi mõõtetulemused oluliselt üle lubatu. Igas ülevaatuspunktis on tagatud selline mõõtevõime, et nende tulemused oleksid omavahel võrreldavad. Asjaolu, et kaebaja jättis tähelepanuta sõiduki puuduse seoses seisupiduri pealejäämisega, on tõendatud Tehnokuller OÜ 05.11.2015 kontrollkaardi ning Amserv AS 11.11.2015 kontrollkaardiga. Sõidukil oli ohtlik puudus nii enne kui ka pärast kaebaja poolt tehtud ülevaatust, mistõttu oleks kaebaja pidanud puuduse märkima kontrollkaardile. Stabilisaatorivarda puksidele ei ole üldse ette nähtud lõtku. Ülemäärane on lõtk sellest hetkest, kui varda ja puksi vahele tekib kulumise tagajärjel tuntav/nähtav lõtk. Samuti puuduvad ülevaatajal andmed, mille alusel saaks täpselt määrata, millal algab ülemäärane lõtk. Võttes aluseks, et uue puksi puhul ei ole varda ja puksi vahel lõtku ning kummi elastsusega surutakse puks tihedalt ümber varda, annab puksi kulumisest märku ükskõik kui suur lõtk. Seega on tegemist kulunud sõlmega, mille oleks pidanud märkima kontrollkaardile. Maanteeamet arvestas senist praktikat atesteerimistunnistuste kehtivuse peatamise kestvuse määramisel. Kvaliteedikomisjon on nõudandev komisjon ning peadirektor võib komisjoni ettepanekut arvestada ka üksnes osaliselt. Võrdse kohtlemise põhimõte ei välista halduspraktika muutmist, sh rangemate sanktsioonide kohaldamist, kui seda tingivad ühiskonnas või mõnes konkreetses valdkonnas toimunud muutused. Maanteeamet on seoses suurenenud ebaausate tehnoülevaatajate avastamisega muutnud halduspraktikat rangemaks. Ebavõrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud ka seetõttu, et kõik võrreldavate otsuste aluseks olevad faktilised asjaolud ei kattu. See, kas Maanteeamet on vaidlustatud haldusakti tegemisel arvestanud kolmanda isiku õigustega, ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Ühe halduslepingu mittetäitmine ei takista sõidukite tehnoülevaatuse toimetamist Eestis ega raskenda seda ülemäära. Asjaolu, et Maanteeamet ei ole rakendanud meetmeid kaebaja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, ei muuda rikkumisi kergemaks.
5.Tallinna Halduskohtu 21.02.2018 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Sõidukite tehnoülevaatuse kvaliteedi kontrolli komisjoni ettepanek atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise aja kohta on soovituslik ega ole peadirektorile siduv. Otsuses sisalduvad kaalutlused atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise perioodi kohta. 10.12.2015 toimus Maanteeametis sõidukite tehnoülevaatuse kvaliteedi kontrolli komisjoni koosolek, kus XX esitas oma selgitused ja vastuväited. Protokollist nähtuvalt jättis komisjon ettepaneku XX atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise kohta tegemata, kuna kaebaja selgitusi oli vaja täiendavalt kontrollida. Seega ei ole toimetatud haldusmenetluse pikkus ebaproportsionaalne.
6(16)
3-16-2497 LL kohtuistungil antud selgitused ei ole veenvad. On usutav, et ülevaataja, kes avastab sõidukil rikked ning nõuab puuduste kõrvaldamist, kontrollib sõiduki teistkordsel ülevaatusel sõiduki tehnilist seisukorda, et veenduda rikete kõrvaldamises ja sõiduki liiklusesse lubamise võimalikkuses. Selline toiming ei saa olla formaalne ega tugineda pelgalt sõiduki kasutaja ütlustele. BMW530d (UUUUUU) väidetav teistkordne läbivaatus kestis LL sõnul lühikest aega (ca 4–5 min) ning ei toimunud tavapärases ülevaatuspunkti kohas, mida kinnitas ka kaebaja ise. Ford Mondeole (EEEEEE) 11.11.2015 ülevaatuse tegemisel jättis kaebaja kontrollkaardile kandmata sõidukil esinenud ohtlikud vead ja lubas sellega liiklusesse tehnonõuetele mittevastava sõiduki. CC kinnitas 08.08.2017 kohtuistungil, et kõik puudused 05.11.2017 tema poolt läbi viidud tehnokontrolli ajal ka ilmnesid. Samuti kinnitas CC, et Ford Mondeo (EEEEEE) mootor oli heitmete mõõtmiseks töösoe, mis on fikseeritud heitgaasi tulemuste väljatrükil. Piduritesti käigus tuvastas CC, et käsipidur jäi peale; veermik oli korras; esirehvid olid kulunud; summuti kinnituses oli üks polt puudu; heitgaasid ei vastanud nõuetele ja mootoris oli õlileke. Vahetult pärast XX poolt 11.11.2015 läbi viidud korralist ülevaatust tehti sõidukile kontrollülevaatus AS-s Amserv. Kontrollülevaatusel selgus, et sõidukil olid endiselt puudused, mille tuvastas Tehnokuller OÜ juba 05.11.2015. Neid asjaolusid kinnitavad kriminaalasjas nr 1-16-4875 antud PP tunnistus ning halduskohtu 08.08.2017 istungil antud SS selgitus. Heitgaaside mõõtmise seadmega manipuleerimise võimalust on kinnitanud halduskohtu 08.08.2017 istungil heitgaaside mõõteseadmete maaletooja SS. Samuti nähtub 29.02.2016 jälitustoimingu protokollist (kriminaalasjas nr 15221000104), et Ford Mondeo (EEEEEE) heitgaasinäitudega olid probleemid. Kriminaalasjas nr 1-16-4875 on maakohus aktsepteerinud seda tõendina. Halduskohtul puudub pädevus sisuliselt hinnata kriminaalmenetluses läbi viidud jälitustoiminguid. Kriminaalasjas nr 1-16-4875 antud süüdistatavate TS ja AL ütlused ei lükka ümber Maanteeameti seisukohti. Ütlused pole usaldusväärsed ning halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid. Kaebaja suhtes ei ole rikutud ärakuulamisõigust. XX on saanud haldusmenetluses esitada selgitusi ja vastuväiteid. Maanteeamet ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, mida tõendavad viimaste aastate atesteerimistunnistuste kehtivuse peatamise otsuste väljavõtted. 2012. aastaga võrreldes on Maanteeameti halduspraktika muutunud rangemaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.02.2018 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Sõiduauto Ford Mondeo (EEEEEE) Piduritest sooritatakse veeretakistuse mõõteseadmega. Mõõteseadme poolt väljastatud mõõtetulemuste väljatrükil ei olnud märgitud auto marki, registreerimisnumbrit, VIN-koodi, omaniku nime ega muid andmeid, mille järgi saaks identifitseerida kontrollitava sõiduki. Seega ei ole mõõtetulemusi võimalik arvestada tõendina ning neid puudusi ei saa kõrvaldada CC kohtumenetluses antud ütlustega. Lisaks ei tehtud CC selgituste kohaselt tehnoülevaatust määruses nr 77 märgitud mahus. Üksnes tehnokontrolli andmetega ei saa ümber lükata tehnoülevaatuse tulemusi. Tehnokontrolli võtted ei ole samad, mis tehnoülevaatusel. Õlileke on väidetavalt avastatud 05.11.2015, mis ei tõenda, et see oli alles ka 11.11.2015. Seega ei ole leidnud kinnitust, see oli oluline viga ja tuli kanda kontrollkaardile. Õlileket ei avastanud 7(16)
3-16-2497 11.11.2015 ka Amserv AS ülevaataja. Kui käsipidur ei vabane korralikult, on oluline, kas tegemist on olulise või väheolulise veaga, mille kvalifitseerimine sõltub ülevaataja subjektiivsest hinnangust. Ohtliku rikke või puuduse kategooria pidureid ei puuduta. CC ütlusega ei ole tõendatud, et sõiduki mootor oli töösoe ning tunnistaja ei kinnitanud, et lõtkutest ei olnud korras. Tegemist on ülevaataja subjektiivse otsusega. Seega hindas halduskohus CC ütlusi ebaõigesti. Piduritesti ja heitgaaside testi vahe on 1,5 tundi, mis on ebatõenäoline, kui toimetatakse usaldusväärset mõõtmist, sest heitgaaside test tehakse kohe pärast piduritesti. Kohus on ebaõigesti nõustunud vastustaja väitega, et heitgaaside mõõtmisel oli mootor töösoe olukorras, kus automaatselt välja prinditud tulemusel pidi mootori temperatuuri sisestama käsitsi ja seda ei tehtud. Amserv AS tehnokontrolli kaardil on fikseeritud mootori temperatuur 37 kraadi. Tunnistaja SS ütluste kohaselt ei ole mootori töötemperatuuril 37 kraadi sooritatud heitgaasi testi mõõtetulemused mootori madala temperatuuri tõttu objektiivsed ega vasta mõõteseadme kasutamise mõõtemetoodikale. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta sooritas mitu testi. Piduritest ei näita, et probleem on just seisupiduriga. Halduskohus on jätnud hindamata SS ütlused, samuti kaebaja vande all antud seletused. Kaebaja heitgaaside mõõtmisseadme väljatrükil nähtuvad algandmed, mis on kontrollitavad ning neid ei ole võimalik ümber lükata tunnistaja ütlustega. PP kriminaalmenetluses antud ütlused ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Ei ole eluliselt usutav, et PP, istudes autos, sooritades heitgaaside mõõtmise testi ja andes testi sooritamiseks samaaegselt gaasi vajalike mootori pöörete saavutamiseks, näeb samaaegselt mootori jahutussüsteemi ventilaatori tööle hakkamist või töötamist. Samuti ei ole võimalik ventilaatori tööle hakkamise kuulmine, sest andes mootori pöörete tõstmiseks gaasi, suureneb müra. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks on lubatav tõend tunnistaja PP kriminaalmenetluses antud ütlused, ent ebausaldusväärsed AL ja TS samas kriminaalasjas antud ütlused. Sõiduauto BMW 530d (UUUUUU) 11.11.2015 kontrolliti sõidukit kriminaalmenetluse käigus Amserv AS ülevaatuspunktis ning tuvastati mitu viga. Samade vigade sõnastus annab aluse arvata, et Amserv AS ülevaatajale näidati eelnevalt Tehnokuller OÜ andmeid. Seega ei olnud kontroll objektiivne. Lisaks ei ole tehnokontrolli maht ja täpsus sama, mis tehnoülevaatuse korral ning nende tulemustega ei saa ümber lükata kaebaja poolt tehnoülevaatuse käigus saadud tulemusi. Kohus ei ole põhjendanud, milliseid asjaolusid tõendab 29.02.2016 kriminaalmenetluses läbiviidud jälitustoimingute protokoll. Jälitustoimingu protokolliga ei ole tuvastatud heitgaasiseadmete ebaõiget kasutamist. Halduskohtu otsuses on viidatud uurija 09.03.2016 e-kirjale, mida ei saa käsitada tõendina. Kiri sisaldab eelinfot, mida oleks tulnud haldusmenetluses uurida. Vastustajale esitati haldusmenetluses LL selgitus, mis kinnitab sõiduki teistkordset ettenäitamist, kuid halduskohus on jätnud selle tähelepanuta ega ole hinnanud tõendeid kogumis. Politsei- ja Piirivalveameti kiri, milles tsiteeritakse kaebaja ütluseid kinnipidamisel, ei ole lubatav tõend, kuna ütlused ei ole antud kohtuistungil (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-72-12). Vastustaja pidi ise koguma haldusmenetluses tõendeid. Rikutud on kaebaja ärakuulamisõigust, sest udutulelaternate vea kohta pole enne Maanteeameti otsuse tegemist arvamust küsitud ning seda rikkumist kirjeldati esmakordselt vaidlustatud
8(16)
3-16-2497 haldusaktis. Selle osas sai kaebaja esitada vastuväited alles kohtus. Lisaks aktsepteeris kohus vastustaja põhjendusi, mis esitati kohtumenetluses, kuid ei sisaldunud vaidlustatud haldusaktis. Otsus, mille kohaselt Maanteeameti peadirektor ei nõustu komisjoni arvamusega karistuse määramise osas, on erandlik. Vastustajal tuli seda täiendavalt põhjendada (vt ka LS § 74 lg 8). Lisaks ei ole arvestatud sellega, et kaebajal ei olnud varem ühtegi rikkumist. Haldusmenetlust toimetati ebamõistlikult kaua ja kaebajat ei teavitatud menetluse käigust. Kaebaja töötas pärast menetluse alustamist üle aasta ega pannud toime rikkumisi. Kaebajal oli õigustatud ootus, et tema suhtes ei tehta otsust.
7.Maanteeamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja on mõistetud Pärnu Maakohtu 29.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4875 süüdi ametialases võltsimises tegude eest, mis on praeguses haldusasjas vaidlustatud haldusakti andmise aluseks. Pärnu Maakohtu otsus jõustus 09.04.2018. Tunnistaja LL kohtumenetluses antud ütlusi ei pidanud kohus usaldusväärseks, sest need olid vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Ka ei ole jälitustoimingutega tuvastatud, et sõiduauto BMW 530d (UUUUUU) oleks viidud 22.10.2015 uuesti ülevaatuspunkti (vt ka jälitustoimingute protokollid). Tunnistaja CC selgitas kohtus, et vigadega, mis sõiduautol Ford Mondeo (EEEEEE) tuvastati, ei oleks sõiduk ülevaatust läbinud. Samuti tehti sõidukile 11.11.2015, s.o vahetult pärast Tehnilise Ülevaatuse OÜ ülevaatust, kontollülevaatus Amserv AS-s. Tehnokontrolli kaardi kohaselt ei vastanud auto heitgaasid nõuetele, seisupidur jäi peale ning rehvimustri jääksügavus ei vastanud nõuetele. Tunnistaja PP selgitas, et tegi Ford Mondeole (EEEEEE) tehnokonrolli ning selline sõiduk ei oleks ülevaatust läbinud. Kaebaja on ära kuulatud 10.12.2015 toimunud kvaliteedikomisjoni koosolekul. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-46-14, p 15).
8.Maanteeamet esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 21.02.2018 otsuse osas, mis puudutab menetluskulude jaotust, ning teha uue otsuse, millega jätta Maanteeameti menetluskulud kaebaja kanda. Maanteeamet on haldusasja menetluses kandnud menetluskulusid tunnistajatasude näol summas 173 eurot ning taotlenud nende kulude väljamõistmist kaebajalt 10.11.2017 esitatud menetlusdokumendis, 19.12.2017 menetlusdokumendis ning 03.01.2018 menetlusdokumendis. See summa tuleb kaebajalt välja mõista.
9.XX vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu. Haldusasja toimikus ei ole Maanteeameti 10.11.2017 taotlust. Seega on taotlus menetluskulude väljamõistmiseks esitatud hilinenult ja sellega on põhjendatult jäetud arvestamata. Lisaks jäi 27.04.2017 kohtuistung, kuhu oli kutsutud tunnistaja CC, ära kaebaja esindaja haigestumise tõttu. Taotlus kohtuistungi aja muutmiseks saadeti kohtule 26.04.2017 tööpäeva 9(16)
3-16-2497 lõpus. Tunnistajal oli võimalus vähemalt pool tööpäeva töötada ning ta ei ole tõendanud, et 27.04.2017 oli tööpäev, sest ülevaatajad töötavad graafiku alusel. Kaebajale teadaolevalt tunnistaja kohtumajja ei jõudnud. Kohus on lugenud tunnistaja päevatöötasuks vastuoluliselt nii 61 eurot kui ka 62,31 eurot. CC kuulati 08.08.2017 üle Pärnu kohtumajas ajavahemikul 10:19:51 kuni 11:02:56, s.o ca 1,5 tundi. Koos kohtumajja saabumiseks vajaliku ajaga (ca 30 min) oli tunnistaja tasuks tasu kahe tunni, mitte terve tööpäeva eest. Seega oleks põhjendatud kuluks üksnes 1⁄4 tegelikult välja makstud tasust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnkohus selgitab esmalt kriminaalmenetluse käigus saadud teabe kasutamise lubatavust haldus- ja halduskohtumenetluses (I), lahendab seejärel XX apellatsioonkaebuse (II) ning Maanteeameti vastuapellatsioonkaebuse (III) ja jaotab apellatsiooniastme menetluskulud
(IV).
I
11.Paralleelselt vaidlustatud haldusakti andmisele suunatud haldusmenetluse toimetamisega viidi XX suhtes läbi kriminaalmenetlus. Süüdistuse kohaselt koostas XX ametiseisundit ära kasutades tehniliselt mittekorras olevatele sõidukitele mootorsõiduki tehnilise seisundi kontrollkaardid, märkides sõidukid tehniliselt korrasolevateks (sh praeguses haldusasjas vaidluse all olevatele sõiduautodele BMW 530d (UUUUUU) ja Ford Mondeo (EEEEEE)).
12.Riigikohtu 08.04.2015 otsusest asjas nr 3-3-1-9-15 tuleneb, et kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses (otsuse p 15 viidetega Riigikohtu varasemale praktikale), kuid jälitustoimingute käigus saadud teabe kasutamine on lubatud üksnes seaduses ette nähtud juhtudel (otsuse p 14). Jälitustoimingutega saadud teavet on lubatud kasutada osas, milles see on esitatud, hinnatud ja kontrollitud kriminaalmenetluses, kusjuures tõendiks pole sellisel juhul jälitusprotokoll, vaid kohtuotsus kui dokumentaalne tõend (otsuse p 19). Riigkohtu 01.02.2019 otsuses asjas nr 2-15-13216 on selgitatud, et jälitustoiminguga saadud andmeid võib põhimõtteliselt kasutada ka tõendina tsiviilkohtumenetluses, kui tõend on saadud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid järgides ning konkreetse tsiviilasja menetlemise raames on kohus tõendi lubatavust kontrollinud (otsuse p 17.2; vt selle kohta ka riigikohtunike Malle Seppiku, Tambet Tampuu ja Nele Parresti eriarvamust).
13.Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud, et süüteomenetluses saadud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus (nt Riigikohtu 08.04.2015 otsus nr 3-31-9-15, p 15). Tõendamise üldreeglitest tulenevalt on süüteomenetluses kogutud tõendite kasutamiseks eelkõige oluline, et tõendid oleksid vastavas menetluses põhimõtteliselt lubatavad ja kogutud seaduse nõudeid järgides (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2018 otsus asjas nr 3-16-2152, p 13; 19.06.2018 otsus asjas nr 3-16-183, p 15; 18.08.2016 otsus asjas nr 3-1452233, p 15; 15.10.2015 otsus asjas nr 3-12-1797, p 15; 31.12.2018 otsus asjas nr 3-16-1230, p 13; 15.11.2018 otsus asjas nr 3-17-756, p 10; 20.12.2018 otsus asjas nr 3-16-2152, p 13). Süüteomenetluses kogutud tõenditele tuginemine ei eelda seejuures, et nende tõendite kogumise õiguspärasust peaks olema eelnevalt kontrollitud asjaomases süüteomenetluses ning kohtupraktikast ega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg-test 1 ja 2 ei tulene sedagi, et haldusorgan või halduskohus oleksid seotud süüteomenetluses kogutud tõenditele asjaomases süüteomenetluses antud hinnanguga (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2018 otsus 10(16)
3-16-2497 asjas nr 3-16-2152, p 13; 07.02.2019 otsus asjas nr 3-17-2307, p 9; 20.12.2018 otsus asjas nr 316-2152, p 13; Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2015 otsus nr 3-13-2395, p-d 15–16), sest vastasel juhul muutuks HKMS § 65 lg 1 vähemasti osaliselt sisutuks (Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus asjas nr 3-17-756, p 10).
14.Kriminaalmenetluses kogutud tõendi lubamatuse saab tuua kaasa üksnes tõendi kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine, eelkõige kui rikuti oluliselt isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2003 määrus asjas nr 3-3-1-2-03, p 11; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus asjas nr 3-16-183, p 15). Kui erinevates menetlustes koguti kõik tõendid seaduse nõudeid järgides, ei ole haldusakti seisukohalt määrav, millises osas tugineb see haldusmenetluses ja millises osas kriminaalmenetluses kogutud tõenditele (Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2019 otsus asjas nr 3-17-2307, p 9) ning kohtul puudub täiendav vajadus kontrollida iga kriminaalmenetluses kogutud tõendi saamise teekonda ja nende kogumise vastavust kriminaalmenetluses tõendite kogumise nõuetele (Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus asjas nr 3-16-183, p 20).
15.KrMS § 214 lg 1 kohaselt võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. KrMS § 214 lg 1 ei näe prokuratuuri antavale loale ette täpsemaid nõudeid, kuid antav luba peab olema piisavalt määratletud. Minimaalselt peab sellest selguma, milliseid andmeid luba puudutab ning kellele ja millisel eesmärgil (nt millises teises menetluses kasutamiseks) on luba antud. Kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks antav prokuröri luba võib seejuures olla ka suuline (vt ka N. Aas. KrMS § 214 kommentaarid, p 6 – E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2012, lk 523). Sellise loa võib iseenesest anda ka e-kirjaga, kui selles on piisavalt määratletud, millised kriminaalasjas kogutud tõendid üle antakse (Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2018 otsus asjas nr 3-16-2152, pd 14–16). II
16.XX on vaidlustanud Maanteeameti 25.11.2016 otsuse, millega peatati kaebaja atesteerimistunnistuse nr 15137 (tl 10–15p, kd I) kehtivus. Haldusakti andmisel on tõenditena tuginetud muu hulgas politseilt 16.11.2015 saadud teabele, XX 04.12.2015 selgitustele, Tehnilise Ülevaatuse OÜ juhataja 07.12.2015 selgitustele, Maanteeameti 10.12.2015 komisjoni koosolekul antud XX selgitusele, PPA-lt 09.03.2016 saabunud teabele, sh XX poolt 22.10.2015 vormistatud tehnilise seisundi kontrollkaartidele K.2760415 ja K.2761071, 11.11.2015 vormistatud tehnilise seisundi kontrollkaartidele K.2793470 ja K.2794119 ning Tehnokontroll OÜ 05.11.2015 tehnokontrollikaartidele (vt ka tl 64, 68–72p, kd I), samuti XX 18.04.2016 selgitustele, ülevaatuspunkti järjekorra andmetele ning 11.12.2015 peetud telefonivestlusele LL-ga. Sõiduauto BMW 530d (UUUUUU)
17.BMW 530d (UUUUUU) esmase ülevaatuse kontrollkaardilt nr K.2760415 nähtub, et LL tõi 22.10.2015 kl 12.30 sõiduauto kontrolli (tl 53–54, kd I). Kontrollkaardil märgiti esimene parempoolne udulatern defektsena (väheoluline rike) ning tuvastati õlileke (ohtlik rike). Samal päeval kl 15.39 tõi LL sõiduauto BMW 530d (UUUUUU) kordusülevaatusele ning XX märkis sõiduki tehniliselt korras olevaks (tl 57–57p, kd I). Kaebajale heidetakse ette seda, et tegelikkuses ei vaadanud ta sõiduki teistkordsel kontrollil sõiduautot üle ei õlileket ega udutulesid puudutavas osas (sõiduautot ei toodud kordusülevaatusele). Sellega rikkus XX määruse nr 77 nõudeid ning lubas liiklusesse tehniliselt mitte korras oleva sõiduki. 11(16)
3-16-2497 Maanteeamet on rikkumiste tõendamisel tuginenud XX eeluurimisel antud ütlustele (vt Maanteeameti 25.11.2016 otsuse lk 2, p 3) ning politseilt saadud teabele (vt viidatud otsuse lk 3, p 11; lk 8–9, p-d 1–7).
18.Ringkonnakohus jääb varem viidatud seisukohtade juurde, et haldusmenetluse toimetamisel on põhimõtteliselt lubatav kasutada muu hulgas kriminaalmenetluses kogutud tõendeid, v.a jälitustoimingutega saadud teavet. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada õigeks sellise halduspraktika tekkimist, et olukorras, kus paralleelselt haldusmenetlusega viiakse läbi ka kriminaalmenetlust, toetub haldusorgan suures osas politseilt saadud infole ning loobub haldusmenetluses tõendite kogumisest (vt ka haldusmenetluse seaduse § 6), konkretiseerimata seejuures, millistel eeluurimise käigus saadud tõenditel haldusorgani järeldused põhinevad. Kriminaalmenetluse materjalide kasutamine haldusmenetluses ei saa viia selleni, et vaidlustatud haldusaktist ei ole piisaval määral tuvastatav, millises osas on haldusorgan toetunud kriminaalasjas kogutud materjalidele ning kas need materjalid on haldusorganile üle andnud prokuratuur (KrMS § 214). Selline eristamine on muu hulgas vajalik selleks, et haldusakti adressaadile oleks kahtlusteta selge, millise menetluse raames on konkreetsed tõendid kogutud, võttes seejuures arvesse ka isikute erinevaid menetluslikke õigusi (nt isiku kaasaaitamiskohustuse ulatus) haldus- ning kriminaalmenetluses.
19.Maanteeameti 25.11.2016 otsuse lk-l 2 p-s 3 on selgitatud, et Maanteeamet sai 16.11.2015 politseilt teabe, milles XX on selgitanud, et BMW 530d (UUUUUU) teistkordsel ülevaatamisel ta sõidukit ei näinud. Maaanteeameti otsuses puuduvad viited, millise konkreetse politseilt saadud teabega on tegemist. XX hilisemad selgitused viitavad sellele, et tegemist on eeluurimisel antud ütlustega. Prokuratuuri luba viidatud tõendite üleandmiseks toimiku materjalid ei sisalda ning selle olemasolu ei ole väitnud ka vastustaja. Lisaks eelnevale on Maanteeameti 25.11.2016 otsuse lk-l 3 p-s 11 viidatud politseilt 09.03.2016 saadud teabele, millest nähtub, et BMW 530d (UUUUUU) korduval ülevaatusel kohal ei käinud ning XX rikke tegelikku puudumist ei kontrollinud. Samas ei nähtu otsuse p-st 11, millele politseilt saadud informatsioon tugineb. Pärnu Maakohtu 29.08.2017 otsuse asjas nr 1-16-4875 lk-lt 45 nähtub, et sõiduautoga BMW 530d (UUUUUU) seotud episoodi puhul on mh tuginetud jälitustoimingu protokollidele (vt ka tl 224–225, kd II), mille alusel on loetud tõendatuks, et 22.10.2015 kell 15.39 ei käinud BMW 530d (UUUUUU) kordusülevaatuse ajal ülevaatuspunktis.
20.KrMS § 12612 lg 3 (01.09.2016 redaktsioon) kohaselt võib jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenetluses, julgeolekukontrollis, seaduses sätestatud juhul isiku tööle või teenistusse võtmise ning loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KrMS § 12612 lg-s 3 on esitatud ammendav loetelu olukordadest, mil jälitustoiminguga saadud teabe kasutamine on lubatud erinevalt selle kogumise esialgsest eesmärgist. Jälitustoimingutega saadud teabe kasutamine kirjeldatud viisil peab jääma erandlikuks, seda õigustama ülekaalukas avalik huvi ning selleks olema konkreetne seaduslik alus, sest jälistutoimingutega kaasneb väga intensiivne isiku põhiõiguste riive (vt ka Riigikohtu 08.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p-d 16–17). KrMS § 12612 lg-st 3 ei tulenenud vastustajale luba kasutada jälitustoimingutega saadud teavet haldusmenetluses. Viidatud teabe kasutamiseks ei tulenenud seaduslikku alust ka liiklusseadusest ega määrusest nr 77. Vaidlusaluste jälitustoimingute tegemiseks antud lubade õiguspärasust on kontrollitud Pärnu Maakohtu 29.08.2017 otsuse asjas nr 1-16-4875 lk-del 27–29. Vaidlustatud haldusakti andmise ajal ei olnud koostatud jälitustoimingute protokolle käsitlevat kohtuotsust kui dokumentaalset tõendit, mistõttu ei saanud haldusorgan toetuda ka sellele teabele (Riigikohtu 08.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p 19). Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka Riigikohtu 12(16)
3-16-2497 01.02.2019 otsus asjas nr 2-15-13216, milles on selgitatud, et KrMS § 12612 lg 3 ei piira teiste subjektide õigust jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada, nt jälitustoiminguga puudutatud isikul enda õiguste kaitseks hilisemas tsiviilkohtumenetluses (viidatud otsuse p 17.1) ning jälitustoiminguga saadud andmete kui tõendi lubatavust tuleb kohtul igakordselt hinnata (p 17.2). Praegusel juhul ei ole vaidluse all küsimus sellest, kas menetlusosalised võisid halduskohtumenetluses esitada tõendina jälitustoimingute protokolle (seda ei teinud ka jälitustoiminguga puudutatud isik), vaid see, kas vastustaja on õiguspäraselt nendele tuginenud haldusmenetluses.
21.Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, kui haldusakti põhjendamisel on muu hulgas tuginetud kriminaalmenetluse käigus saadud tõenditele, peab olema kontrollitav, millistele konkreetsetele kriminaalmenetluse käigus saadud tõenditele on haldusaktis viidatud. Olukorras, kus kriminaalmenetluse läbiviimisel on osaliselt teostatud jälitustoiminguid, on kirjeldatud teabe eristamine veelgi olulisem, sest jälitustoimingutega saadud teabe kasutamine väljaspool selle saamise esialgset eesmärki on rangelt piiratud (vt KrMS § 12612 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul haldusmenetluse toimetamisel kõrvaldatud kahtlus, et osaliselt hõlmas politseilt saadud teave ka tuginemist jälitustoimingute teostamisel kogutud infole. Pärnu Maakohtu 29.08.2017 otsusest asjas nr 1-16-4875 nähtuvalt on XX süü tuvastamisel tuginetud peaasjalikult just jälitustoimingute käigus saadud teabele (vt viidatud otsuse lk-d 45 ja 47). Seetõttu ei ole kahtlusteta selge, et haldusakti andmisel ei ole tuginetud teabele, mille kasutamine haldusmenetluses ei olnud lubatav. Eelnevast tulenevalt ei saanud jälitustoimingu protokollidele tuginemine olla lubatav ka esimese astme kohtu menetluses.
22.Üksnes haldusmenetluse käigus kogutud tõendid Maanteeameti järeldusi ei kinnita. XX selgitas 04.12.2015 haldusmenetluses antud ütlustes, et sõiduki tõi ülevaatusele LL, sõidukil oli õlileke ning see tuli tuua kordusülevaatusele. Mõned tunnid hiljem tõi LL auto tagasi ning XX vaatas selle üle hoovis, sest eespool oli pikk järjekord. XX kinnitas, et vaatas auto üle ning õlileket enam ei tuvastanud (tl 60, kd I). XX 10.12.2015 selgituste kohaselt märkis ta BMW 530d (UUUUUU) esmasele kontrollkaardile õlilekke olemasolu, kuid probleeme udulaternatega ei mäleta. Kordusülevaatusel vaadati sõiduk üle maja taga ning leket enam ei tuvastatud. Lukksepp viis teise sõiduki ülevaatuspunkti, kuid sõiduki esitaja oli ikkagi LL (tl 62p, kd I). LL selgitas 30.11.2015, et BMW 530d (UUUUUU) esmasel ülevaatusel avastati sõidukil õlileke, mille tõttu ei läbinud sõiduk ülevaatust. Viga parandati ning sõiduk läks samal päeval tagasi kordusülevaatusele. Kuna ees ootas mitmeid autosid, sõitis ta tagumise ukse juurde, kus töömees vaatas auto üle ja ülevaatus sai tehtud (tl 23, kd I). Tehnoülevaatuse järjekorra andmetest nähtub, et BMW 530d (UUUUUU) viibis korduval ülevaatusel 22.10.2015 ning ülevaatus tehti 15:42:14. Sõiduki esitajaks on märgitud LL (tl 10, kd II). Seega on nii XX kui ka LL kinnitanud, et BMW 530d (UUUUUU) viidi ülevaatuspunkti kordusülevaatusele ning XX vaatas sõiduki üle ega tuvastanud enam õlileket. Ka viidatud ülevaatuse järjekorra andmetest nähtub, et sõiduauto viibis ülevaatusel. Isegi juhul, kui vastustaja sai BMW 530d (UUUUUU) 22.10.2015 kontrollkaardid enda infosüsteemist haldusmenetluse käigus (millele viitavad nt RR 08.08.2017 kohtuistungil antud selgitused; kohtuistungi protokoll 16:31:07), ei kinnita need tõendid haldusakti järeldusi, sest üksnes nendest ei järeldu usutavalt, et sõiduauto BMW 530d (UUUUUU) tegelikkuses ei ilmunud kontrollülevaatuse ajal töökotta ning XX ei vaadanud sõiduautot üle. Vastustaja on tuginenud Volkswagen Golf (390AXO) 22.10.2015 kontrollkaardile (tl 55–56, kd I), millest nähtub, et sõiduki ülevaatus lõppes kell 15.37 ning BMW 530d (UUUUUU) kordusülevaatuse ajal ei olnud töökojas järjekorda, mis oleks XX-l takistanud sõiduki ülevaatamist kanalil. Ka see tõend ei kinnita Maanteeameti järeldusi. Viited sellele, et kordusülevaatuse ajal ei vaadatud sõiduautot üle töökojas, vaid hoovis, ei kinnita vältimatult, et sõiduautot ei vaadatud üldse üle. 13(16)
3-16-2497 Neid seisukohti ei lükka ümber ka RR ja LL vaheline telefonivestlus 11.12.2015 (vt 25.11.2016 otsuse täiendavate asjaolude p 5). LL seisukohad on kahtlevad ning puudub kirjalik dokument, mis telefonivestluse sisu täpsemalt kajastaks.
23.Maanteeameti 25.11.2016 otsuse põhjendava osa p-st 6 nähtub, et udutulede reguleeritust oleks XX pidanud kontrollima ülevaatuspunkti hoones sees (XX ning LL ütlused viitavad sellele, et sõiduauto vaadati üle hoovis). Isegi kui pidada Maanteeameti 25.11.2016 haldusakti põhjendatuks udulaternaid puudutavas osas – millega ringkonnakohus siiski ei nõustu –, ei anna see alust apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseks, sest muus osas, mis puudutab sõiduauto BMW 530d (UUUUUU) kordusülevaatust, ei ole haldusakt õiguspärane (vt ringkonnakohtu eelnevaid selgitusi). Lisaks on Maanteeameti seisukohad ka vastuolulised, sest viitavad sellele, et XX toimis ebaõigesti, kuna ei vaadanud sõiduautot üle ülevaatuspunkti hoones, ent õlilekke osas on Maanteeamet seisukohal, et sõiduautot BMW 530d (UUUUUU) ei toodud üldse kordusülevaatusele. Samuti ei nähtu Maanteeameti otsusest, et kaebajale heidetaks ette seda, et ta vormistas sõiduauto kontrollkaardi ilma sõiduki registreerimistunnistuseta (vrdl RR 08.08.2017 ütlused, kohtuistungi helisalvestis 16:22:00).
24.Haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Haldusakti kontrollimisel võib arvestada kohtumenetluses esitatud põhjendusi üksnes juhul, kui kohus on veendunud, et nendest lähtuti ka haldusakti andmisel (vt Riigikohtu 28.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud Riigikohtu varasem praktika). Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest ringkonnakohus selgitas eelnevalt, miks ei ole kõrvaldatud kahtlus, et haldusakti andmisel on osaliselt tuginetud lubamatutele tõenditele ning haldusmenetluses kogutud tõendid haldusakti järeldusi ei kinnita. Haldusakti põhjendamiseks ei ole piisavad halduskohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused (vt nt 08.08.2017 CC ja SS ütlused; RR 08.08.2017 ütlused). LL 08.08.2017 ütlused ei kinnita aga Maanteeameti järeldusi. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka haldusasja materjalide juurde võetud kriminaalasjas toimunud kohtuistungi protokollid (12.04.2017, 24.04.2017 ja 10.05.2017 istungid). Vastustaja ei ole veenvalt ära näidanud, et nendest põhjendustest lähtuti ka haldusakti andmisel. Sõiduauto Ford Mondeo (EEEEEE)
25.Ford Mondeo (EEEEEE) 11.11.2015 esmase ülevaatuse kontrollkaardilt nr K.2793470 nähtub, et sõiduautol tuvastati üks oluline rike – rehvimustri jääksügavus ei vastanud nõuetele ning see suunati kordusülevaatusele (tl 68–69, kd I). Sama sõiduki kordusülevaatusel tunnistas XX sõiduki tehniliselt korras olevaks (tl 70–71, kd I). Kaebajale heidetakse ette seda, et tegelikkuses olid sõidukil veel muud olulised vead, mistõttu ei oleks sõiduauto tohtinud tehnoülevaatust läbida. Lisaks asus Maanteeamet seisukohale, et XX manipuleeris sõiduauto heitgaasinäitudega. Selle tõenduseks on Maanteeamet 25.11.2016 otsuses tuginenud Ford Mondeo (EEEEEE) kontrollkaartidele, Tehnokuller OÜ-s ja Amser AS-s toimunud kordusülevaatustele ning PPA-lt saadud infole (vt 25.11.2016 otsuse lk-d 9–10, p-d 8–12).
26.Sõidautole Ford Mondeo (EEEEEE) teostati 05.11.2015 Tehnokuller OÜ-s korraline ülevaatus, mille jooksul tuvastati mitmed vead (tl 72–72p, kd I). Sõiduauto viidi 11.11.2015 tehnokontrolli XX juurde, kes märkis kontrollkaardile sõidukil esinevaks veaks üksnes nõuetele mittevastava rehvimustri jääksügavuse ning suunas selle kordusülevaatusele, kus samal päeval tunnistati sõiduk tehniliselt korras olevaks. Seejärel teostati 11.11.2015 sõidukile Amserv ASs täiendav tehnokontroll, mille käigus tuvastati endiselt mitmete rikkumiste olemasolu (vt tl 73– 74, kd I; tl 6–6p, kd II).
14(16)
3-16-2497
27.Sõiduauto Ford Mondeo (EEEEEE) toodi 15.11.2015 XX juurde ülevaatusele jälitustoimingute tegemise raames (vt ka tl 212–223, kd II; KrMS § 1268). Seega on tõendusteave selles osas saadud jälitustoimingute teostamisel (vt ka Maanteeameti 25.11.2016 otsuse lk-d 6–7, p-d 7–9 ja lk-d 3–4, p 12). Lisaks heidetakse XXle ette seda, et ta manipuleeris heitgaasi näitudega. Viidatud järelduse tegemine oli võimalik üksnes toetudes jälitustoimingu käigus saadud teabele (vt Maanteeameti 25.11.2016 otsus lk 10, p 11 ja lk-d 3–4, p 12; vt ka Pärnu Maakohtu 29.08.2017 otsuse asjas nr 1-16-4875 lk 47). Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, miks ei olnud praegusel juhul lubatud haldusmenetluses toetuda jälitustoimingute raames kogutud teabele ega ole kahtlusteta selge, millises ulatuses on haldusakti andmisel viidatud teabele tuginetud. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde.
28.Ükski haldusmenetluses kogutud tõend Maanteeameti järeldusi ei toeta. XX selgitas 18.04.2016, et tuvastas 11.11.2015 Ford Mondeo (EEEEEE) ülevaatuse käigus, et rehvimustri jääksügavus ei vasta nõuetele ja suunas sõiduki kordusülevaatusele. Lisaks kontrollis ta stabilisaatori pukse ja kuulliigendi lõtku, ent ei tuvastanud lõtku, mis oleks olnud ülemäärane, samuti loetakse neid vigu väheohtlikeks vigadeks. Heitgaaside mõõtmine teostati ning heitgaasid ei ületanud lubatud piirväärtusi (tõendatud mõõtetulemuste väljatrükiga). Pidurite pealejäämist või muid puudusi pidurisüsteemis ei ilmnenud (tõendatud mõõtetulemuste väljatrükiga) (tl 78–78p, kd I). XX lisas 18.04.2016 selgituste juurde väljavõtted heitgaasi testseadme mõõtetulemustest ja pidurite kontrollseadme mõõtetulemustest (tl 78p, kd I; halduskohtule esitatud kaebaja esindaja poolt; tl 174–174p, kd I). Maanteeameti 25.11.2016 otsusest ei nähtu, et Maanteeamet oleks analüüsinud kaebaja väiteid selle kohta, et stabilisaatori puksides ja kuulliigendis esinevaid lõtkusid loetakse väheohtlikeks, mitte ohtlikeks vigadeks (sh nt atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise perioodi üle otsustamisel). Samuti ei nähtu Maanteeameti otsusest, et haldusmenetluses oleks kogutud muid tõendeid peale politseilt saadud informatsiooni, mis toetaksid Maanteeameti järeldusi sõiduautol Ford Mondeo (EEEEEE) esinevate täiendavate vigade ning heitgaasinäitude manipuleerimise osas (vt Maanteeameti 25.11.2016 otsus lk 10, p 11). Ka asjaolu, et Amserv AS-s ja Tehnokuller OÜ-s toimetatud kontrolli ei viidud läbi kriminaalmenetluse raames (Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2017 otsus asjas nr 1-16-4875, p 7.10.1), ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale, sest ei kinnita Maanteeameti seisukohti heitgaasidega manipuleerimise osas. Ford Mondeo (EEEEEE) ülevaatus teostati jälitustoimingute raames.
29.Isegi juhul, kui vastustaja sai Ford Mondeo (EEEEEE) 11.11.2015 kontrollkaardid enda infosüsteemist haldusmenetluse käigus (millele vastustajal on eelduslikult juurdepääs), ei piisa kaebaja võimalike rikkumiste tõendamiseks üksnes kontrollkaartide väljavõtetest, vaid usutavalt peab olema tõendatud, et sõiduautol Ford Mondeo (EEEEEE) esinesid tegelikkuses Maanteeameti viidatud puudused, mille XX jättis tuvastamata, ning kaebaja manipuleeris heitgaasinäitudega (vt ka PPA 09.03.2016 e-kirja).
30.Maanteeamet on arvestanud raskendava asjaoluna seda, et XX ei tunnistanud oma rikkumisi ning tema selgitused on vastuolus kogutud tõenditega. Need asjaolud ei ole käsitatavad raskendavate asjaoludena. Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta oma süüd ei tunnista või annab selgitusi, mida asjas kogutud tõendid ei toeta. See, kas isiku väited tema süü ning rikkumiste kohta on õiged, selgub haldusmenetluses. Raskendavateks asjaoludeks saavad olla eelkõige objektiivsed asjaolud, nt varasem distsiplinaarkorras karistatus või atesteerimistunnistuse peatamine. Selliseid raskendavaid asjaolusid ei ole Maanteeameti 25.11.2016 otsuses välja toodud.
31.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 21.02.2018 otsuse. XX atesteerimistunnistus oli peatatud kuni 15(16)
3-16-2497 31.12.2017, mistõttu ei ole esitatud tühistamiskaebuse rahuldamine enam võimalik. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kaebaja alternatiivse nõude ning tunnistab Maanteeameti 25.11.2016 otsuse nr 23-1/16-00052/176 õigusvastaseks. III
32.Maanteeameti vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastustaja on küll õigesti märkinud, et taotlus tunnistajatasu hüvitamiseks esitati halduskohtule 10.11.2017 ning see sisaldub toimiku materjalide hulgas (tl 40–40p, kd III), ent kuna ringkonnakohus rahuldab XX apellatsioonkaebuse ning uue otsusega ka kaebuse ja tuvastab Maanteeameti 25.11.2016 otsuse õigusvastasuse, tuleb muuta menetluskulude jaotust halduskohtus (HKMS § 109 lg 4). Kaebuse rahuldamise tõttu jäävad esimese astme menetluskulud, sh tunnistajatasu, vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). IV
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotles halduskohtus menetluskulude hüvitamist summas 3881,22 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 72, kd III) ja ringkonnakohtus summas 965 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 159, kd III).
34.XX 21.12.2017 taotlus halduskohtus kantud menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vastustajalt välja mõista kaebaja halduskohtumenetluse kulud summas 3540 eurot (ilma käibemaksuta). Haldusasjas toimus mitu kohtuistungit (millest üks kestis ligi 7 tundi) ning kuulati üle mitmeid tunnistajaid, samuti vande all kaebaja ning RR. Haldusasja toimik sisaldab mitmeid taotlusi ning menetlusdokumente, mille osas kaebaja esindajal tuli kujundada seisukoht. Haldusasja on põhjust pidada tavapärasest keerukamaks. Samas ei arvesta ringkonnakohus menetluskulude väljamõistmisel esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele kulunud aega (tl 75p, kd III) ega esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu (tl 73, kd III). Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja 980 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist vastustajalt (sh riigilõiv 15 eurot). Menetluskulud on põhjendatud. Apellatsioonimenetluses on küll vaidluse asjaolud ning poolte väited jäänud suures osas samaks, ent ringkonnakohtus vaadati haldusasi samuti läbi istungimenetluses ning kaebajal tuli esitada seisukoht ka vastustaja vastuapellatsioonkaebusele. Apellatsiooniastme menetluskulude suurust ei ole põhjust pidada ebamõistlikuks.
35.Kokku mõistab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 4520 eurot (ilma käibemaksuta). Maanteeameti võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.