Kriminaalasi nr 1-17-10403
Eesti Vabariigi nimel 07. november 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi O.B süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav O.B , IK XXX; sünniaeg: 23. juuli 1972. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; perekonnaseis: vabaabielus, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral; väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada O.B KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista üheksa (9) kuud vangistust. KarS § 424 lg 4 p 1 ja § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub O.B poolt kohesele ärakandmisele seitse (7) päeva vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kinnipidamise aeg 06.-07.november 2017.a, s.o kaks (2) päeva ja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb viis (5) päeva vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda O.B saabumine kinnipidamiskohta, millise tähtaja kohta saadetakse kohtuotsuse jõustumisel teade kohtu kantseleist. Ülejäänud karistust, s.o. kaheksa (8) kuud ja kakskümmend kolm (23) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele kui O.B ei pane kahe (2) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on O.B käitumiskontrolli ajal kohustatud:
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus O.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 25.juuli 2016.a otsusega 1-16-6356 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 06.novembril 2017.a kella 11:17 paiku Tartumaal Rõngu vallas Lapetukme külas mootorsõidukit mopeed reg nr XXX, olles alkoholijoobes, alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 0,93 mg/l kohta. O.B rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani O.B toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale O.B-le karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 424 lg 4 p 1 ja § 74 lg 2 alusel määrata, et sellest kohesele ärakandmisele kuulub 7 päeva vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kaks päeva (06.-07.november 2017.a) ja ärakandmisele kuuluvaks 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda süüdimõistetu saabumine kinnipidamiskohta. Ülejäänud karistust, s.o. 8 kuud ja 23 päeva vangistust täitmisele ei pöörata kui O.B ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS 75 lg 4 alusel võtab O.B endale kohustuse alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt ühe kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholi ravi programmi Kainem ja tervem Eesti raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks Esmase hindamise teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumis. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada O.B osalema liiklusalases sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks kokku KrMS § 2565 lg 2 alusel sundraha 352.50 eurot ja kaitsja tasu 24 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude, kokku 376.50 eurot, tasumine ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. O.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
esitatud
ei
ole.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. O.B menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.