Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

2.1

õigusabi tasu suuruseks Vladimir Gogolevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 312 eurot. Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud välja Vladimir Gogolevilt. Määrata Advokaadibüroole Leonid Olovjanišnikov makstava riigi õigusabi tasu

2.2

suuruseks Leonid Šestakovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 264 eurot. Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud välja Leonid Šestakovilt. Edasikaebe kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

hulgaliselt roidemurde;

      

       

verevalumid kõiki murde ümbritsevates roietevahelistes lihastes, vahelihase parempoolse kupli eesserval ning mõlemal pool suures rinnalihases; verevalumid maksa kapsli all, maksa ümarsidemes ning peensoole kinnistil; VI-VII rinnalüli ogajätke murru ja IV ristluulüli murru; ninaluude murru; vasakpoolse kõvakelme aluse verevalumi; difuussed ämblikuvõrkkesta alused verevalumid suuraju mõlema poolkera pinnal; verevalumid vasakul oimu-, kiiru- ning kuklapiirkonnas, kaelale ulatuva nahaaluse verevalumi näol, nahaaluse verevalumi ja turse juustega kaetud peanahal vasakul pool otsmiku-oimu piirkonnas; hammustushaavad keelel; marrastuse suuesikus paremal; nahaalused verevalumid mõlemal õla-küünarvarrel, vasaku labakäe seljal; naha marrastused vasakul küünarvarrel; põrutus-rebimishaava vasaku jala I varba seljal; nahaalused verevalumid mõlemal reiel, säärel ja pöial; nahaalusee verevalumi ja marrastuse parema puusaliigese kohal, vasaku põlveliigese välisküljel ning vasaku jala II-III varba seljal; nahamarrastuse parema pöia seljal.

Peksmise käigus sisestasid nad kannatanule valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil AK pärakusse pikliku pulgataolise eseme, mis tekitas pärasoole rebendi koos verevalumiga eesnäärme ümbruses ja väikevaagna põhjal. Leonid Šestakovi ja Vladimir Gogolevi poolt AK-le eesmärgipäraselt tekitatud kehatüve tömp trauma kahepoolsete roiete hulgimurdude ning pärasoole rebendiga põhjustas kannatanul traumaatilise šoki ja AK piinarikka surma, mis saabus hiljemalt 06.07.2016 hommikul ja mitte rohkem kui neli kuni kuue tunni möödudes pärast eluohtlikke tervisekahjustuste tekitamist.

V. Gogolev märgib, et süüdistus tema vastu põhineb V. Kattai vastuolulistel ja ebausaldusväärsetel ütlustel. V. Kattai rõõnas teda, sest talle pakuti lihtmenetlust. Temal ja ta kaitsjal ei olnud võimalik V. Kattaid küsitleda. V. Gogolev toob välja, et V. Kattai ütluste kohaselt olevat tema (V. Gogolev) surunud kannatanule anusesse petardi ja selle aktiveerinud. Need ütlused on eksitavad. Ekspertiisiga ei tuvastatud, et midagi sellist oleks tehtud. L. Šestakov on aga andnud ütlusi, et tema surus korduvalt pulga kannatanule anusesse. Lisaks ei pea paika V. Kattai ütlused selle kohta, et vägivalla tarvitamisel kasutas V. Gogolev ka püksirihma. Ekspertiis ei näidanud, et rihma oleks kasutatud. Valed on ka V. Kattai ütlused selle kohta, nagu oleks V. Gogolev talle rääkinud, et AK vägistas tema ja L. Šestakovi naisi. V. Gogolev märgib, et ta ei ole kunagi väitnud, nagu oleks AK tema naist vägistanud. Lisaks toob V. Gogolev välja, et kohtuistungil ei tundnud V. Kattai teda üldse ära. V. Gogolev märgib, et ta osutas algusest peale uurimisele jõukohast kaasabi. Ta andis ütlusi selle kohta, kuidas L. Šestakov tarvitas kannatanu suhtes vägivalda, tundis L. Šestakovi foto järgi ära. Ta andis teada, kust leida kuriteo tunnistajaid IŽ ja JB. L. Šestakov peeti kinni alles 05.08.2016.a, s. t. kuu aega pärast kuriteo toimepanemisest. Seega oli tal oli aega mõjutada tunnistajaid IŽ ja JB ja neid ära hirmutada, kuna ta suhtles nendega. V. Gogolev palub arvestada järgmisi asjaolusid: teda ei ole varem karistatud; tal on raske invaliidsus; tal on kõrgharidus; tal on alaealine tütar. Veel palub ta arvestada, et omal ajal osutas ta teene Eesti riigile: ta andis KAPO-s ütlusi, tänu millele võeti vastutusele kõrge ametiisik ja riigikassasse tagastati suur summa raha. V. Gogolev kinnitab, et on seaduskuulekas inimene, tema ainus süü on see, et ta ei päästnud AK ja koos V. Kattaiga tahtmatult varjas kuritegu. Selle pärast tunneb ta AK lähedaste ees kahetsust. Kõike eelnevat arvestades on maakohtunik teinud ebaõiglase kohtuotsuse, mistõttu on alust kahelda kohtuniku objektiivsuses. Maakohtu otsus sisaldab vastuolusid, ebakõlasid ja paikapidamatuid väiteid. V. Gogolev märgib, et kriminaaltoimikust on läinud kaduma AK meditsiinidokumendid. V. Gogolevi väitel on prokurör talle kinnitanud, et sellised dokumendid on ära võetud, kuid tema neid toimikus ei näinud. Ta palub ringkonnakohtul kontrollida nende dokumentide olemasolu toimikus. Kõnealused dokumendid on olulised, sest tõendavad, et AK-l oli XXX. 05.07.2016 õhtul oli AK-l XXX. V. Gogolev püüdis AK aidata, aga kannatanu küünistas teda selle käigus. V. Gogolev kinnitab, et tema kannatanut ei peksnud, vaid seda tegi üksnes L. Šestakov. V. Gogolev märgib, et tema ja IŽ ei olnud V.Gogolevi surmast huvitatud, sest nad soovisid veel mõnda aega V. Gogolevi juures elada. Maakohtu otsuses märgitu, justkui oleks andnud motiivi V. Gogolevi tapmiseks Tallinna Halduskohtu 01.07.2016.a otsus. V. Gogolevi kinnitusel sai ta selle otsuse kätte alles vanglas. V. Gogolev märgib, et maakohus pidas alusetult tema ütlusi ebausaldusväärseks, kuna eluliselt ei olevat usutav, et V. Gogolev, kes oli sündmuste ajal pidevalt tugevas alkoholijoobes, mäletaks kuid hiljem kellaajalise täpsusega kõiki enda ja oma seltskonna liikmete tegevust. V. Gogolev selgitab, et ta on vanglas viibides kogu aeg toimunule mõelnud, pihtinud vaimulikule ja psühholoogile. Seetõttu ongi talle meenunud selle traagilise päeva sündmused detailideni. Väär on kohtu seisukoht, et AK soovis vabaneda korteri elanikest. AK ei ajanud neid 05.07.2016 korterist minema ega andnud neid politseipatrullile üle.

Kohtu järeldus, et mõlemad süüdistatavad tapsid AK ühiselt ja kooskõlastatult, on vastuolus tunnistajate JB, IŽ ja süüdistatava L. Šestakovi ütlustega. V. Gogolev märgib, et L. Šestakovi ütlustes on vastuolud. V. Gogolev peab arusaamatuks, miks L. Šestakov eitab visalt oma viibimist korteris 06.07.2106 hommikuni. V. Gogolev märgib, et AK häirekeskusele tehtud kõne eestikeelsest tõlkest on osa välja jäänud. AK selgitas oma kõnes, et teda peksab mitte Vladimir, vaid see teine. 2.2 V. Gogolevi kaitsja V. Gimaev taotleb maakohtu otsuse tühistamist V. Gogolevi süüdimõistmise osas ning V. Gogolevi õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja V. Gogolevi karistamist KarS § 114 lg 1 p 1 järgi sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Sarnaselt V. Gogolevile leiab kaitsja, et asitõendi vaatlusprotokoll, mis kajastab AK kõnet häirekeskusele enne tema tapmist, tõendab, et V. Gogolev ei osalenud AK peksmises. Nimelt selgitab AK, et teda peksab keegi, keda ta nimetab „teiseks“ ja „tema sõbraks“. Kaitsja leiab, et selle „teise“ all ei saanud AK mõelda V. Gogolevi, kellega tal olid sõbralikud suhted. Pealegi kirjeldas AK peksjat kui kriminaalset isikut, aga V. Gogolev ei ole kriminaalkorras karistatud. Veel välistab V. Gogolevi osalemise peksmises kaitsja hinnangul ekspertarvamus, mille kohaselt ei ole tervisekahjustuse järjestus määratav. V. Gogolevi enda väitel tema AK peksmises ei osalenud. Kuna tervisekahjustuste tekkimise järjestust ei ole võimalik tuvastada, ei ole võimalik kontrollida, kas V. Gogolev osales kannatanu peksmises. Seetõttu tuleb V. Gogolevi versiooni tõlgendada nii, et tema AK mõrvas ei osalenud. Ka DNA-ekspertiisi akt välistab täielikult V. Gogolevi osalemise AK peksmises. Kuna V. Gogolev elas AK korteris, on loomulik, et seal olnud asjadel leidus tema DNA-d. Sõrgkangil on V. Gogolevi DNA, aga sellel ei ole AK DNA-d, seega ei ole V. Gogolev AK sõrgkangiga peksnud. See, et AK küüne alt leiti V. Gogolevi bioloogilist materjali, on selgitatav sellega, et AK-l esines XXX ning V. Gogolev aitas teda. V. Gogolevi väiteid kannatanu XXX kohta kinnitavad ka IŽ ütlused, mille kohus luges osaliselt usaldusväärseks. Tunnistaja JB andis ütlusi, millest tulenevalt V. Gogolevi osalus mõrvas on täielikult välistatud. Prokurör palus maakohtu istungil tunnistaja ütluste usaldusvääruse kontrolliks avaldada JB kohtueelses antud ütlused, milles ta kirjeldas, kuidas mehed haarasid A, tirisid kööki ja hakkasid kordamööda teda peksma, see oli tunnistajale arusaadav ja kuuldav. Kaitsja tõdeb, et ses osas vastuolu esineb, kuid JB on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus rääkinud, et ta ei viibinud selles ruumis, kus peksmine toimus. Seetõttu tegemist oli tunnistaja oletustega, et ka Vladimir Gogolev peksis kannatanut. Riigikohtu 29. novembri 2013.a otsuse nr 3-1-1-105-13 punktis 14 on kriminaalkolleegium välja toonud selle, et ekslik on arusaam, nagu tuleks nn endisest kaassüüdistatavast tunnistaja ütlused lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks KrMS § 2871lg-s 5 sätestatu tõttu, s.o tulenevalt asjaolust, et sellist tunnistajat kriminaalkaristuse eest ei hoiatata. Samast põhimõttest tulenevalt ei saa Vladimir Gogolevi ütlusi jätta tõendite kogumist välja ning tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. V. KATTAI ütlused ei ole tõendiallikatena usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätta, kuna need ei ole kooskõlas teiste usaldusväärseks peetavate tõenditega ning ei ole ka kohati eluliselt usutavad. Kaitsja hinnangul ei kinnita V. Gogolevi süüd ka maakohtu tuvastatud asjaolu, et V. Gogolev soovis jätkata AK korteris elamist võimalikult pikka aega, kuna tal endal kindel elukoht puudus.

Nimetatud asjaolu välistab V. Gogolevi motiivi. Kohus luges 01.02.2017.a toimunud istungi üldteadaolevaks asjaolu, et pärijate olemasolu korral pärivad vara nemad ja kui isik pärijate ringi ei kuulu, siis pole tal midagi saada. V. Gogolev teadis, et AK-l on pärijad, seega AK tapmise korral ei oleks V. Gogolev saanud selles korteris edaspidi elada. Karistuse kergendamise taotlust põhjendab kaitsja väitega, et isegi, kui V. Gogolev osales AK peksmises, oli tema panus selles kuriteos oluliselt väiksem kui kaassüüdistatava oma. Kannatanu surma põhjustas traumaatiline šokk, mis oli muuhulgas tingitud pärasoole rebendist. Seda vigastust V. Gogolev kannatanule tekitanud ei ole. Lisaks eeltoodule palub kaitsja karistuse V. Gogolevile karistuse mõistmisel arvestada tema terviseseisundiga. Viru Vangla vastusest tulenevalt on V.Gogolevil XXX, XXX ja XXX. 2.3 L. Šestakovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist L. Šestakovi KarS § 114 lg 1 p 1, 4 järgi süüdimõistmise osas ning L. Šestakovi õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja L. Šestakovi süüdimõistmises kergemas kuriteos, s.o KarS § 1191 ja § 121 lg 1 järgi, ning mõista talle kergem karistus. Kolmanda alternatiivina palub kaitsja tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsja on seisukohal, et V. Kattai ja JB ütluste alusel ei ole võimalik teha järeldust, et L. Šestakov on pannud toime KarS § 114 lg 1 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaitsja leiab, et JB ütlustest saab teha järelduse, et nad lahkusid korterist juba 05.07.2016 õhtul. Seega on need ütlused kooskõlas L. Šestakovi ütlustega – L. Šestakov andis samuti ütlusi, et nad lahkusid korterist 05.07.2016 õhtul. Ükski kohtumenetluse pool ei ole taotlenud L. Šestakovi ütluste usaldusväärsuse kontrollimist ja seega puudub igasugune alus kahelda L. Šestakovi ütluste usaldusväärsuses. Kaitsja märgib, et maakohus on jätnud L. Šestakovi ütlused üldse tähelepanuta ja analüüsimata. Küsimus, millal korteris viibinud lahkusid korterist, on oluline, sest surmavaid tervisekahjustusi võidi surnu ekspertiisiakti kohaselt tekitada AK-le 06.07.2010 kuni kellani 07:10. L. Šestakovil korteri võtit ei olnud. Välistada ei saa, et korterisse tuli tagasi V. Gogolev või kolmandad isikud. L. Šestakovi puhul on tõendatud ainult AK-le pea piirkonda rusikatega löömine ja AK pärakusse pikliku pulgataolise eseme sisestamine. Need vigastused ei olnud surnu ekspertiisiakti ja eksperdi ütluste kohaselt eluohtlikud ega AK surma põhjuseks. Vasturääkivused tunnistajate ütlustes, tunnistajate ütluste ebausaldusväärsus ja ebapiisavus tähendavad, et kriminaalasjas ei ole kogutud piisavalt L. Šestakovi süüd tõendavaid tõendeid. Kõrvaldamata kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks ja L. Šestakov tuleb mõrvas õigeks mõista. L. Šestakovi kaitsja leiab, et L. Šestakovi teod, mis on tõendamist leidnud, tuleb kvalifitseerida KarS § 1191 ja § 121 lg 1 järgi. Lisaks leiab kaitsja, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses sellega, et kohtuotsuses puudub igasugune L. Šestakovi ütluste analüüs peale nentimise, et L. Šestakov on end süüdi tunnistanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

I

hulgaliselt roidemurde; verevalumid kõiki murde ümbritsevates roietevahelistes lihastes, vahelihase parempoolse kupli eesserval ning mõlemal pool suures rinnalihases;  verevalumid maksa kapsli all, maksa ümarsidemes ning peensoole kinnistil;  VI-VII rinnalüli ogajätke murru ja IV ristluulüli murru;  ninaluude murru;  vasakpoolse kõvakelme aluse verevalumi;  difuussed ämblikuvõrkkesta alused verevalumid suuraju mõlema poolkera pinnal;  verevalumid vasakul oimu-, kiiru- ning kuklapiirkonnas, kaelale ulatuva nahaaluse verevalumi näol, nahaaluse verevalumi ja turse juustega kaetud peanahal vasakul pool otsmiku-oimu piirkonnas;  hammustushaavad keelel;  marrastuse suuesikus paremal;  nahaalused verevalumid mõlemal õla-küünarvarrel, vasaku labakäe seljal;  naha marrastused vasakul küünarvarrel;  põrutus-rebimishaava vasaku jala I varba seljal;  nahaalused verevalumid mõlemal reiel, säärel ja pöial;  nahaalusee verevalumi ja marrastuse parema puusaliigese kohal, vasaku põlveliigese välisküljel ning vasaku jala II-III varba seljal;  nahamarrastuse parema pöia seljal. Pulga pärakusse lükkamise tulemusel sai AK pärasoole rebendi. Saadud vigastuste ja tekkinud traumaatiline šoki tõttu AK suri 4 – 6 tundi pärast seda, kui tema suhtes oli vägivalda tarvitatud. 6. juuli hommikul avastasid korteris olijad, et AK on ilmselt surnud ning L. Šestakov, V. Gogolev, IŽ ning JB lahkusid korterist. Samal päeva õhtul tutvus V. Gogolev Koplis VKga, kellega koos hakkasid nad alkoholi tarvitama. Lõpuks tegi V. Gogolev ettepaneku jätkata alkoholi tarbimist tema korteris. Korteris avastas V. Kattai AK surnukeha. V. Gogolev rääkis talle, kuidas ta koos sõbraga korteriperemehe tappis, kuna too olevat nende naisi vägistanud, ning tegi ettepaneku viia surnukeha välja. V. Gogolevi pealekäimisel aitas V. Kattai tal AK

surnukeha välja viia. Nad jätsid surnukeha XXX kortermaja lähedal oleva alajaama (XXX) taha. Surnukeha tassimist nägid mitmed inimesed, kes teatasid sellest häirekeskusesse.

See on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on kajastatud AK kõned häirekeskusele, väljakutse peale AK korteris käinud politseiametnike ning V. Gogolevi, IŽ JB ja L. Šestakovi endi ütlustega. Asitõendi vaatlusprotokollist ilmneb, et AK helistas 5. juulil 2016 kell 19:42:03 häirekeskusse ja teatas, et tema külalised peksavad teda ja ta sulges end nende eest WC-sse. Ta selgitas, et teda peksavad Vladimir Gogolev ja tema sõber, kelle perekonnanime ta ei tea, aga kelle eesnimi oli vist Leonid kd II; tl. 3). Politseiametnike DP ja KM ütluste kohaselt oli nende saabumise ajal ainus korteris olnud meesterahvas AK. Tema sõnul olid peksjad korterist lahkunud. Küll olid korteris peale AK kaks naisterahvast, seega IŽ ja JB. Kummagi politseiametniku hinnangul ei olnud AK-l sel ajal, kui nemad korteris käisid mingeid tõsiseid tervisekahjustusi ja AK kinnitas, et ta ei vaja meditsiinilist abi. Seega ei toonud peksmine, millest AK teatas, kaasa tema surmani viinud vigastusi ja AK surma põhjustanud vägivald pidi leidma aset pärast politseiametnike lahkumist. Seda kinnitab ka surnu ekspertiisiaktis toodud orienteeruv surma põhjustanud vägivalla tarvitamise aeg.

V. Gogolev karjusid ja peksid AK umbes poole tunni jooksul. Kui prokurör küsis selgitust ütlustes oleva vastuolu kohta, teatas IŽ, et kohtueelses menetluses antud ütlused on õiged. Edasistele küsimustele vastates väitis IŽ, et öösel tõepoolest tekkis tüli ning selle põhjuseks oli JB väide, et AK püüdis teda vägistada. IŽ kinnitusel tegelikult mingit vägistamiskatset ei olnud ja tema seda ka meestele ütles. Siiski tekkis meeste vahel tüli, aga see piirdus ainult karjumise ja riidlemisega (kd I; tl. 96) Prokurör avaldas nende ütluste usaldusväärsuse kontrolliks täiendava lõigu IŽ kohtueelses menetluses antud ütlustest, milles IŽ kirjeldas, kuidas L. Šestakov ja V. Gogolev koos AK peksid (kd I; tl 96). Prokuröri ettepanekule vastuolusid selgitada vastas IŽ, et võib-olla V. Gogolev sekkus, aga ta seda ei tea, sest jäi magama. See väide ilmselgelt prokuröri esiletoodud vastuolu ei selgita.

Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et L. Šestakovi kaitseversioon on vastuoluline, sest ta on ise oma ütlustes tunnistanud ühte konkreetset tegu, millega põhjustati kannatanule osa tema surma põhjuseks olnud vigastustest – L. Šestakov tunnistas kannatanule pulga anusesse lükkamist, surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt tingis AK surma muuhulgas pärasoole rebend. Lisaks sellele on L. Šestakovi ütlustest näha, et ka muu AK suhtes tarvitatud vägivald oli raske. See nähtub L. Šestakovi vastustest küsimustele, mis olid peksmise tagajärjed. Kaitsja küsimusele, kas AK oli (peksmise järgselt) teadvusel, vastas L. Šestakov: „Pärast ta juba istus“. Järgmisest vastusest ilmneb, et AK istus seina najal. Kaitsja kordas küsimust, kas AK oli teadvusel, ning seekord vastas L. Šestakov jaatavalt. Järgnevale küsimusele, kuidas ta selle kindlaks tegi, kas kannatanu rääkis temaga, vastas L. Šestakov: „Ei rääkinud temaga, ma läksin siis ära, minu meelest oli teadvusel“ (kd I; tl. 125 pöördel). Seega on ütlustest näha, et AK oli peksmise tõttu vajunud esiku seina najale istuma. L. Šestakovi sõnul läks ta vahepeal tuppa ning kui ta tagasi tuli, lamas kannatanu teadvusetult kõhuli põrandal. Siis tõmbaski ta kannatanul püksid maha ja torkas talle anusesse pulga. Nagu on näha JB ütlustest, sai L. Šestakov aru ka sellest, et kannatanu suhtes tarvitatud vägivald oli nii raske, et kannatanu selle tulemusel suri. Seega loeb ringkonnakohus JB ja L. Šestakovi enda ütluste alusel tõendatuks selle, et L. Šestakov koos V. Gogoleviga tarvitas kannatanu suhtes sellist vägivalda, mis viis kannatanu surmani.

Eespool nimetatud AK 5. juuli õhtul häirekeskusele tehtud kõnest ilmneb, et ka 5. juulil osales V. Gogolev AK peksmises. V. Gogolev ja tema kaitsja leiavad, et AK rääkis häirekeskusesse tehtud kõnes, et teda peksis ainult L. Šestakov. Mõlema apellatsioonis on väidetud, et häirekeskusesse tehtud kõne tõlgitud asitõendi vaatlusprotokollis eesti keelde valesti ning originaaltekstist on aru saada, et AK peksis just L. Šestakov. Ringkonnakohus nendib, et eestikeelses tõlkes on ühest fraasist jäänud tõesti välja sõna „lööb“. Nimelt on venekeelses stenogrammis: „Второй... бьет, второй его друг, я не знаю...“ (kd II; tl. 1). Eestikeelses tõlkes seisab: „Teine... teine tema sõber, ma ei tea“ (kd II; tl 10), õige oleks aga „Teine... lööb. Teine, tema sõber, ma ei tea“ Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna aga see alust teha järeldust, et peksjaid oleks olnud ainult üks. AK räägib kõnes peksjatest läbivalt mitmuses, kasutades sõnu „меня избивают“; „гости“; „они“. Täpsustavale küsimusele, kes teda peksab, vastas AK üheselt, et peksis Vladimir Gogolev koos teisega, kelle perekonnanime ta ei tea („Избили - Владимир Гоголев, а второго я фамилии не знаю...“). Ka häirekeskuse töötaja täpsustavatele küsimustele, kas peksjaid on üks, vastab AK mitmust kasutades. Nii vastab AK küsimusele, kas ta (AK ründaja) on üksi: „Ei, nad seal kahekesi mind ja...“ Täiendavatele küsimusele, kas teda peksis üks isik, AK otse ei vasta, öeldes selle asemel, et „nad“ („они“) on jälle sisse tungimas ja „nad“ („они“) lõhuvad tualetti (kd II; tl. 2, 11 ). Selle kasuks, et AK peksid nii V. Gogolev kui L. Šestakov, räägib tõik, et mõlemad lahkusid AK häirekeskusele tehtud kõne peale korterist. Nimelt andis AK väljakutse peale korteris käinud ja AK-ga suhelnud politseiametnik DP ütlusi, et tema sai AK-st aru nii, et mehed läksid ära just tänu sellele, et AK oli helistanud politseisse (kd I; tl. 90 pöördel). See, et L. Šestakoviga koos lahkus ka V. Gogolev, näitab, et ainus peksja ei olnud L. Šestakov. Lisaks viitab sellele, et peksmises osales ka V. Gogolev, AK häirekeskusele tehtud kõnes öeldu, et tegemist ei ole esimese korraga, kui teda pekstakse ja eelmise peksmise kohta on tal olemas arstitõend (kd II; tl 2). Ringkonnakohtu hinnangul viitas AK just sellele, et V. Gogolev oli teda mõni nädal varem löönud nii, et ta vajas arstiabi. Kuna V. Gogolev oli peksnud AK varem ning osalenud samal päeval varem aset leidnud AK peksmises, on usutav väide, et V. Gogolev osales ka AK peksmises, mis viis AK surmani. Seda, et V. Gogolev osales AK peksmises, tõendavad ka V. Kattai ütlused. V. Kattai leiti koos V. Gogoleviga AK korterist 7. juulil 2017 toimunud läbiotsimisel (läbiotsimise protokoll: kd II; tl 42 – 44). V. Kattai keeldus maakohtus ütlusi andmast ja kohus avaldas tema kohtueelses menetluses 7. juulil 2016, s.t tema kinnipidamise päeval antud ütlused (kd II; tl. 18 – 26). V. KATTAI ütluste kohaselt on ta alkohoolik ja kodutu. 6. juuli 2016 õhtul tuli Koplis bussipeatuses tema juurde meesterahvas, kes pakkus talle juua alkoholi sisaldavat suuvedelikku. Meesterahvas ütles V. Kattaile oma nime, kuid see ei jäänud V. Kattaile meelde. Ta hakkas meesterahvast Lepsiks kutsuma, sest tema sõnade järgi sarnanes meesterahvas laulja Lepsiga. Nad tarvitasid koos alkoholi, kuni Leps tegi ettepaneku minna edasi tema koju. Korteris jätkasid nad alkoholi tarbimist ja sõid. Kui V. Kattai soovis minna WC-sse, sattus ta vannituppa, kus oli vannis surnud meesterahvas. Kui V. Kattai küsis Lepsilt laiba kohta, ütles Leps, et ta sõbraga tappis selle meesterahva, sest too oli vägistanud nende naisi. Ka kirjeldas Leps, kuidas nad mehe tapsid. Lõpuks viisid nad Lepsi pealekäimisel laiba välja alajaama taha (kd II; tl 18-26).

Kuna teine isik, kes 7. juulil 2016 algusega kell 01.40 (seega ca 1 tund pärast häirekeskusele tulnud teateid laipa tassivate meeste kohta) toimunud läbiotsimisel korterist leiti, oli V. Gogolev, oli just V. Gogolev see, kes V. Kattaile rääkis, kuidas ta koos sõbraga AK tappis. V. Kattai ütlused selle kohta, mida V. Gogolev talle rääkis, on kasutatavad tõendina KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel. V. Gogolev heidab oma apellatsioonis ette, et tal ei olnud võimalik V. Kattaid küsitleda. Ringkonnakohus märgib, et maakohtul oli KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel õigus V. Kattai ütlused avaldada, kui V. Kattai kohtus ütluste andmisest keeldus. V. Gogolevi kaitseõiguse rikkumisega oleks tegemist juhul, kui tema suhtes tehtud süüdimõistev otsus tugineks ainult või vähemalt valdavas osas V. Kattai avaldatud ütlustele. Selle keelab KrMS § 15 lg 3. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus V. Gogolevi süüdimõistmine põhineks vähemalt valdavas osas V. Kattai ütlustele. Nagu eespool näidatud, tõendavad lisaks V. Kattai ütlustele V. Gogolevi süüd veel mitmed teised tõendid. V. Gogolev väidab ühtlasi, et V. Kattai on tema kohta valetanud. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Seda, et V. Kattai andis oma ütlustes edasi just V. Gogolevilt kuuldu, näitab see, et V. Kattai, kes ise AK peksmise ajal korteris ei olnud, oskas oma ütlustes nimetada AK peksmise detaile. Need asjaolud on järgmised:  lisaks V. Gogolevile peksis kannatanut ka V. Gogolevi sõber;  kannatanu suhtes tarvitati vägivalda põhjusel, et kannatanu olevat nende naisi vägistanud;  kannatanu pärakusse olevat topitud petard (kuigi see, et pärakusse oleks topitud petard ja see süüdatud, ei leidnud tuvastamist, on tõendatud see, et kannatanule topiti pärakusse tuvastamata pulgakujuline ese, mis talle tekitas sisemisi vigastusi). Ainus viis, kuidas V. Kattai neist teada sai saada, on see, et neid kirjeldas talle V. Gogolev. Võimaluse, et V. Kattai sai vastava info kuskilt mujalt, välistab see, et V. Kattai kuulati üle

surnud. Seejärel rääkis V. Gogolev talle, kuidas ta koos sõbraga selle mehe tappis. V. Kattai sõnul oli V. Gogolev vastu politsei kutsumisele ja tema pealekäimisel tassisid nad surnukeha õue. V. Kattai ütluste kohaselt soovis V. Gogolev panna surnukeha prügikasti. Selle asemel jäeti surnukeha alajaama taha põhjusel, et V. Kattai ei jaksanud surnukeha nii kõrgele upitada. Häirekeskusele tehtud kõnede protokollidest nähtuvalt oli surnukeha tassimist pealt näinud naabrite jaoks eemaltki selge, et tassitakse surnukeha. Ka on mõlemas kõnes märgitud, et esmalt tassiti surnukeha prügikastide juurde, mis haakub V. Kattai väitega, et nad tahtsid panna surnukeha prügikasti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.