Liiklussüüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 25.09.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Sootsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 09.03.2016.a kohtuotsusega tunnistati Andres Soots süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi ning karistati KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel 4 aasta 9 kuu ja 28-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 27.04.2015.a ja lõpp on 24.02.2020.a. Andres Sootsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras kaheksa korda karistatud (neist viis karistust on arhiveeritud), neljas reaalne vangistus. Vangistuse ajal läbis 12 Sammu metoodikal grupitöö, Eluviisitreeningu individuaaltöö, Tagasilanguse ennetamise grupitöö, töötab, kehtivad distsiplinaarkaristused

puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Andres Sootsi kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel ei ole Andres Soots abielus, tal puuduvad ülalpeetavad. Andres Soots on vanaduspensionär. Lähedased ei tunne A. Sootsi suhtlusringi. Rahvastikuregistri andmetel on Andres Soots sisse kirjutatud sse, Xxxx, kuhu soovib peale vabanemist elektroonilise valve alla elama asuda. Antud aadressil asub tema õetütrele kuuluv korter, kus elab A. Sootsi ema ja kus kinnipeetav ka ise enne vangistust elas. Korter vastab elektroonilise valve nõuetele. Korteri omanik ja A. Sootsi ema on nõus, et kinnipeetav seal elab ja mõlemad allkirjastasid nõusoleku seoses elektroonilise valve rakendamisega nimetatud korteris. Andres Sootsi püsisissetulekuks pärast vabanemist saab olema pension. Andres Soots taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega Abiprokurör Katrin Tron edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Andres Sootsi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Soots andis kohtule veenva selgituse, et tal ei ole narkootikumidega probleeme. Läbis vanglas 4 sotsiaalprogrammi, probleeme elukohaga ei ole. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Andres Sootsi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andres Sootsi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema ulatuslik resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et tuge oma seniste õigusvastaste hoiakute muutmiseks saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Andres Sootsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Andres Sootsile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning

on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Pärast vabanemist on Andres Sootsil olemas ka kindel elukoht ning lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Andres Soots, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.