1-17-3509
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31.10.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-17-3509
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Ave Mõistlik
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid U.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
U.A (ik: XXX; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
23.10.2017.a Tallinn kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
sätestatud
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
prokurörile,
Vangla
Lääne-Harju
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 25.09.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava U.A kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.04.2017.a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel karistuseks 8 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 25.05.2017.a ja lõpp on 27.01.2018.a. U.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest, esimene vangistus. Vangistuse ajal töötab, distsiplinaarkaristusi ei ole kohaldatud. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. U.A kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et õe sõnul on suhted pereliikmete vahel head. U.A on kaks täiskasvanud poega , kes elavad eraldi ja omavahelised suhted on toetavad. Elukoht xxxx on korralik isiklik erastatud korter, hetkel hoiab korteri korras kinnipeetava õde, kes elab samas majas. U.A on pensionär ja peale vabanemist hakkab saama pensioni. Õe sõnul töötas U.A enne vangistust AS xxxx ja tööandja võtab ta peale vabanemist uuesti tööle. U.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha U.A vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.
Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud U.A arvamuse, leiab, et U.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 5 kuud vangistust. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. U.A ennetähtaegset vabastamist toetavad nii prokurör kui ka vangla. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on U.A olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.