Liiklussüüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Pärnu Maakohtu 19.09.2016. a kohtuotsusega tunnistati E.U süüdi KarS § 424, § 423 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 2 aasta 2 kuu ja 28-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 12.12.2016. a ja lõpp on 12.03.2019. a. E.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab ja läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama minna oma ema juurde Pärnumaale ja positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. E.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on E.U kindlustatud elukohaga oma ema juures ning töökohaga, mis aga sobib peale elektroonilise valve lõppu. Isik on kindlustatud toetavate isikutega lähedaste näol. E.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ja on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab E.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma 2. reaalset vangistust. Käesolevalt kannab karistust sõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Ka eelnevalt on teda karistatud liikluskuriteo eest. Kinnipeetava teod on sooritatud impulsiivselt, pikemalt ette planeerimata ning juhust kasutades. Käesoleva kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses kinnipeetav töötab ja läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning talle ei ole distsiplinaarkaristusi kohaldatud. Vabanemisjärgselt soovib elama minna oma ema juurde Pärnumaale ja positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik on lähedaste näol olemas. Vangistuse jooksul ta distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetaval ei ole väljakujunenud kuritegelikke hoiakuid. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal olles. Süüdimõistetu oli kohustatud m.h käesolevat vangistust iseseisvalt kandma saabuma, kuid ei teinud seda ning kuulutati tagaotsitavaks. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut väärteokorras karistatud kokku 17-korral, millest mitmed liiklusseaduse alusel ja lisaks on teda kriminaalkorras karistatud liikluskuritegude eest. Antud asjaolud peegeldavad ühiskonnanormide eiramist. Isik tunnistab süüd kuritegudes ning väljendab tahet õiguskuulekaks eluks, kuid samas on teinud seda ka varasemalt, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Tema vägivaldse käitumise kohta andmed puuduvad. Kinnipeetav tunnistab oma probleemi, kuid samas ei lahenda ta neid loogiliselt ega sobivate strateegiate abil. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega, elektroonilise valvega ja alkoholismivastase raviga ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Tunnistab oma süüd ja nüüd on teinud omad järeldused. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul võimaldab E.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja Vangla. E.U on ärakandmata karistusaega ligi 1 aasta ja 5 kuud, mistõttu on see aeg piisavalt pikk andes E.U-le võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kohtu hinnangul on E.U vajalik läbida alkoholisõltuvuse ravi ja ka sotsiaalprogramm, kindlustamaks alkoholi tarvitamisest hoidumist, sest isikul on tõsine alkoholiprobleem. Kinnipeetava üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 17 %, mis on suhteliselt madal näitaja. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka E.U, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.