Liiklussüüteod

KarS § 78 p 1 alusel hakata V.N katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata V.N katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista V.N-ilt sundraha kolmsada viiskümmend kaks (352) eurot 50 senti ja kaitsjatasu nelikümmend kaheksa (48) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et V.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kolme (3) kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700068831. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus V.N süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt 06. septembril 2017. a ja 16. jaanuaril 2017. a juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, juhtis uuesti 16. oktoobril 2017. a kella 00.53 paiku Tartu linnas Sõbra tänavalt kuni Salme tn 37 majani mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Eeltooduga rikkus V.N kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki Sellega pani V.N toime KarS § 423 juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka V.N kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16. oktoobril 2017. a, s.o 1 päev ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.N ei pane 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 352.50 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit (tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks netosissetulekuks on 1000 eurot, millest igakuiselt 235 eurot maksab elatist oma alaealisele lapsele ja 170 eurot väikelaenu kuni aastani 2020, kuid lisaks on tal tasumisel üks rahatrahv) on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Seega taotleb prokurör määrata süüdistatavale menetluskulude tasumine ositi 3 kuu jooksul. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 kokkuleppele.

järgi ja mõista talle karistus vastavalt

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

esitatud

ei

ole.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. V.N menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust

arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.