Kriminaalasi nr. 1-17-8153
06.oktoobril 2017.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Anneli Hellmann juuresolekul prokurör Kristo Adosson osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja
Ik 37802080248, kodakondsus määratlemata, kesk-eriharidus, emakeel – vene keel, töötab AS xxxx (elektrik), elukoht: xxxx, kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi ei ole, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Vadim Kotovitš ́it süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,93 mg/l kohta, juhtis 22.06.2017. a kella 08:30 ajal Tallinnas Peterburi tee 100 juures mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr-ga xxxx. Süüdistatav rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Vadim Kotovitš pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Kristo Adosson, süüdistatav Vadim Kotovitš ja tema kaitsja Veljo Viilol käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Vadim Kotovitš ́ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.06.2017 – 23.06.2017.a. s.o 2 päev. Seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 5 kuud ja 28 päeva, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Vadim Kotovitš temale
KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Vadim Kotovitš ́ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Vadim Kotovitš ́ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 825 eurot tuleb Vadim Kotovitš ́il tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 137,50 eurot. Asitõend 2 CD plaat kõnesalvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 50 lg 1 p 1, § 68 lg 1, § 73 lg 1,3, § 78 p 1, LS § 127 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Vadim Kotovitš KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vadim Kotovitši eelvangistuses viibitud aeg 22.06.2017 – 23.06.2017.a. s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 5 kuud ja 28 päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata kui Vadim Kotovitš ei pane 1 aasta ja 6 kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Vadim Kotovitš ́ile määratud 1 aastase ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.10.2017.a. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. LS § 127 alusel on Vadim Kotovitš kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud Välja mõista Vadim Kotovitš ́ilt 705 eurot sundraha ja kaitsjatasu 120 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 825 eurot tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 137,50 eurot.
Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Vadim Kotovitš ́ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend 2 CD plaati kõnesalvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.