Liiklussüüteod

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 12.01.2017. a otsusega tunnistati Keit Kikas süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 19.05.2016. a otsusega mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 9 kuud 24 päeva vangistust. Keit Kikasele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.04.2016. a ja lõppeb 20.10.2018. a. Vangla ei toeta Keit Kikase vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Keit Kikase tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Keit Kikase tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Keit Kikas selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Keit Kikase tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Keit Kikas on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Keit Kikas on varasemalt toime pannud eriliigilisi süütegusid - varavastaseid kuritegusid, avaliku rahu ning tervisevastaseid süütegusid, samuti liiklussüütegusid. Toimepandud süütegude eest on Keit Kikasele mõistetud ka eriliigilisi karistusi - kohaldatud mõjutusvahendina noortekodusse paigutamist, tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, aga ka reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (2 korda). Käesoleval ajal kannab Keit Kikas liitkaristust varguste toimepanemise eest. Liitkaristus on moodustatud Pärnu Maakohtu 19.05.2016. a otsusega (kriminaalasi nr 1-16-4151), millega Keit Kikas mõisteti samuti süüdi varavastaste süütegude, s.o varguste ja omastamise toimepanemise, samuti juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise eest. Seejuures on Keit Kikas viimati nimetatud süüteod toime pannud katseajal. Keit Kikase varasemast elukäigust nähtuvalt mõisteti Keit Kikas Pärnu Maakohtu 18.02.2015. a otsusega süüdi sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt ning mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Kuid Keit Kikas pani vähem kui kaks kuud pärast katseaja algust toime uue süüteo. Lisaks nähtub Keit Kikase varasemast elukäigust, et eelmise karistuse (Pärnu Maakohtu 31.12.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11710) kandmiselt vabanes Keit Kikas 20.01.2015. a, kuid uue kuriteo pani toime juba 17.02.2015. a, s.o vähem kui 1 kuu pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Seega on Keit Kikasele toimepandud süütegude eest korduvalt mõistetud karistusi, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Seda kinnitab kohtu arvates fakt, et vaatamata sellele, et Keit Kikas on noor inimene, on teda kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral ja vangistuses viibib Keit Kikas juba teist korda. Keit Kikase varasemast elukäigust nähtuvalt on tema kuritegelik käitumine alguse saanud juba alaealisena. Seega ei ole käesolevaks ajaks Keit Kikase käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus, kuna Keit Kikas on vabaduses jätkanud õigusvastast käitumist. 3.2 Kohtu hinnangul ei saa Keit Kikase käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on Keit Kikasel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust - 06.01.2017. a on Keit Kikasele määratud distsiplinaarkaristus tunni segamise ja ebatsensuursete, solvavate ja ähvardavate väljendite kasutamise eest, 27.03.2017. a määrati karistus vanglaametnike suhtes solvavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest ning 12.07.2017. a määrati Keit Kikasele distsiplinaarkaristus vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Keit Kikase suhtes on käesoleva vangistuse jooksul korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus peab positiivseks, et Keit Kikas on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud vangla tööhõives. Keit Kikas alustas õpinguid Jõhvi Täiskasvanute Gümnaasiumi 9ndas klassis, kuid katkestas õpingud seoses üleviimisega Tartu Vanglasse. Kuna Keit Kikas on kuriteod toime pannud tingituna alkoholisõltuvusest ja puuduliku probleemide lahendamise oskuse tõttu, peab kohus oluliseks, et Keit Kikas läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammi Õige Hetk ning osaleks analüüsivatel vestlustel, mis käsitlevad perekonna väärtustamist ja suhtlusringkonna mõju käitumisele. 3.3 Kohus on seisukohal, et Keit Kikase vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Keit Kikasel on lähedast (ema, kasuisa) toetus ja kindel elukoht ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks Keit Kikasel tagatud ka majandusliku toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide vähendamise eesmärgil ning seetõttu, et Keit Kikasel on kaks ülalpidamist vajavat alaealist last. Lisaks on Keit Kikasel suures ulatuses, s.o ligikaudu 12 194 euro ulatuses, tasumata rahalisi nõudeid ning

vabanemisfondis üksnes 128 eurot. Seega on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemise korral olemas garanteeritud töökohtxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-s. Lisaks peab kohus oluliseks, et Keit Kikasel oli ka enne vangistust toetav lähivõrgustik ja Keit Kikas õppis Kohtla-Järve Gümnaasiumi 9ndas klassis, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani Keit Kikas toime uued kuriteod.

Kriminaalmenetluse kulud Keit Kikase tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 105,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,60 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista Keit Kikaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.