Liiklussüüteod

1-17-8006 KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 24.11.2016.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-9683 mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta ja 3 kuud vangistuse - võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistuse 4 (neli) aastat ja 5 (viis) kuud. KarS § 74 lg 1, 2, 3, 5 alusel kuulub koheselt kandmisele 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ärakandmiselt kuuluva karistuse alguseks Ergo Lensmann’i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 09.07.2017.a. Ülejäänud vangistus, s.o 3 (kolm) aastat jätta Ergo Lensmann’i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ergo Lensmann 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada Ergo Lensmann’i täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: -

elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21, 5, 8 alusel määrata, et Ergo Lensmann on kohustatud käitumiskontrolli ajal: -

-

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; läbima katseaja vältel sõltuvusrehabilitatsiooni, milleks ta on kokkuleppe sõlmimisel nõusoleku andnud. Raviga tuleb alustada esimesel võimalusel ning sobiv rehabilitatsiooniprogramm leitakse koostöös kriminaalhooldajaga; osalema sotsiaalprogrammis.

KarS § 74 lg 5, § 751 lg 3 p 2 ja § 75 lg 2 p 9 alusel määrata, et peale koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist, kohustub Ergo Lensmann alluma elektroonilisele valvele, milleks ta on andnud oma nõusoleku. KarS § 751 lg 3 p 2 alusel määrata, et elektroonilise valve tähtaeg on 12 (kaksteist) kuud. Tulenevalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade paigaldatakse isiku keha külge. Määrata Ergo Lensmann katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Ergo Lensmann’le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 28.09.2017.a. KarS § 75 lg 5 alusel määrata et kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

1-17-8006 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Ergo Lensmann’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on Ergo Lensmann kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KarS § 55 lg 1 alusel lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale, s.t juhtimise õiguse peatumine 6 kuuks hakkab kulgema peale vangistuse 1 aasta ja 5 kuud ära kandmist. Ergo Lensmann’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel.

Asitõendid

Menetluskulud Ergo Lensmann’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse narkootilise aine ekspertiisitasu (akt nr 17E-AN0813) summas 252,00 eurot (kakssada viiskümmend kaks eurot). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse joobeseisundi tuvastamise tasu kokku summas 301,00 eurot (kolmsada üks eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 120,00 eurot (ükssada kakskümmend eurot). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 154,00 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

1-17-8006 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

Ergo Lensmann’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo (24.11.2016.a mõisteti Harju Maakohtu poolt süüdi KarS § 184 lg 1 järgi), käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas ta eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses gammahüdroksüvõihapet (edaspidi GHB) sisaldavat vedelikku, mida hoidis enda valduses ning transportis enda kasutuses olevas sõiduautos Audi A8 regnumbriga xxxx kuni 09.07.2017.a kella 22:58-ni, mil Tallinnas, Pärnu mnt 457 maja juures peeti kontrolliks kinni sõiduauto Audi A8 reg-numbriga xxxx, mida juhtis Ergo Lensmann. Nimetatud sõiduki läbivaatuse käigus leiti sõiduki juhiistme tagant põrandalt 0,5-liitrine plastikust pudel kirjaga „Aura Fruit“, mille sees oli värvusetu viskoosne vedelik massiga 512,6 grammi, mis sisaldas 55% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola ehk 233 grammi puhast GHB-d ning sõiduki täiendava läbiotsimise käigus leiti oranž plastikust pudel, mille sees oli GHB-d sisaldav vedelik kogumassiga 0,96 grammi, mille protsentuaalset sisaldust materjali vähesuse tõttu ei olnud võimalik määrata. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. GHB kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. GHB puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 16 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega pani Ergo Lensmann toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-17-8006 Samuti juhtis Ergo Lensmann tahtlikult 09.07.2017.a kella 22:58 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 457 maja juures mootorsõidukit Audi A8 reg-numbriga xxxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove kokaiinist ja GHB-st). Seeläbi rikkus Ergo Lensmann liiklusseaduse § 69 lõike 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. (LS § 69 lg 2 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides). Joobeseisundi või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja korrakaitseseaduse § 36 lõike 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani Ergo Lensmann toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 25.08.2017.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Arika Almann, süüdistatav Ergo Lensmann ja tema kaitsja Argo Küünemäe käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb ringkonnaprokurör süüdistatavale Ergo Lensmann’ile KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 3 (kolm) aastat. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav Ergo Lensmanni karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, saades liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt 24.11.2016.a mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 3 kuu võrra, saades liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3, 5 alusel määrata, et eelnimetatud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud. KarS § 68 sätteid kohaldades arvestatakse karistusaja algust isiku kinnipidamisest, s.o alates 09.07.2017.a. Järelejäänud vangistus, s.o 3 (kolm) aastat, jäetakse tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima KarS § 75 lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud:

1-17-8006

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 5 alusel läbima katseaja vältel sõltuvusrehabilitatsiooni, milleks ta on kokkuleppe sõlmimisel nõusoleku andnud. Raviga tuleb alustada esimesel võimalusel ning sobiv rehabilitatsiooniprogramm leitakse koostöös kriminaalhooldajaga. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides. KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 p 2 alusel määrata, et pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist, kohustub Ergo Lensmann alluma 12 (kaksteist) kuud elektroonilisele valvele, mille kohta on Ergo Lensmann kokkuleppe sõlmimisel nõusoleku andnud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest isikule. KarS § 75 lg 5 alusel määrata et kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Ergo Lensmannilt ära sõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. KarS § 55 lg 1 järgi laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Ergo Lensmann otsuse jõustumisest arvates kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul loovutama juhiloa Maanteeametile. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (1175 eurot), kaitsjatasu (120 eurot), joobe tuvastamise kulu (301 eurot) ning ekspertiisitasu (252 eurot) väljamõistmine, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. Narkootiline aine kuulub konfiskeerimisele KarS § 83 lg 4 alusel ja jäetakse NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Plastikust 0,5-liitrine pudel kirjaga „Aura Fruit“, plastikust nõelata süstal ja oranži värvi pihustiga pudel kuuluvad KarS § 83 alusel konfiskeerimisele ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. 28.09.2017.a toimunud kohtuistungil Ergo Lensmann kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Ringkonnaprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav Ergo Lensmann ei soovinud kaitsjat kohtusse. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, Ergo Lensmann temale esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.