Liiklussüüteod

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et B.M-il tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu B.M ’t süüdistatakse selles, et tema 22.09.2017 kell 11:15 aadressil Saku vald, Nurme tn 6 suunaga Oja tn poole juhtis mootorsõidukit CITROEN BERLINGO reg nr xxxx, olles joobeseisundis - 0,87 mg/l kohta. LS § 69 lg 1 -Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Oma teoga pani B.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. 23.septembril 2017.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristo Adosson, süüdistatav B.M ja tema kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 424 järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 aasta 2 kuud. KarS § 65 lõike 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 12.06.2017 otsusega nr 1-17-5685 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 kuu 27 päeva vangistuse – võrra ja kohtuotsuste kogumis mõista süüdistatavale liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamisel 22.23.09.2017. a viibitud aeg, s.o 2 päeva ning karistuse täitmisele pööramisel jääb kanda 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust.

Vastavalt KarS §-le 69 asendada B.M-ile mõistetud 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust ehk 475 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 475 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Võttes aluseks KarS § 69 lg 4 on süüdistatav kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada B.M-i mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel ja B.M-i nõusolekul allutada B.M alkoholismiravile. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida B.M-ile kuuluv mootorsõiduk Citroen Berlingo registrimärgiga xxxx, VIN-kood XXXX. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.09.2017.a toimunud kohtuistungil süüdistatav B.M tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada, on andnud nõusoleku minna alkoholismivastasele ravile ning saab aru, et juhtimisõigus võetakse ära ja sõiduk konfiskeeritakse. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristo Adosson jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kaitsja advokaat Karine Nersesjan kinnitas kohtule, et kokkuleppe sõlmimisel on jälgitud seaduse nõudeid, kokkuleppe sõlmis isik vabatahtlikult, jääb selle juurde ja kaitsja palub kokkuleppe kinnitada. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.M on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et B.M tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 470 eurot ning seda alates 01.01.2017.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 705.- eurot, mida kohus võib kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendada kuni poole võrra Vastavalt kokkuleppes märgitule tuleb süüdistataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud s.o sundraha summas 352,50 eurot, kaitsjatasu 120 eurot ja sõiduki teisaldamise kulud 45,60 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik Katre Poljakova /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.