Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 08.08.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.I tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.03.2017. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel 10 kuu ja 21-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 28.02.2017. a ja lõpp on 18.01.2018. a. J.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtes ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna kannab lühiajalist vangistust. Isik oli määratud majandustöödele, kuid ta keeldus tööle minemast. Distsiplinaarkaristusi on 2. Vabanemisjärgselt soovib elama minna oma elukaaslase juurde. Vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik on olemas.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Vangla Ragnar Kiisi tingimisi ennetähtaegset vabanemist. J.I kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel on tal võimalik elama asuda Tabasallu elukaaslase juurde ja toetavaks isikuks on elukaaslane ja lähisugulased. Kindel töökoht puudub. J.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Eelnevalt on teda samuti karistatud varguse ja 2-korral alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Tema poolt kuritegude toimepanemise põhjus on alkoholi kuritarvitamisest tingitud mõtlematu käitumine. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetava J.I suhtes ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna kannab lühiajalist vangistust. Isik oli määratud majandustöödele, kuid ta keeldus tööle minemast. Distsiplinaarkaristusi on 2. Asja materjalide kohaselt kinnipeetavat on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Samuti on käesolevad vargused toime pandud alkoholijoobes. Enda sõnul tarvitab kanget alkoholi 1 - 2 korda kuus. J.I väidab, et alkoholisõltuvust tal ei ole ning spetsialistide abi ta ei vaja. Ametiisikutega seoses ei ole tal probleeme täheldatud. Viimati oli ta kriminaalkorras karistatud varguse ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, antud asjaolud peegeldavad tema poolt ühiskonnanormide eiramist. Tunnistab süüd kuritegudes ning osaliselt mõistab nende põhjuseid. Kuriteod on sooritatud impulsiivselt ja alkoholijoobes olles. Kipub kordama oma vigu, sest ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta ja ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Suudab püstitada realistlikke eesmärke, kuid võib jääda hätta nende saavutamiseks enda tegevuse planeerimisel, kuna ei teadvusta endale alkoholiprobleemi. Isiku enda sõnul ta nüüd oma vigu enam ei korda ning kahetseb juhtunut. Vabanedes asub koheselt tööle, et eluga edasi minna. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on J.I korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 7 kuud on pannud J.I mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et J.I püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. J.I on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. J.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.I , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kuna isikul on tõsine alkoholiprobleem, on kohtu hinnangul vajalik tal läbida alkoholismivastane sõltuvusravi. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.