Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. september 2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-8545 (17259000121)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Ain Tali
Kriminaalasi
Urmas Riigi (Riik) kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
URMAS RIIK, isikukood 36709044227, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx varustaja, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 05.06.2015 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 8 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 k, 2) 30.11.2015 Viru Maakohtu poolt KarS § 329 järgi rahalise karistusega 700 eurot, väärteokorras karistatud 2 korral, kahtlustatavana kinni peetud 01.03-02.03.2017, tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
v.-adv. Vahur Krinal
süüdistuses
KarS
§
järgi
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada URMAS RIIK KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 01.03-02.03.2017, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Urmas Riigil kuulub ärakandmisele 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui Urmas Riik ei pane ühe aasta kuue kuulisel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse. Määrata Urmas Riik katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Urmas Riiki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Urmas Riigile määratud katseaja alguseks lugeda 13.09.2017. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Urmas Riigilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Urmas Riik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Urmas Riigilt menetluskuluna sundraha 705 (seitsesada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Urmas Riigilt menetluskuluna arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Urmas Riigilt menetluskuluna kaitsjatasu 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada Urmas Riigil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 938 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 93,80 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700059918 ning selgitus: „Urmas Riik, 1-17-8545, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Urmas Riik on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 01.03.2017 kella 10.35 paiku Lääne-Virumaal Kadrina vallas Vaiatu külas Vohnja-Ohepalu tee 4. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 7110 seeria nr ARBK-0025 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,25 mg/l kohta. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse Urmas Riik alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega Urmas Riik, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Urmas Riigile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi 1 (üks) aasta vangistustust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.03-02.03.2017 karistusaja hulka, Urmas Riigil jääb kanda 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Katseajaks allutada Urmas Riik kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Urmas Riiki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Urmas Riigilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Süüdistatav Urmas Riik on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Urmas Riik on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Urmas Riik tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tasu 95 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 138 eurot. Kokkuleppe kohaselt võimaldada menetluskulud kokku summas 938 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 93,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.